OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Mullidesse suruda või taastumisse investeerida? (27)

29. mai 2023
Ärihooaeg


Madis Müür

Rahaasjade asutaja Investeerimine

Tänastel investeeringutel on kriitiliselt tähtis mõju tuleviku majanduskasvule. Mullide puhumine ja agoonia pikendamine ei aita kuidagi ja on ka investoreile kohutava tulemusega, eriti kui selle kõrval ettevõtlusesse ei investeerita. Kinnisvaras on üle kolme protsendi euribor alles kuni mõni kuu mõju avaldanud nii ostjatele kui tööandjatele ja langus on väidetavalt juba 10-15% Soomani sõnul. See on alles algus. Päikseenergias on massiivne ületootmine tulemas nagu näitab ka järjest sagedamini negatiivseks minev päikselise päeva elektrihind. Kasvuettevõtteid aga tambitakse ja välditakse. Majanduskasvu asemel visatakse raha põllule ja betooni surema.

 

Kinnisvara puhul väidetavad eksperdid ehk valdkonnas toimetavate isikute sisuturunduse ringkaitse pumbajaam toob toetuseks järjest meeleheitlikumaid argumente:

Ostjad on uue Euribori, kõrgemate laenumaksetega harjumas on veidramaid uusi poppe väiteid. Tõepoolest seni ostnutest enamus kannatavad hambad ristis ja meelelahutuse arvelt olukorra ära. Kas aga ostu kaaluv isik tahab näiteks ühe toa võrra suuremat elukohta hankida, kui peab seetõttu muu hulgas puhkusereisid ja väljas käimise ära jätma? Enamus pigem mitte. Las ahneks ja fomoga kaasa läinud võtavad languse ja kõrge euribori sisse, küll jõuab ka hiljem suuremale pinnale kolida.

Jätkuv  kiire palgakasv on seda ainult esmapilgul. Eesti panga prognoosi andmetel on teenistused tõesti Eestis see aasta 10,8% kasvamas, aga nende hinnangul eelkõige avaliku sektori 16% palgakasvu ehk sisuliselt laenukoormuse pealt ja madalamate palkadega valdkondade töötasude kiire kasvu tõttu. Viimane grupp üldiselt kinnisvara ostupoolel ei ole, ka OÜtajad tihti tõstavad palku enne laenutaotlust. Samal ajal tööstustoodang langes märtsis püsivhindades 12,6%, suuresti elektritootmise vähenemise tõttu, kaupu eksporditi 15% vähem märtsis. Palgakasv tuleb ekspordi konkurentsivõime arvelt, avaliku sektori laenu pealt ja selle jätkusuutlikkuses näiteks järgmiseks aastaks on praeguse info pealt põhjust kahelda. Eks ole näha kuidas euribor siin tarbimist ja investeeringuid, töökohti pitsitama hakkab aasta teises pooles, tööpakkumiste arv on juba samuti olulises languses.

Ka laenuga investoreilt on läinud liiga kalliks, isegi kodulaenuga ei jookse enam numbrid kokku, ärilaenust rääkimata. Paljudel investoritel on OÜ alt 5-25 korterit ja nt ~4% marginaal + euribor, mis nt 5% üüritootluse puhult teeb 2,5-4% miinust portfelli pealt. Kes siin julgelt 20-30% omakapitaliga nii paugutas, neil võib niisiis üksi rahavoog juba 10-20% miinust omakapitalile aastas teha, millele lisandub võimalik hinnalangus. Paljud laenuga investorid on hoopis oluliselt vähendanud kinnisvara portfelli, vaadake kasvõi Investeerimisfestivali kv teemaliste esinejate OÜde portfelle teatmikus, mitmetel on pool või rohkemgi turgu lükatud. Tark raha on pigem vaikselt müünud/müümas juba. On ka palju võimalikke murekeisse, nt ühe tuntud investori portfell:

ülevõimendatud portfell

Portfellis 10 korterit, üks võõrandatud ehk pigem eelmine aasta osteti tipu lähedalt juurdegi. Väga palju sõltub, palju omanikulaenu seal juures on, pigem on see üldiselt lühiajalise kohustuse real, aga kui see jääb 20-30% juurde, siis on praeguse väidetava 10-15% languse järel küllaltki piiripealne seis. Baltic Horizon tundub selliste julgete väikeinvestorite kõrval vägagi okei portu. Teoorias võivad sellised uljamad tegelased ka mingi hetk margin calli saada.

Reaalsuses on põhilisele nõudluse osapoolele ehk laenuga kodu ostjale võrreldes 2021 aastaga kinnisvara lootusetult kalliks läinud. Kodulaenu igakuine makse ja kogu laenusumma on ainult euribori tõttu kasvanud ligi 50%, koos 2022 aasta hinnatõusu ja 2023 langusega ligi 60%. Seda kõike ajal, mil koduostja elatustase on oluliselt langenud!

 

Võtame näiteks kahe keskmist palka teeniva leibkonna, Jüri ja Mari Tallinnast, kes 2021 aastal teenisid kahepeale €3094 bruto ehk €2546 neto, kellel oli mõned aastad tagasi laenuga soetatud 2 toaline korter €500 laenumaksega 0 euribori ajal. Käesoleval aastal on Eesti panga andmetel keskmine palk 1866, nende netopalk on keskmisega sammu pidanud ehk neto sissetulekud on sama ajaga kasvanud niisiis 2946 juurde. Uue euriboriga hetkel 3,714 on tõusnud kodulaenu makse neil €788 juurde. Hinnatõus on olnud eelmisel aastal 19,4 ja 9,0% käesoleval aastal. Kui perel oli näiteks 10% säästumäär, siis laenule kulus €500, kulus kuus säästeti €255, kulutamiseks jäi kahe peale €1796. Säästupuhver on praeguseks ribadeks, miinuses. Varasemad laenumakse järgsed kulud on tõusnud keskmises tempos 1796 pealt 2337 juurde. Koos laenumaksega on kulud nüüd €3125, pere eelarve on juba enne suurema korteri kaalumist võrreldes 2021 aastaga ka arvestades palgatõusu juba senise €255 ülejäägi pealt läinud €179 miinusesse. Paljudel ka polnud säästumäära, miinus ja kuludest loobumised, vajalikud kokkuhoiumeetmed on pidanud olema veelgi järsemad. Mitte ainult ei saa keskmine koduostja praegu kodu ostmist või suurema vastu vahetamist kaaluda, vaid peab ka keskmise igati tempoka palgatõusuga oluliselt pingutama, et ei peaks väiksemale pinnale kolima. 

Demograafia: Mõne aasta vaates Ukraina võidu järel teatud osa neid naaseb, 10-30 000 vahele tõenäoliselt, mis võib realistlikult üüriturul põhja alt lüüa. Ka koduostjate seas on raskuskese nihkumas oluliselt väiksema 90ndate põlvkonnale ning sõja tõttu kaaluvad paljud 2.-3. korteri soetamist välismaale.

Väljumiste raha oli väga oluline toetus nõudluspoolele sadade miljonite ulatuses, seda pole kasvuettevõtete madalate valuatsioonide tõttu aastaid tagasi tulemas. Väljutakse heal ajal suuremas osas.

Konkurentsiks riskikartlikule rahavoo investorile on nüüd taas tähtajaline konto atraktiivseks muutunud üle 3%, USDis isegi üle 4% määradega, tagatult ja passiivselt, saab ka pankade ja tähtaegade vahel hajutada. Samuti ka võlakirjade tootlused on üles läinud.

Kindlasti leidub ka jõukaid inimesi, keda uues reaalsuses on mõnevõrra vähem, aga üldiselt nemadki ei taha ainsad olla, kes tipu lähedalt ostavad. Lisaks on realiseerumas risk, et investorite nõudlus asendub nende pakkumisega nagu paljude portfellidest näha on. Varsti võib välisukse juures kitsaks minna, eriti kui mõni suurem pauk tuleb. Pigem on küsimus, kas kinnisvaras tuleb pangandusest suurem pauk või mitte?

Eelmisel aastal osteti tipu lähedalt ehk aprill-detsember Eestis maa-ameti andmetel Eestis 19 087 korterit, kokku 2,178 miljardi eest. Valdkonnas suruti korraliku võimendusega omakapitali sadu miljoneid eelmisel aastal tipu lähedalt sisse, siin on meeletutes kogustes investorite ja koduostjate raha põlemas heleda leegiga mitmest otsast, minimaalselt sadade miljonite eest. Võttes eelduseks 10% hinnalanguse, on eelmise aasta ostjad juba paarsada miljonit kaotanud, 15-20% sissemaksega ostjatel isegi olulise osa sissemaksest. Kogu Eesti kinnisvara on 10% languse eelduse korral tipust langenud miljardite ulatuses paberil… Ja see on pigem alles algus, euribor on taluvuspiire alles paar kuud kombanud, valu alles algab.

Alati peaks ka suurusjärgus kuue kuu pärast hinnad kasvama hakkama, kuna … sisesta mõni absurdne põhjus, korterid saavad otsa või sügisel algab “ärihooaeg” ja minnakse kooli. Senist anomaalselt head aega kiire majandus- ja hinnakasvu ning olematu euriboriga ei tulegi mitte kunagi tagasi. See oli ajalooline viga. Praeguseks oleme ka Euroopale järgi jõudnud, Itaalial SKP/ inimene näitajaga sabas juba, Hispaaniast ees. Edasist vähegi tempokat majanduskasvu on raske näha, tööstus on uute palgatasemete ja intressidega konkurentsivõimet kaotanud nagu näha mahtude vähenemisest. Miljarditehast, fosforiidikaevandust siin ei taheta, roheelektris on massiivne ületootmine ja minimaalsed hinnad tulemas, põlevkivi pole tulevikusektor, Skeletoni tehase kinkisime Saksamaale, Milrem müüdi maha jne. Puidutööstuses mõni üksik ettevõte suudab €3000 palka maksta hetkel, kõrgematest pole mõtet rääkida. Pigem vähemalt tehasemajade sektor oli suuresti odava laenuraha produkt ja võib kiratsema jääda aastateks. Tarkvara startupid panevad veel võimsa hooga edasi, vaatamata rahastuse pausile ja osade raskustele, aga sektor üksi Eesti majandust veel ei vea ja järgmiseks aastaks on ka eelmisel aastal kaasatud suured rahapatakad pigem otsakorral. Mitte ainult pole kusagilt näha edasist olulist majanduskasvu ja kinnisvara hinnakasvu, vaid on ka vägagi reaalne oht, et kinnisvara on ka järgmiseks kuni viieks aastaks surnud varaklass.

Ärihooaeg

Kui kv investori plaan A on “Ärihooaeg,” kas plaan B on “Jõulud ja kingitusi ikka tehakse?

Tootlusootuse vaatest mis peaks olema kinnisvara hind, et oleks laenuga ostjale sarnane väljavaade nagu 2021 aastal 2 aastat tagasi? Suurusjärgus 30-50% odavam hind? Pigem on realistlik kas edasine isegi aastatepikkune allapoole vindumine või siis ka mõne suurema paugu, nt ülevõimendatud portfellide õhkulendamise tõttu languse kiirenemine ja põhi kusagil 20-35% kandis tipust. Kasvule pööramist siin küll suurt pilti, andmeid ja kõiki argumente vaadates sirge näoga loota ei saa.

Elektritootmise puhul on ka juba praegu päikselise ilmaga, senise 550-600mw paneelide mahuga suurima toodangu ajal järjest sagedamini hinnad negatiivsed ning see on alles algus. Eelmise aasta vähempakkumiste pealt on sadu megavatte võimsust lisandumas ja arendajatel nagu Sunly, Evecon, Enefit, Kaamos, OX2, Enery Energy jpt on gigavattide jagu uusi võimsusi torus arenduses erinevates staadiumites. Suur enamus sellest pigem ei realiseeru.

Ka tuuleenergiaga tuleb tohutu ületootmine pisut pikema vinnaga siin regioonis, lisaks Olkiluoto 3le valmib Soomes-Rootsis aastas 1-2,5 gigavatti uut tootmist aastas mõlemas. Igas naaberriigis on tohutu tuulepotentsiaal ja mitmed neist on arengutega kaugemal, vabalt võibki juhtuda, et meretuuleparke Eestisse ei tulegi ülepakkumise ja liiga odava hinna tõttu. Mis polegi tingimata halb, las teiste riikide maksumaksjad subsideerivad meie elektrit. Hea kliimale, tarbijale, majandusele, inflatsioonile ja euriborile, aga halb arendajatele, investoritele ja seda orgiat kinni maksvatele maksumaksjatele.

Suurematel tootjatel nagu Enefit, mis olemasolevatele ja ehituses tootmismahtudele toetused, ettemüügid ja fikseeritud finantseeringud tehtud said, läheb mõni aasta veel okeilt, aga hilisemad arendusplaanid võivad jääda ka realiseerumata või virelema. Arenduse poole kaldu ettevõtetel nagu Sunly võib väga keeruliseks minna ja juukselõikus suuremgi kui ärikinnisvaral tulla, rahavoog surve all, finantseering kallim ning erinevalt kinnisvarast ka rahavoo objekti väärtus ajas kahaneb. Analüütikud arvestavad €70 pikaajalise elektrihinnaga, aga päikselisel-tuulisel ajal pole see enam täna nii ja on tulevikus veelgi vähem. Igal pool on valdkond rahvasport, Poolas lisatakse 4-5GW paneele aastas, üle miljoni mikrotootja. Täielik laulupidu, kõik asjalikest arendajatest majapidamisteni, ärihoonetest suurettevõtjateni laovad tuimalt solarit. Individuaalselt väga asjalikud ettevõtjad ja väga tore, et ühiskonnale appi tõttamas on, aga need mahud on kollektiivselt ebareaalseks minemas. See ei saagi muud moodi kui väga suure pauguga lõppeda.

 

Samal ajal mõne nähtavama raskustes ettevõtte pealt ei julgeta kasvuettevõtetesse hetkel investeerida, kuigi idusektor tervikuna kasvas esimeses kvartalis 34% 568m käibeni. Aasta peale teeks see üle 2 miljardise käibega sektori, Eesti majanduse selgelt võimsaima kasvuveduri. Kuidas siis majanduskasv ja kõrge lisandväärtusega eksport tulema peaks, mis veaks edasi ka kinnisvara ja muid siseturule suunatud sektoreid? Üks kõrge palgaga eksporditöökoht loob sisemajanduses uuringute järgi 3-5 hea palgaga töökohta. Tundub seda ei taheta, eelistatakse raha matta põllule ja betooni, riskidega kasvu asemel kindlasse surma. Vähemalt on asi kindel! Pole riskigi, et võiks hästi minna!

Itaalia ja Jaapan on hoiatavad näited, kui innovatiivseid kasvuettevõtteid arvestatavas mahus peale ei tule, siis majandus ei kasva ja ka kinnisvara ning aktsiaturg võivad ka kümnendeid kiratseda… Näiteks Itaalia kinnisvara ja aktsiahinnad pole 2007 aasta tippu veel saavutanud. Selge see, et buumi ajal mindi uljaks ja rahastati ka erilise edulootuseta ettevõtmisi. Uut IPOdroomi pole kellelgi vaja, aga olekski aeg õppida terasid sõkaldest eristama.

Eestil olekski vaja, et siin tekiks ja areneks suureks kohaliku kapitali peal kümme Skeletoni, Elcogeni, GScani, Efencot ja Clevonit miljardiettevõteteks, mis hoiaks peakorterid, tehased, kõrgepalgalised töökohad ja maksutulud siin, tekiks klaster ja allhange, heas mõttes tarkvara kombel maffiad. Süvatehnoloogia on Eesti reaalne võimalus rikkaks riigiks saada, maailmatasemel inimkapitali siin on, tarkvara startuppide edulugu on vägagi võimalik korrata kui investorid ainult kaasa tuleks. Traditsioonilistel ettevõtetel on väga raske kontinentaalselt laieneda küpsetes tööstusharudes, tugev konkurents on ees. Süvatehnoloogias aga on turud, konkurents alles tekkimas, ohtude ja riskide kõrval on ka kõik võimalused valla.

Enda tootluse kõrval on ka majanduskasv ettevõtjate ja investorite roll ja vastutus. Meie endi teha. Ongi mõttekoht investoritele, meediale, ühiskonnale laiemalt, kas tahame jätkata kasvuettevõtete tampimist ja raha betooni ja põllu mutiauku surumist, majanduse vindumist või oleks ka aeg taastumisse, uude majanduskasvu ja tuleviku edulugudesse investeerida? Tänased otsused mõjutavad oluliselt nii investorite tootlust kui majanduse tulevikku.

 

Disclaimer: tegu pole investeerimissoovitusega, on kirja pandud informatiivsetel eesmärkidel, igaüks peab enda kodutöö ise tegema. Ei oma ühtegi mainitud ettevõtet, pangalaenu peale sai 4,5 aastat tagasi üks korter võetud.

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Mullidesse suruda või taastumisse investeerida?” on saanud 27 vastust

  1. Madis Müür ütleb:

    Jaekaubandus langes aprillis 11%, mil Euribori mõju veel vähe/lühidalt olnud: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120195288/jaekaubandusettevotete-muugitulu-langes-aprillis-11

    Isegi Saku õlletehasel on käive languses: https://www.aripaev.ee/saated/2023/05/29/harms-turg-langeb-maksumoju-peame-ilmselt-hindama-tagantjarele

    Selgelt ostupoolel kv kontekstis on raskuseid, kui isegi pinnakale, grillidele, sauna kõrvale sakut raske juba nii vara osta on.

    • Madis Müür ütleb:

      Osalt selgitab langust eelmise aasta kõrge võrdlusbaas (tänu pensionide vabastamisele, korontsi säästude kulutamisele), aga 13,2% palgakasvu tingimustes oleks ka sel juhul pidanud langus madalamaks jääma.

    • Meelis ütleb:

      Eesti Pank kommenteeris, et jaekaubanduse languse peamine põhjus on jaburalt kõrge võrdlusbaas eelmisest aastast, kus sirgeks löödi pensionisamba ja koroona ajal arvele alles jäänud raha. ka ettevõtetel on tellumisi vähem, kuna koroona ajal majandusse riikide poolt kühveldatud raha hakkab vaikselt otsa saama ja elu pöördub pigem normaalsetesse rööbastesse tagasi. ja euribor vahemikus 2-4% on pigem normaalne – alla 2% ei vaju see tagasi pikki aastaid enam, kui just suuremat majanduskriisi ei tule. Kinnisvara hindade hüpe 2022 aasta I poolaasta ei olnud normaalne ja oli pigem 0 intresside ja majandusse kühveladatud raha ja teatud buumi mõju. Elektritootjad peavad hakkama investeerima nüüd salvestusvõimsustesse ja mul küll kahju ei ole, et elektri hinnad on all ja tuulevõimsuse lisandumine loob kindlust, et ka pimedal ajal on elektrit peale tulemas.

      • Madis Müür ütleb:

        Nõudlusel oli tõesti absurdselt kõrge võrdlusbaas ees, nii et palju ei saa järeldada nõudluse kohta veel hetkel.

        Kv’l on ka niisiis absurdselt kõrge võrdlusbaas ees, siit võib-olla mingeid asju saab järeldada.

        Salvestust ei ole siin lähiaastatel olulises mahus tulemas, näiteks ka 100mw ülepakkumise 6h jooksul (päikselisem osa päevast nt) salvestamiseks ehk 600mwh mahus oleks Tesla 100kwh akudele viiduna vaja neid 6000 tükki, ligi €15k tükk, 100m maksumus. Ülepqkkumine on pigem tulemas 500+mw mahus mõne aastagaainuüksi solariga. 600mwh on Eesti talvise energiatarbimise ca 25 min tarbimist, päris mastaapide jaoks akudega on jutt ikkagi miljarditest, alates mõnepäevase talvise Eesti tarbimise varu salvestamise puhul juba kümme+ miljardist. Enne Energiasalve olulist salvestusvõimsust ei lisandu, akud on veel ulmeliselt kallid, hüdropumpakumulatsioonijaama puhul jooksevad numbrid veel kokku, aga palju keerulisem-pikem rajada. Kodune 10-15kwh aku on majanduslikust vaatest eepiline skämm, rohkem midagi väga kalli kindlustuse laadset. Siin väike võrdlus suure skaala salvestuse hindadest: https://www.nsenergybusiness.com/features/energy-storage-analysing-feasibility-grid-scale-options/

  2. Enn ütleb:

    Aitäh Madis! Mina olen paar aastat sinuga samu seisukohti jaganud ja arvan ka täna sama. Avaliku kommunikeerijana on sul arvukalt avalikult parastajaid igas valdkonnas täna. Ega see hingesoojendav ei ole. Aga hoia pilt selge ja selg sirgu!

    • Madis Müür ütleb:

      Tänud! Eks osalt olin väärt, mingid asjad oleks võinud küll paremini toimida, natuke ka vähem ette võtta. Eks seetõttu siin ausalt omaks võtangi on the chin.

      Osad tervitused ja komplimendid oleks teiste valdkondade investorid võib-olla võinud suunata ka neile, kes neid mujale sisse kutsusid. Aga suures pildis aru saadav, eks raske aeg ja paljudel keeruline, ikka vaja kellegi peal end välja elada ja popp on koos kasvu tampida. Suva, ei häiri eriti.

  3. Kaimar ütleb:

    Tänud! Asjalikud ja põhistatud analüüsid, mida tänapäeval enam naljalt ei leia.

  4. Madis Müür ütleb:

    Huvitav, et Enefit veel nii hästi on vastu pidanud. Selgelt rasvase rahavooga kasvustoori on asendumas järjest rohkem surve all oleva varsti ka oodatust pigem madalama kasvuga looga. Mõne aasta perspektiivis realistlikult madala kasvuga pingelise rahavooga looga.

    Ka Sopi solari pargile pole nt enne investeerimisotsust saadud eelmüüke enam teha, proovivad alles sõlmida, aga vaevalt keegi nähes päikselisi hindu on huvitatud palju maksma.

    Pika perspektiivi Swedi €70 elektrihind tuleb ikkagi kokku pimeda tuulevaikse aja kallist hinnast ja tuulisel-päikselisel ajal järjest odavamast. Salvestust ei tule mingites vajalikes mahtudes peale lähiaastail, see vajab hetke hindade juures 5000+ tsüklit vähemalt 10s hinnaerinevustega.

    Korralik tiksuv pomm, las see risk jääb teistele.

  5. Madis Müür ütleb:

    Põhiline muutuja kv puhul on laenuga koduostjate võimekus osta. Näiteks €1000 kuumakse, 20% sissemakse ja 1.9% marginaali puhul:

    3,75% euriboriga on võimalik soetada 217k korteri,
    2,5% euriboriga (praegu oodatav pikaajaline intressimäär) 250k
    0% euriboriga oli võimalik 343k.

    Nt 2021 aastal võis oodata veel mõneks aastaks 0% euribori ja jõudsat palgakasvu, võis optimistlikumalt võtta. Praegu isegi 2,5% jõudmiseni läheb veel aega ja forwardid enamus tulevikus kõrgemad. Selge see, et laenuga ostjate võimekuse järgi hinnastades peaks mitukümmend % madalam hind olema.

    Siin siis Euribori tuleviku prognoos: https://www.chathamfinancial.com/technology/european-forward-curves

  6. Mati ütleb:

    Mees kelle maja põleb räägib kui tuleohtlikud on naabrite majad ja kuidas neil ka kohe kõik maha põleb nagu ta enda majagi.

    • Madis Müür ütleb:

      Kuule kv’s on 15-20% sissemaksega eelmisel aastal ostnutel omakapital, tihti kõik säästud juba suures osas huugama läinud kui Soomani jutt 10-15% langusest õige on. Siin on reaalne risk, et terve põlvkond, tuhanded inimesed kaotavad kõik, jäävad võlgu, ja saavad jälle öelda: “olid ajad, olid majad.”

      Keegi võiks seda ikkagi välja ka tuua.

      Aga Mati, miks isiklikku vimma siin käid välja elamas? Vestlusesse kunagi midagi ei lisa. Kv portu väga valutab? See on praegu konkreetselt viimane hoiatus, nii palju mõttetut sappi oled siin tootnud, edasised lahmivad postid lähevad kustutamisele.

      Ja nagu Taleb ütles: lahmiv pealiskaudne kriitika on kompliment, ju sai õige konnasilma peale astutud. Argumentidele midagi vastata pole, selle peale isiklikuks minna, ütleb Mati kohta nii mõndagi.

  7. Margus ütleb:

    Mainiti Enefiti.
    Enefiti hinna püsimisse annan ka ise ja mitmed tuttavad annavad praegu oma igapäevase panuse, EBRDlt ostsime vahepeal, eks hind sõltubki aktsiate nõudluse ja pakkumise vahekorrast ja tasakaalust. Ei väida et Enefit odavalt hinnastatud oleks, ja on ka poliitilisi riske, ometi on see üks väheseid keskmisest paremini juhitud kohaliku börsi ettevõtetest. First Northilt sellist kvaliteeti juba ei leia. Tahavaatepeeglist: siis keegi teine ei ole osanud õigel ajal nii hästi intressiderivatiivseid tehinguid teha, väiksematel polegi muidugi head ligipääsu sellele turule. Tuleb pimesi usaldada, et ka elektriturul on tehtud häid tulevikutehinguid. Suurettevõtete asi, you know, paisuvad tavaliselt ajas suuremaks ja võimekamaks väiksemate arvel. Nimeta mõni teine investeerimiskõlbulik ettevõte Tallina börsilt vastukaaluks?

    • Madis Müür ütleb:

      Hästi vist on juhitud küll või vähemalt suuremad riskid said maandatud senistes mahtudes mõneks aastaks. Aga kõrgest kosest alla lendab rahavoog varem või hiljem, seal pole isegi riski. Aja küsimus. Või ka võib selguda, kas kosk või kärestik. Ka finantseering sai fixitud ikkagi mingiks ajavahemikuks, pole kestust uurinud. Tulevastel projektidel, mille üle otsustatakse 1-3 aasta pärast, seda privileegi enam pole, kui neil kallis laen ja ligi 0 elektrihind, siis…

      Aga muidu nõus, otsin ka võimalusi ja no kurat! polegi sellist varaklassi, kus korraliku eksimisruumiga on okeid tootlust oodata, isegi siin keerulisel ajal. Pangandus ka kallipoolne, suuremaid ohte ei oska hinnata, muresid võib tekkida küll ja mingit erilist kasvulugu siin kindlasti lähiaastatel pole. AI on mullis pigem. Indeksid ja osadele ka võlakirjad. Silen on igati ok, aga pole börsil, Skeleton võiks ka teoorias olla, HAE seal vahel jälle… Saunum on pigem selline nii ja naa, aga 2x käibelt enam väga kallis pole ja võib hea hooga millalgi haibiks-meemstokiks jälle minna paari-kolme aasta vaates.

  8. Kapten ütleb:

    https://majandus.postimees.ee/7786954/tallinna-korteri-ruutmeetri-hind-laks-lendu

    Täitsa jube kui tuksis kinnisvara on – siit enam ei tõuse – lähen kapetenina põhja koos kinnisvaraga

    • Laeva kokk ütleb:

      Kui Kapten siis laevaga põhja must be!

    • Madis Müür ütleb:

      Kehv troll? Keegi ei saa tänaseks nii naiivne olla, et neid numbreid sõna-sõnalt võtab. Juhuslikult mitmed ammu lukku löödud tehingutega uusarendused andsid sama kuu jooksul korterid ostjatele lõpuks üle.

      Oluline müra selles numbris sees, kusagil 6-12 kuu pärast hakkab realistlikumat pilti näitama kui buumi ajal müüdud arendusi enam sisse ei viska.

  9. Andres ütleb:

    Mismoodi peaks Mati koos oma kaasaga investeerima startup sektorisse?

  10. Pampler ütleb:

    Madis, sa räägid Skeletonist järjekindlalt kui positiivsest investeerimisvõimalusest. HAE-st küll mitte nii positiivselt aga samas väga negatiivselt vist mitte (või olen ma valesti aru saanud?).

    Kui vaadata hetkel hinda, kus HAE hetkel kaupleb (ca. 5€) ja unistada, et Skeletoni väärtus saab ühel hetkel olema vähemalt 1.5b€ (vast ei ole väga suurelt unistatud), siis Skeletoni 6.1% osa moodustaks HAE aktsiahinnast juba 5€/aktsia kohta. Ja ülejäänud HAE äritegevus tuleks kauba peale.

    Küsimus seega, kas ja mis hinnatasemelt sa HAE-sse investeeriksid?

    • Madis Müür ütleb:

      Neil põhitegevuse kasumlikkus on üldiselt jah väga madal olnud, kasv ka nii ja naa. Pigem pole ei kasvu ega rahavoo imvestorile huvitav. Investeeringud ongi aeg-ajalt päeva päästnud, PKC osaluse müük, kunagi vist veel miskit.

      Ega ise ei ostaks HAE eraldi ilma skeletonita, aga tundub hetkel turg hinnastab HAE põhiäri 3-3,5 kandis per aktsia? Eks ole näha kas laadimis- ja rohelektri taristu välja ehitamisega ka HAE mahud ja kasumlikkus paranevad.

  11. Tanel ütleb:

    Tere

    Kinnisvaralaenu võtavad keskmisest jõukamad valdavalt ja kelle säästumäär on kõrgem kui 10%. Samuti on sellistel leibkondadel kulutusi, mida annab lihtsalt koomale tõmmata (puhkus Türgis, uus nutifon). Aga muidu nõus, et intressi- ja hinnatõus on kärpinud võimalusi ostetatava kinnisvara suuruses/kvaliteedis, aga kui suur hinnalangus sellega peaks kaasnema, on iseasi

  12. Huviline ütleb:

    Mängin laenukalkulaatoritega ja lisaks intressitõusule on näha ka graafikutel põhiosa makse suuruse langus. Kas annuiteedi puhul siis iga 6 kuu tagant vaadatakse see ka üle/tehakse nö uus graafik? Hetkel tundub, et selle puhul läheb “kaotuse” protsent nagu veel suuremaks ja paari aasta pärast midagi müües pole nagu makstudki asja eest väga 🙁

    • Madis Müür ütleb:

      Ka sama märganud, isegi minu 4,5 aastat tagasi võetud laenu puhul on maksest nüüd 80% ligidal intressi osa, omakapitali läheb kopikaid. Pangad teenivad ikka ebareaalseid kasumeid praegu.

  13. Margus ütleb:

    Kõige parem investeering on ikka taolised laenud kohe kiirelt ära maksta, eriti nüüd kui nullintressi ajastu loodetavasti igaveseks ajaks igavesti läbi saanud on.

  14. Margus ütleb:

    Fun fact on see, et minu elu ajal on olnud vist ainult üks hetk enne eelmise kv-buumi käivitumist kui Eestis oli vast veel mõttekas võtta mingitki laenu (enne kv järjekordset ohjeldamatut kallinemist) – oli võimalik võtta 0.50-0.60 % marginaaliga kodulaenu (kusjuures lepingud ei arvestanud euribori miinusega st. parimad tehingud tehti tollal selliselt et pank siin vahepeal isegi maksis peale). Eksisin isegi korraks meeltesegaduses ühte panka aga nähes sealset tungelemist ja tunnetades kui ebameeldivad on pangatöötajad, siis kahjuks või õnneks midagi laenama ei hakanudki. Aga meenuvad ka mõneti varasemad ajad kui laenuintressid olid 30% aastas kroonis ja seda kutsuti “hea elu laenuks”. Eks igaühele oma.

  15. Margus ütleb:

    Ma surusin ikkagi mullidesse, tuli Tartus lihtsalt nii hea uusarendus müüki soodsalt et võtsin 3 korterit kõigest hoolimata. Eks kui langus jätkub ja müük kiratseb võib sügisepoole 1-2 juurde soetada. Ostuhetki peabki hajutama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Warning: file_get_contents(): php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Warning: file_get_contents(http://foorum.rahaasjad.ee/api.php?api_m=forum&api_c=3&api_s=005b718caca2edc38f25f4229095a42c&api_v=1&api_sig=b3616e80749f0000de7fb09158fdeed5): failed to open stream: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.