Facebook
Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? (24)
20. dets. 2023
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Mõned korrad olen siin rääkinud tahavaatepeeglist rallit sõitmisest ja kuidas see Eesti investeerimismaastikul väga levinud on. Head näited eelmise aasta elektrihind, mille pealt kogu rahvas ettevõtetest eraisikuteni välja kõik paneele panema tormasid ja kel toetusi pole, praegu võiks ja peaks otsuse mõistlikkuses küsimusi esitada. Iga varaklassiga nii läinud, viimase paari aasta kasum ja kena graafik ning polegi rohkem vaja, sõidame! Yolo! Teemantkäed! Lambo! Moon! Euriborist nähtav pankade kasum, startupid ja kasvuettevõtted, krüpto mõni aasta tagasi, ka Tallinna vesi enne konkurentsiameti otsust 5+ aastat tagasi, kinnisvara jnejne. Kõik eilsete uudiste pealt loodeti tulevikus peo jätkumist, kuigi selgelt oli Titanic teel jäämäe poole, kes vähegi tulevikku vaatas (vähesed, ka endale pean tuhka pähe raputama, tulevikuks targem olema). Kui Arno Isa (influ) soovitusel turumajja jõudis, oli kasum juba teenitud.
Peame kõik lisaks minevikule ja mineviku numbritele palju rohkem tulevikku vaatama, sest täna ostes või hoides me ei hoia ju neid coinikesi ja mördikuubikuid minevikus! Ikka tulevikus! Lihtne, aga sügav tarkusetera, millest teiste seas ka ise õppida võiksin.
Täna on teada 2 olulist uudist uudist, kohaliku tähtsusega megatrendi, mis dikteerivad järgmiste aastate majanduse seisu:
- Töötlevas tööstuses on 50 000 inimest alarakendatud, kellele makstakse palka reservidest Luminori hinnangul. 50 000! Selle hulga inimeste palgafond kokku keskmise palga korral on suurusjärgus üle €120 miljoni. Sisuliselt 120 miljonit burn rate, per kuu, sektori virelevast kasumist maha arvestada! Kasvav osa majandusest on meil sisuliselt paigal tammuv või kahanev startup, mida siiski ei rahasta inglid. Ja seda ühes sektoris, pigem ka mujal sisemajanduses on järjest suurem osa sarnane, mh ka ehituses mida rohkem töös olevaid arendusi valmis saab. Toidutööstus oli juba aasta tagasi tervikuna kahjumis ja see aasta palju suuremas, asfalditööstusest enamus tootjaid paneb ukse kinni jnejne, võiks nimekirja pikalt jätkata, ega nii ka vaba aja ja meelelahutusel, teenuste sektoril varsti tulupool oluliselt kokku kuivamas, praegugi pigem juba on.
- Eksport on rahaliselt 20% languses, mis ei tule kellelegi uudisena, aga see 20% on üle €300 miljoni… taaskord kuus! See teeb aasta peale suurusjärgus €4 miljardit, ligi 10% SKPst! See pole mingi €3,50! Kui nüüd võtta, et üks hea palgaga ekspordi töökoht võimaldab käivet, elatist uuringute järgi 3-5 sisemajanduse töökohale allhanke, teenuste, sisustuse jms näol, siis järelmõjud võivad kordades suuremadki olla.
Teisele poindile ehk ligi €4B ulatuses aasta peale viiduna tulupoole ära vajumist veel lisada, et väljumiste, investeeringute, pensioniraha tuli ka 2 aastat tagasi tempos ligi €1,5-3 miljardit aastas peale, üle 4% SKPst oli ühekordse, hea aja, ajutise iseloomuga. Boonusena veel, et lisaks ka pangandussektror koorib (teeb) nahka 3-4% SKPst ligi €1 miljardi ulatuses kasumireale, suurusjärgus 1,5B tulupoolele Eesti ettevõtetelt ja eraisikutelt, millest netos suurusjärgus 2/3 läheb Skandinaaviasse.
Kui nüüd kokku lüüa need numbrid, ekspordi langus + väljumiste, investeeringute, pensioniraha puudus, siis tuleb suurusjärguks juba €5-6 miljardi aastatempos kuus vähem raha ehk ligi 12-15% SKPst kanti Eesti majandusse kui 1-2 aastat tagasi… Ja ega meil siin generatsioonilist jõukust pole, midagi oli tekkimas, aga sisemajanduses keerutatakse ikka seda raha, mis sisse tuleb. Kaudsed efektid võivad ka suuremad olla kui otsesed. Sõltubki kui kaua allapoole spiraal kestab. Tuleb välja, et senine 4-6% SKP langus võib vabalt olla kökimöki selle kõrval, mis järgmise 12-24 kuu jooksul ees võib ootamas olla ja vabalt võib tulla 2008-11 masti majanduslangus nii ulatuse kui kestuse mõttes, ei saa välistada ka suuremat, sõltuvalt pikalt allapoole spiraal kestab. Seis on viisakalt pannes väga muret tekitav, palju rohkem kui tänane -3,9% vms SKP number näitab. “Let that sink in” ütles Musk Säutsumajja sisenedes, maakeeli laske see sink sisse! Need on trendid, mis näitavad järgmiste aastate käekäigu.
Mõni toob siin kiirelt vastuväite, et näe pankadel, veel mõnel ettevõttel on kasumid suured, laenukahjud väiksed, makstakse, ju on seis ikkagi hea või mitte nii halb ja olen doomer-boomer! Nagu ülaltoodud numbritest järeldub, siis ettevõtete, eraisikute reservid on üleeilne uudis ja ülaltoodud numbrite valguses on see järsult ja järjest kiirenevas tempos muutumas. Läheb veel palju hullemaks enne kui paremaks. Sisuliselt on majandusest üle käinud ja käimas katk, hiidlaine, orkaan, vulkaanipurse, hunnid, mongolid ja vandaalid (ning mingi hetk võivad ka venelased!). Piltlikult Eesti majanduse Rannamajast on järel mõned aialipid ja neile viidata, et näe, paar aialippi on veel kenad, ka lastel taskuraha veel jagub (avalikul sektoril – inertsi, lubaduste ja laentsi pealt), siis see pole mitte roosad prillid, vaid pigem juba küünilisuse valdkonda minev seisukoht. Pigem isegi vastupidi, pangandus on ülitsükliline varaklass, Eestis iga tsükli põhi täiesti siruli olnud ja kuidas läheb sektoril USAs? Millised pangad on raskustes, kas suured suuri madala riskiga kalu ja viimastel aastatel vähem kasvanud, või agressiivselt “paindlikke” lahendusi ja rohkem riski võtnud regionaalsed kohalikud väikepangad? Millised pangad Eestis on millises rollis? Lihtsalt väike mõtteharjutus enne tsükli inetut faasi, aasta pärast me siin veel igatseme tänast seisu kui “vana head aega.” Kas Eesti majandus tegi USA oma järgi 1-2 aastase viiteajaga 2008-11 aastatel? Mis olukorda viis pangandus Läti ja Islandi eelmine tsükkel (nii hulluks minemist siiski karta veel pole)? Väike mõtteharjutus, ajaloo küsimus.
Veel boonusena võtta siia kõrvale veel geopoliitiline olukord, Venemaa järjest rohkemates kohtades konflikte üles kiskumas, otsesemalt või kaudsemalt osalemas. Paari aasta vaates on risk Eestile pigem 0 lähedane, aga 3-10 aasta vaatest? Enam pole see 0,1% suurusjärgus, oluliselt suurem. Nad ehitaks mõne kuuga piisavalt rakette, droone ja mürske, et siin eluke maapealseks põrguks muuta ja nende kavatsused on avalikud, mida on ka reaalselt täide viimas mitmel pool. Kas USA tuleks appi? Ukrainale ei tulnud. Prantsusmaa, Saksamaa kindlasti mitte ja pigem ka abi ei tuleks piisavalt kiirelt. Ning Nato relvadega veremaa pinnale pauke anda ei tohi… Meil pole ka Ukraina riigi suurust ja sügavust ega Iisraeli õhutõrjet. Ja veremaa teab seda kõike ning võimaluse avanedes kasutaks selgelt ära praeguse/sarnase rezhiimi jätkudes. Paneks vene Hamas Baltikumile drooniparved, raketid ja vaippommitamise peale, mis seis oleks? Pigem on meil vaja kiirelt rikkaks riigiks saada, isegi teatav eksistentsiaalne risk ja vajadus Iisraeli kombel üles investeerida end. Innovatiivset ettevõtlust siin veel (rõhul sõnaga veel) on, mis võiks suureks kasvada. Pigem on igal eestlasel mõistlik isiklik plaan B teha nagu eelmises postis kirjutatud sai ja ise teinud olen. Aga seda riski ka pole, et eestlased tahaks jõukaks, rikkaks riigiks üheskoos saada:
Ja see pole veel kõik! Hinna sees tuleb põhiboonusena peale see, et Eesti investorid on leidnud igiliikuri! Ärme ühtegi riski võta, paneme ainult rahavoo coinidesse, vanapaberisse ja mördikuubikutesse! Siinkohal tuleb meelde tuletada, et laenuhaisid, juuksureid ja kinnisvaraga tegelevaid tegelasi on Zimbabwes, Eestis ja Singapuris ning sisemajandusel läheb ainult nii hästi kui riigi ekspordil, teatava viiteajaga. Kinnisvara ja panganduse tulemus on muude tegurite hulgas suurimas osas funktsioon ekspordi käekäigust, selle lisandväärtuse astmest (mitte ainult intressid ja tarbijakindlus, nagu oli popp mantra veidi tagasi, need on suures pildis komakohtade mõjutaja kui vaadata Zimbabwe-Singapur skaalat). Olgu öeldud ja olen seda selgelt liiga vähe öelnud, et kv ja panganduse ettevõtted on väga hästi juhitud enamuses, väga asjalikud inimesed töötavad neis, juhivad neid, aga need on puhtad makro ja ekspordi betid erineva võimendusastmega sisuliselt. Mis on tulemuseks, kui tootearendusse, innovatsiooni, eksporti ei investeerita? Ega järjest rohkematel ettevõtetel pole selleks enam ei kasumit, ega aega, järjest rohkemad on teel pankroti poole. Lihtsalt tulevik pole neile veel käes, aga ta paratamatult tuleb. Näiliselt madala riskiga heal ajal hea kasumiga, aga reaalselt ülitsüklilised varad nagu pangandus ja kv on ei ole sugugi igiliikur, vaid funktsioon nende klientide käekäigust, eelkõige juurpõhjusena ekspordist. Kui nüüd innovatsiooni, tootearendusse investeerimine ära tappa nagu siin viimase 2 aastaga edukalt saavutada õnnestus, visati need sektorid panganduse, paneelide ja kv arvelt bussi alla, siis järgmine aasta tuleb välja, et pangandus, kv ja roheelekter on igiliikuri asemel, vähemalt ainsate investeerimissihtmärkidena nagu praegu, hoopis püramiidskeem! Eesti pangandus ja kv on vähegi ajalukku vaadates iga kriis täiesti siruli olnud. Rullib-rullib muda sees, uhked valged tossud… Eestimaa on võlgu! Olid ajad, olid majad! Individuaalselt jaeinvestori vaatest on igati ok võtta lihtsamaid näiliselt kindlamaid asju, kes kehval ajal ikka riskida, eksida, kahjumit saada tahab onju? Saame täpselt sellise majanduse homme nagu täna investeerime ja Eesti majanduskasv on Eesti ettevõtjate, investorite ja majandusmeedia roll ning vastutus. Aga kui kogu Eesti investorkonna lagi ongi sisemajanduse rahavoo coinid-tokenid-mördikuubikud, ambitsioon, õppimisvõime piirdubki minevikku vaatamise ja põhikoolimatemaatikal põhineva mineviku rahavoole pealiskaudse pilgu peale viskamisega, suure pildi, tulevikuväljavaadete aktiivse, teadliku vältimisega (6 kuu pärast raudselt parem! – tehasesäte), siis individuaalselt okeide otsuste tulemus kollektiivsena võib tulla ka kohutav püramiidskeem. Tulebki välja, et me 2008-11 aastast pole mitte midagi õppinud! Mitte kui midagi! Puulusikamajandusele (ega meil siin ju high techi pole, kiibi-, aku-, ravimiarenduse, elektriautode tööstust pole, IT ja tehnoloogia kõrval pigem madalama kuni keskmise lisandväärtuse otsa kraam enamuses) JÄLLE, las ma kordan, JÄLLLE! tõmmata julm laenu ja kv MULLLL peale. Geopoliitiliselt veel nii kriitilisel ajastul!?! No johhaidii, kas me nii lollid olemegi? Teine kord täpselt sama reha otsa astuda ja seekord ka sarnases suurusjärgus, võib-olla isegi suuremalt kui 2008, selgub lähiaastatel.. Majandus oli räiges mullis, ekspordi ja sisemajanduse käibed ja kasumid täiesti jätkusuutmatutel ülevõimendatud tasemetel, veremaa Hamas tõmbab igal pool konflikte, sõdu üles, ka meie naabruses, mida samal ajal teevad eestlased, mis nende plaan on, küsiks Lembitu Kuuse? Kuidas nad halvaks suusailmaks, järgmiseks 48. või 64. kohaks valmistuvad? Tsiteerides klassikuid, siis … What we? … … BOOM baby! jälle laenumull! Booyaka! Klassika, rrraisk! Nii eestlaslik! Oli seda siis nüüd vaja? Pigem oli, rrraibe-rrraisk! Suures pildis kaugelt vaadates sellist lüket ju ratsionaalselt võib-olla ei ootaks sellisel ajal? Aga eestlane hoiab oma joont, käib mööda tuttavat rada, oma reha on ikkagi enda oma! (mina võin juba nalja teha, ise tegin ka kõik vead läbi nagu meist enamus, ma olen täiega bussi all, aga tootearendusse investeerimise bussi alla viskamisega visati kogu majandus, kogu Eesti kuni järgmise kümnekonna aasta majandus ja selle igasugused väljavaated nii haavataval hetkel täiega bussi alla. Sai ise möödapanekuid omajagu tehtud, mille seas väikselt ka oskamatus ette näha, et eestlasi ekspordisektori käekäik üldse ei huvita, ei osanud sellist investorkonna ja majandusmeedia reaktsiooni ette näha tõesti, eks ka selles enda rolli oli).
Seekord ei aita meid enam ka Skandinaavia lähedus, neile odava allhanke aeg on paratamatult läbi, isegi kui seal majandus mõne aasta pärast taastub. Soodsate puidusektori jms lahenduste tootmine neile ja teistele turgudele kolivad paratamatult Poola ja teistesse madalamate kulude, suuremate mastaapidega turvalisematesse piirkondadesse. Ainus lahendus ongi ise tootearendusse, innovatsiooni, välisturgude võtmisesse investeerida. Isegi kui konkreetsel ettevõttel (veel) kasumit ei ole.
Aga mis siin pikemalt jaurata, vaatame võimalikke lahendusi. Mis võiks seisu paremaks teha?
Euribori alanemine – kv inimesed küll ütlevad, et kui enam ei tõuse, hakkab paremaks minema, aga kui realistlikult vaadata, siis peaks oluliselt alla 2% langema, et hakkaks majandust jälle toetama, pigem isegi 1% kanti ja seda pikemaks ajaks. Tundub reaalne? just… Hakkab EKP ühe perifeerse mikromajanduse murede pärast langetama seda? pigem mitte onja. Endast sõltumatutele ebarealistlikele unistustele lootma jäämine pole ka kunagi lahendus.
Välisnõudluse taastumine. Ka Eesti sihtturud on sarnaste probleemide ees, küll väiksemas mahus. Saksa, Rootsi autotööstus ja selle allhange kiratseb elektriautode võidukäigu tõttu, sisepõlemismootori tipp tehti 5-6 aastat tagasi juba ära ja need sektorid on neis riikides üle 10% SKPst, sarnane veel mitmes Euroopa riigis. Euroopa majandus on sisuliselt muuseum. Iga järgnev (tööstus)revolutsioon ja innovatsioonilaine läheb Euroopast kaarega mööda. Internetiseerumise suured võitjad (MSFT, GOOG, AMZN, FB jnejne) on USAst. Nutitelode võitjad USAst (Instagram, Uber jne), eelmise kümnendi gigatrendi SaaSi põhilised võitjad USAst (Shopify, Salesforce, Adobe jne). Käesoleval kümnendi gigatrendideks on süva(tehnoloogia)tööstus (sh rohetööstus Tesla eestvedamisel), mille võitjad tulevad USAst ja Aasiast ning ka AI võitjad on suuremas osas USA tehnoloogiahiiud. Eesti neist SaaSi omast võttis tegeliklt täitsa hästi viimast, aga süvatehnoloogia ja AI lastakse minna jälle, vähemalt investorite ja Eesti majanduse vaatest. Euroopa, sh Eesti roll pigem vist jääbki kõik järgnevad innovatsioonilained järjest suhteliselt vaesuva kliendina kinni taguda, mitte ettevõtjate-investoritena teenäitaja, innovatsioonimajakas olla maailmale. Kuivõrd Eesti eksport on suures enamuses Euroopasse, siis see määrab ka ära Eesti ekspordi välisnõudluse ja selle taastumise kiiruse suures pildis. Ning taaskord, välisnõudluse taastumine ei sõltu absoluutselt meist, mõtetu lootma jääda.
Välisinvesteeringud. Välisinvesteeringud? kajakas! rullin-rullin põrandal, naeruvaludes. Seda loota tillukesse perifeeriasse, kus odavat rohelist püsielektrit pole ega tule, kvalifitseeritud tööjõudu on vähe ka kohalikele ettevõtetele, mille asukoht on kaugel nurgas meist 100x suurema Hamasi kõrval nagu Iisrael, aga õhutõrje võimekus sisuliselt Andorra? Parimal juhul tuleb suuremaid-keskmisi välisinvesteeringuid viimase aasta näitel Skeletoni, Pactum AI näidetel sellistesse ettevõtetesse, mille põhiline äritegevus on mujal, siin võib-olla arenduskeskus ja see ka ümber kolitav. Välisinvesteeringutele praegu ja edaspidi loota on nagu kinnisvarainimeste igipõline lootus, et 6 kuu pärast läheb paremaks. Ja, richtig! Ja ei sõltu samuti taaskord meist enam suuresti, kui just tuumajaama püsti ei pane ja kaitse-eelarvet oluliselt tõsta ei õnnestu, Iisraeli masti õhutõrjet tekitada.
Laenu võtta ja uuteks oludeks selgelt liiga kallist avalikku sektorit üleval seniste palkadega hoida, suuri infraprojekte ette võtta, võib-olla isegi “vana hea” reisisaatja laadset seltskonda üleval pidada? Osad veel mäletavad seda. Ka variant niimoodi külmal ajal püksid sooja kust täis pumbata kogu raske aja vältel, kogu “talv” järjest raskemate vedelate pükstega ringi käia, et siis veel suurema laenukoormusega kriisist välja tulla. Palju me eelmine masu rahvast kaotasime? 20 000 inimest umbes väljarännanutena konservatiivselt? Pole parim variant, mingi maani sooja pissi pumbata pükstesse teevad kõik riigid Euroopas, ka heal ajal, poliitikute, demokraatia, hea aja halbade investeerimisotsuste võlu ja valu, pika pillerkaari ja tsükli, inimloomuse paratamatu tagajärg vist? (ärme siin ainult populismi ja sotse karum6mmi kombel süüdista, investoritel ja ettevõtjatel on hea aja liialdustes ja järgnevates raskustes suuremgi roll, rohkem ise ära teha kui raskustesse sattunud inimestel enda piiratumate võimaluste, teadmiste, oskustega. endalgi tunnen reaalset vastutust möödapanekute eest, nagu meil kõigil (enamusel) investoritel seda on). Ilma jätkusuutlikku kõrgema lisandväärtusega ekspordi arendamise, investeerimiseta näiteks kalleid infraprojekte raskel ajal laenuga ehitada on lihtsalt laenukoormuse suurendamine + suurema ülalpidamisvajaduse, kulupoole tekitamine, millele pärast vähem nõudlust, vähem tulupoolt on. Aga asi seegi kehval ajal, mingi maani vajalik pigem.
Siseinvesteeringud. Kajakas taaskord! Vaadake mõni lõik üles eesti laiema investorkonna püramiidskeemi mõtteviisi. Kui jätkuinvesteeringuid ei tule, pole mõtet ka inglitel investeerida, see rong kaugele ei jõua ja varsti pole nii ka uue laine idusid või on oluliselt vähem. Aga! Siin on ju mitmeid VC fonde ja väljumiste raha (veel mingil määral järel), püssirohtu teoorias on? Teoorias tõesti, samas mis oli nende roll näiteks Milremi, Skeletoni, Elcogeni, Clevoni (tilluke osalus) rahastamisel ja siia jäämisel? Olematu. Siinsete VC fondide püstipaneku ajaks oli SaaSi lihtne raha juba teenitud, Boltid, Pipedrive’id, Wise’id, Skype’id, Playtechid juba ammu püsti. Fondid on sadu mille investeerinud, suuri edulugusi Veriffi kombel neil vähe tulnud (ja mis nt Veriffi valuatsioon, varajaste investorite osalus täna väärt oleks, 2-4x käivet ja hilisemate investorite liq preffe arvestades kui hindaks realistlikult turuhinnale täna?). Samuti pigem jääb investeeritud ettevõtete käive (oluliselt) väiksemaks täna kui investeeritud summa nagu SaaSis rusikareegel on, ka koondsummana, eriti viimase 5 aasta jooksul alustanutel. Süvatehnoloogiat vaadatakse pigem vähe või vähemalt vähe veel tegusid tehtud, AI ettevõtteid paraku pigem pingi pealt kaugelt vaadates meil vähevõitu Pactumi kõrval. Ajalugu ja SaaSi konkurentsiolukorda (tuhandeid fonde ja sadu tuhandeid idusid) vaadates pigem väga suuri lootuseid ei paneks, et viimase kümnendi sektori võidukäiku praeguste minimaalsete investeeringutega laiapõhjalisemalt järgi tehtaks, eriti uutes veel vähe tegusid tehtud kasvusektorites. Ajaaken tegusid teha ka tiksub. Eks suuremad võitjad panevad vaikselt edasi enamuse raskuste kõrval, aga nad palkavad ka netos juurde pigem mujal, ülespoole palgasurvet, lisa palkamist siin pole, pigem enamus koomale tõmbamas lisaks töötajate arvule palgatasemeidki. Innovatsioonirongi tagumised vagunid suuri kasumeid, mastaape ei too, ainult “kindlatesse” kaardistatud vetesse seilamine, investeerimine innovaatorite puhul pole suurte edulugude tee tänases ülikonkurentsihedas maailmas. Venture Capitali algne mõiste tuligi enne J.P. Morganit, Rockefellereid, Wallenberge tegelikult sajandeid tagasi (kauba)laevareiside rahastamisest, uute piirkondade avastamisest ja kaubandusest nendega, Hollandi, Briti Ida-India jt sarnaste ettevõtete näitel. Aga kui suure riskiga teadmatusse Kolumbuse reisi karide ja tormide vahele asemel rahastad sisuliselt täielikult kaardistatud teekonnale, Rootsi kruiisile minevat punti, järgmist KV, HR, CRM jne SaaS lahendust sadade tuhandete teiste seas, kurrrat osta siis neile hea pauk kärakat kaasa, saab vähemalt hea loo, kui sedagi! Natuke vinti peale on ok, poindi edasi andmiseks, ärge päris sõna-sõnalt võtke onja. Palju tublisid investoreid ja ettevõtjaid on, kõik VC fondid on väga nutikate ja tublide inimeste juhitud, asutajad enamasti väga tublid ja asjalikud inimesed samuti, lihtsalt kui teeme sama, mida miljon teist, isegi raamatuid on teemal lõputult juba kirjutatud, siis kui suurest revolutsioonist ja võimalusest, tootlusootusest on päriselt jutt? Tulemus ei saagi enam nii särav olla, raputan ka endale siin tuhka pähe. Tööstusidudesse nagu varasema faasi Silen, Huum, ÖÖD, Saunum jt, enamuses kasvavad ka siin väga keerulisel hetkel, ei investeeritud laiemalt enne ja selgelt täna mitte keegi ei investeeri, milliseid just oleks hädasi juurde vaja, et siin allhanget, töökohti, maksutulu jms ka tekiks. Ja kas VKG’l, Kirjanenil on mõistlik täna üksinda suurinvesteeringuid siia teha, üksi majanduskasvu või realistlikumalt kahanemise ulatust pilpal hoida või pigem ka kaugemale hajutada? Pigem nad ka tark raha ja vaatavad sama, realistlik-mureliku pilguga olukorda ja üksi kotti hoidma jääda ei taha. Teisalt väga loodan, et eksin ja nad on naiiv-patrioodid.
Ja samas ümber pöörata olukorda, hakata innovatsiooni ja tootearendusse taas investeerima pole sugugi keeruline. Lahendus on lähedal. Momentumit natukenegi positiivsemaks keerata. Kaua me tahame vireleda? Meist endist, kõigist meist sõltub see, meie investeeringutest. Veel on aega, õige hetk oli üleeile, aga saab ka veel täna. Terad on sõkaldest eristunud. Näiteks Saunumi, Huumi või ÖÖDi puhul juba paarkümmend k ostaks mitukümmend protsenti hinna kõrgemaks, aitaks jääd murda. Kasvavad ka täna, on kasumis või selle piirimail juba. Või on teil paremaid? Tooge nad välja, ärge rohkem peitke! Silen ( olen väikeosanik) on konkreetselt oma valdkonna üks globaalsetest liidritest, mitte üks paljudest säästutootjatest. Mõned investorid muutuks optimistlikumaks, julgemaks, võtaks Eesti majanduse murekohta natukenegi tõsisemalt juba täiesti piisaks, et hinnatasemed liikuma saada. Kui jätkuinvesteeringuid ei tule, pole mõtet ka inglitel investeerida, nii vähe kui neid veel järel on, mina nagu enamus enam pole. Ju olin turist. Võib ju küsida, et kas näiteks Saunum on ikka Eesti ükssarvik, järgmine suur edulugu? Ise olin ka kriitiline alguses, aga ka käesoleval kehval ajal edenevad, üle 50% kasvu sügisel, ekspordi osakaal veelgi kiiremas kasvus, vaikselt juba kasumlik vähemalt kuu lõikes. Tootearendus, bränding, turundus, müük võtavadki raha ja aega, miljoneid ja aastaid ning tulemus pole sugugi kindel. Nii see on, meeldib või ei meeldi. Miljardiettevõtet on Saunumist võib-olla palju oodata, aga kümnete, üle saja miljoni ulatuva käibega ettevõtteks võib kasvada ikka aastatega, kasvõi 10+ aastaga. Iseküss mis hinnatasemelt peaks rahastama, buumi tasemeid ei oota keegi tagasi, pole kellegi huvides ka, aga päris 0,2x käibelt või 5x kasumilt ka ei rahasta neid ära. Läbikukkumiste määr on paratamatult suur, aga ilma pole mingit majanduskasvu oodata, pole hea aja tagasi tulemise, vähegi tempoka majanduskasvu riskigi.
Kokkuvõttes meil on seis pehmelt öeldes muret tekitav, palju hullem kui praegune halb olukord karta/loota lubaks. Optimistlik stsenaarium on, et oleme 1-2 aasta pärast sama madalas mudas kui praegu, aga see on trende, numbreid vaadates selgelt ebarealistlik. Realistlikud on halvad ja veel halvemad stsenaariumid ning vabandades ette väljenduse pärast, aga ka piibelliku pa.a stsenaariumid pole välistatud, pole täiesti ebarealistlikud. Teatud äratuskella on vaja nagu siin juba kevadest saadik hoiatanud olen, kv ja solari mulli vastu juba 1-1,5 aastat tagasi hoiatatud sai. Arutatakse juba vaikselt, asi seegi, eks ole näha kas ja millal tegudeni jõutakse. Eestlased ju aeglased, tsükkel (igas mõttes!) oli pikk, meie otsus kui pikk ja raske nüüd pohmakas tuleb või hakkame millalgi ka lahenduse kallal tööle, investeerima. Mingisuguse lahenduse proovisin pakkuda, kui kellelgi on paremaid lahendusi, käige ka julgelt välja.
Full disclaimer: mõni kindlasti ütleks, et positsioon räägib, kahjurõõm ja niisama pettunud jorss siin kirjutab. Vahepeal kindlasti oligi rohkem või vähem nii, ikkagi ka inimene. Täna aga üks tuttav küsis €500 tähtajatut laenu, pole tööd, süüa ega ka kindlat eluaset… Enamusel inimestel pole sääste, osadel tööd ja töökoha väljavaated muutuvad ka paljudel ebakindlamaks. Ei saanud aidata, isegi olen viisakalt pannes rahaliselt … väljakutsete ees, financially challenged, kahjurõõmsate rõõmuks. Ühte teist hullemas seisus tuttavat sai aidatud teatava regulaarsusega ligi aasta, aga pidin ka mitu kuud tagasi loobuma. See tänane keiss ajendas kirjutama mõtteid taaskord. Esimene vastutus ikkagi enda pere ja lapsed. Nii ta on paraku. Enda vaatest olen juba leppinud, et portfell on 0 väärt ja kohustused reaalsed, mille ka tagasi maksan. Mis seal ikka, andsin mingi shoti sellise keskmise edu poole, mingeid asju arvestasin valesti, siin ma olen. On nagu on, it’s fine. Pole pensionieelik, pole viimane shot. Aasta pärast ma pole sugugi ainus kardetavasti. Küll ma saan hakkama, varemgi kitsikuses oldud, uue vana väljakutse kallal töötan, algus on üle kivide kändude ja ega tänasel ajal ei saagi lihtne olla, ei peagi. On aga reaalne oht, et veel mõneks ajaks pool-okeis seisus enamuse majanduse kõrval on nende paari tuttava kõrval aasta pärast kümneid tuhandeid sarnaseis seisus inimesi. Oleks isegi väike ime, kui see number ainult tuhandete uutega piirduks. Ja täna pole lahendus ka Soome ehitajaks minna, kus konkreetne isik varem käinud on, seal ka ehitus pupu. Investorid võib-olla osalt omas mullis elavad, aga seis läheb raskemaks ja enamusele ei tähenda see kahanevat või paigal tammuvat portfelli, vaid palju elulisemaid probleeme nagu töökindlus, toit, eluase, pereprobleeme jne. Väljas käimisest, väljas söömisest paljud enam ei unistagi (tänks ekspordi seisu kõrval muu hulgas ka pankade suured kasumid, mis eluasemelaenude kõrval ka tööandjaid pitsitavad, aga mida paljud investorid Stockholmi sündroomi tõttu ka kiidavad, kuna see veel ainus pool-okeis seisus kohaliku majanduse portu osa enne tsükli inetumat osa. Ajutiselt veel, nautige kuniks jätkub.) Ja lahenduste kallal targutamise asemel tegutsema hakata on viimane aeg. Kui on paremaid lahendusi, käige julgelt välja. Kui on paremaid ettevõtteid rahastada, käige julgelt välja. Mina täiskohaga otsides ei leinud. Mul 5 jõudis sellise sümboolse €10m käibe kanti, osad ka passivse investorina, fondidel pigem 2-4 suurusjärgus sarnase, suurema sämpli peale, EstBANist 0 viimase 6-7 aastaga, eks siin paljud teised arvamusliidrid tõid ka ettevõtteid rahastada, vast neist Planet42 loodetavasti on sealmaal, avaliku info pealt raske öelda, teised mitte. Kindlasti oleksin saanud palju paremini toimetada. On Eestis paremaid juhtinvestoreid, tooge nad väga julgelt kiirelt välja, ärge enam peitke! Pole see aeg, ega koht! Mina olen out niikuinii pikaks ajaks, pigem igaveseks, pole mingit huvi enam midagi avalikult rahastada. (Tahaks näha, kes tahab sellist aastatepikkust tööd, endale olulist raskelt teenitud raha ja vilet sisse panna, et esimesel raskel hetkel, esimeste raskuste-pankrottide korral (valdkonnas väga ok! vägagi tavaline) vaip ära tõmmataks, kahjumlikke innovatiiveid ettevõtteid igasuguste nimedega nimetataks ja ise avalikult ja anonüümselt sõimu saaks… aga see selleks. Nõu shit sherlock, innovatsioon ongi rahavooliselt, aga tingimata mitte raamatupidamislikult ega projekti väärtuse mõttes kahjumlik nagu ka kv, ravimite arenduse, toorainemaardlate uurimise ja veel mitmete pikema vinnaga sektorite äritegevuse esimesed staadiumid (vt ka Fermi Energia, Energiasalv jne), see on tehasesäte, definitsioon. Ainult jõudu ja edu, tugevat vaimu, seda läheb meeletutes kogustes tarvis sellises rollis innovatsiooni ja pika perspektiivi vaenulikus Eestis! Õnne on ka niikuinii suures koguses vaja. Tahaks järgmist sellist finants-massohist-altruisti näha ja jõudu soovida!) On teil paremaid tootearendusse ja eksporti investeerivaid ettevõtteid radaril kui teiste hulgas Silen (väikeosanik), ÖÖD, Saunum, Huum, neist enamus kasvavad see aasta sektori murede kõrval ka praegu, tooge nad julgelt välja ja pigem võiks investeerida varem kui hiljem. Ärge enam peitke nii hästi! Ju on meil kusagil peituse maailmameistreid, kui reaalseid nähtavaid ja ka raskel ajal kasvavaid tootearenduse keisse aktiivselt tambitakse. Ka Teslat, ka LHV’d investorkonna suur enamus tampis enne suuremalt tõestamist, ka Teslat shortisid mitmed kohalikud investorid. Kõiki tehnoloogiaettevõtteid ja ükssarvikuid on siinsed investorid kirunud aegade jooksul. Algul ongi vähe liha luudel, “kallis,” gde kasum-pasun, gde dividend? Ekspordikäivet ja töökohti on Eesti majandusel hädasti vaja, kohalikesse lemmik-püramiidskeemidesse surumine võib selguda tulevikus on rohkem hea raha halvale järgi viskamine. Ajalooliselt on ikka nii läinud, ka siin, iga suurem pauk, mis pigem on tulemas taaskord. Päriselt ka on mure Eesti, siinse majanduse, siinsete inimeste pärast. Väike äratuskellake, taaskord. Oma blogi, teen mis tahan, jauran vahest. Ju olen pettunud või kibestunud!
Olgu veel täpsustatud ja see eristus on väga oluline: mitte eksport pole ajutises languses, vaid eksport oli ajutiselt liiga kõrgel tasemel vs jätkusuutlikud olud kuna:
1) eelmise aasta ülikõrged elektrihinnad. ei tule enam tagasi
2) Skandinaavia ja kohalik kv ja sisustus mull. Ei tule järgmised 5+ aastat tagasi.
3) keskmise lisandväärtusega paljude tootmissektorite jaoks on kulud praeguseks liiga kallid siin.
4) Neist tulenevalt kohaliku majanduse mull, kuni uusi miljardites kasvuvedureid ei tule, ei tule varasem maht tagasi.
Mitte praegu pole erakordse ajutise languse esimesed staadiumid, vaid oli taas erakordne mull, jätkusuutmatud käibed ja kasumid kogu majanduses. Pole ka välistatud olukord, et senised keskmise lisandväärtusega sektorid on tolmu settides tänasest veelgi rohkem Poola jms riikidesse ümber kolinud seades majanduse veelgi suurema surve alla.
Nüüd uuesti sõnastades, mida tegid eestlased, kui majandus oli räiges mullis ja sõjad ümberringi lahmatamas…
See 50000 alarakendatud töötajat ei istu siiski 100% tööta. Max 20% on tööd vähem kui lisandväärtuse langust töötaja kohta vaadata. Mul sugulane on metalltoodete tootmises tootmisjuht ja ütles, et neil tegid enne mehed ületunde pidevalt, aga kuskil suvest enam anda midagi ei olnud. Kõik võtsid enda puhkused välja ja no normtööd oli ehk 15% sügisel vähem, toodeti midagi ka ette. Aga nüüd aasta lõpu poole jälle ok. kedagi ei koondatud ja hetkel pole seda ka plaanis. Aga töö sisu on veits muutunud, tehakse ebamugavamaid tellimusi.
Täiesti nõus ja mahtudes on tööstustoodangu langus 10-15% vahel olnud, viimati vist 12%, rahaliselt suurem nagu ekspordi langus näitab, osalt ka tootjahindade langusest. Täistööajale taandatuna on pigem jah langus töökoormuses mõniteist protsenti.
Rahaliselt tulupoolele saigi rohkem keskendutud ja see on palju olulisem, esimene nr oli Luminori toodud nr makrovaadetes. Oligi sadade miljonite ulatuses mulli eesti majanduses eelmine aasta… per kuu.
Eestis on saanud rahvuslikuks spordialaks NIMBY, olgu see kanala, uus elektrijaam, saeveski, misiganes tehas, misiganes tegevus, tselluloosivabriku näitel, kus isegi kohalik valitsuserakonda kuuluv linnapea võitleb ettevõtjatele ja investeeringutele vastu, et piirkonda tehast ja töökohti ning uut maksuraha ei tuleks. Kaua me sellise suhtumisega riigina püsidsa suudame?
Just, nimby probleem jäi seekord nimetamata, läks niigi pikaks. See ka raskendab teiste hulgas ka VKG, Kirjaneni võimalikke suurinvesteeringuid.
Järgmise prügimäe või bensiinijaama võib siis Kai tagahoovi rajada!
Tegelikult on selline ilkumine ja “tagaaia” jutt hea näide, miks ei ole Eestis võimalik midagi teha ja midagi arendada. Mingi kontingent inimesi ei saa aru, et raha tuleb nmaksudest ja lisandväärtuse loomisest. Kuidagi tuleb ka need enne valimiis lubatud “tasuta asjad” ja peretoetuste rahakülv ka kinni maksta.
Samuti on hea ilkuda teades, et sinu tagaaeda midagi sellist ei tule ja kui ka tuleks, siis piisavalt vahendeid mujale kolimiseks.
Perspektiivi mõttes jagan ka seda artikklit (tasuta, 5 min read) – https://www.nytimes.com/2023/12/07/technology/tech-startups-collapse.html
Ei ole see kuidagi Eesti põhine mure – riigi tegevuses on loomulikult hulgi neid murekohti, kuid in the end peavad firmad oma ärimudeli suutma ehitada üles selliselt, et suuta iseseisvalt ots otsaga toime tulla ja mitte jätta oma ainsaks ‘ellujäämis õlekõrreks’ seda, et äkki õnnestub jälle raha kaasata. Nõustun, et laksud on kahjuks alles tulemas.
Eks heal ajal investeeriti selgelt üle SaaSi ja raha said ka üle investeeritud sektorid ja ettevõtted, millel realistlikum edulootus puudus. Kasvõi toiduveo, tõuksijagamissõdade näitel. Suurimad võitjad VC rahast vähemalt buumi tipus olid reklaamiplatvormid, kus siis turunduseelarveid üksteise vastu veristati nagu AI puhul labidamüüja NVidia koort on riisumas.
Samas point jääb, et tootearendus, välisturgudele laienemine võtabki aega ja raha, tulemus polegi sugugi kindel. Ka Sileni edu oleks jäänud ilma esimeste miljoniteta olemata või palju väiksemaks, aeglasemaks. Kõrgema lisandväärtusega toodete arendusse tuleb investeerida minimaalselt miljoneid, ravimi, kiibi, aku-, elektriautode tööstuse, ka Skeletoni ja Starshipi näitel isegi sadu miljoneid või miljardeid ning kuni kümnendi enne ärilist edu ja ka siis pole tulemus kindel. Nii on. USAs tahetakse seda väljakutset ja kaasnevat riski investorite poolt vastu võtta, Euroopas ja Eestis mitte ning seetõttu ka vahe järjest käriseb USA kasuks. Meie roll on järjest suhteliselt vaesuva kliendina kinni taguda nende ettevõtete lahendused.
Lahjat kraami pole kindlasti mõtet rahastada, aga tulebki leida see piir, millistel on edulootust ja ikkagi investeerida. Muidu jääme USA kliendiks, mitte ei saa rikkaks riigiks, innovatsiooni eestvedajaks.
Minu meelest on Eestil võimalus integreerida kümnetes tuhandetes Ida-Ukraina inimesi siia ühiskonda. Ok, hinnad on meil kallid, aga ikkagi saab siin vene keelega asjad aetud (mis Ida-Ukrainas enamikel suus) ja elu on rahulik, palju kaasmaalasi ees ka juba. Eestis on tegelikult pikemas pildis probleemiks ju TÖÖJÕU, mitte tööpuudus. Ise me lapsi saada eriti ei taha ja tänane põlvkond on juba nii palju väiksem kui laulva revolutsiooni oma, et isegi kui kõik saaksid 3 last, siis ikka ei aitaks see rahvastikul kasvada. Ukrainlased sobiksid siia nagu rusikas silmaauku.
Veel võiks ära lõpetada pideva muretsemise artikkel 5 osas – kui me ise sellesse ei usu, miks siis vaenlaene või liitlane uskuma peaks?
Aga euriboriga ollakse juba harjunud ja kui see allapoole tiksub, siis jääb raha (lisaks pangale) ka endale veidi kätte.
Hea töö, olen suures piiris sarnases nägemus-paadis.
Veidike pühadeaegset lugemist, mis meid ees ootab, USA roostevöö:
https://en.wikipedia.org/wiki/Rust_Belt
konkreetsemalt ka Detroidi ajalugu, selle allakäik: https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Detroit#Decline_of_Detroit
Lühikokkuvõte, 1,85m rahvaarvuga tööstuse eduloost ja maailma ühest jõukaimast linnast omal ajal on järel pankroti veerel 650k raffaarvuga linnake. Täpselt sama siin lahti rullumas.
Ja Detroidil, roostevööl on megahästi veel, nad on USAs. Meie oleme Hamasi kõrval. Siin on variant kas LK, Singapuri, Iisraeli kombel ennast kokku võtta, vastutust võtta olukorra eest ja riigina end high tech riigiks üles investeerida.
Hamasi kõrval kui nii ei tee, on tulemuseks Moldova ja Transnistria, Georgia saatus.
Nüüd ongi miljoni dollari küsimus, mida ütlevad Eesti investorid?…
…
…
…
trummipõrin
…
…
Meie saatus on Moldova!
Boom baby! Moldova it is! raffas ja influd on rääkinud, raha ja jalgadega hääletanud! Simmo mängib vähemalt kolmandat korda, aga on nagu on, sama reha on vähemalt oma reha!
ja mida ütleb eesti majandusmeedia, eesotsas investeermis”tarkuse” edendaja paljasÄri Päevaga? (päev hääldada p pauguga nagu Kreisiraadio eluheidikute sketsis vastusena küsimusel, kaua selle patarei lahendamiseks läks? – Päev, p pauguga!
Tapame lisandväärtusega ekspordi, surume ainult kohalikke mulle ja *üramiidskeeme nagu kv ja pangandus.
For fucks sake, meil siin läheks megahästi kui ainult 10% langus tuleks, realistlik on 15-20%, õhus on ka palju hullemad variandid. Ja mida teeb paljasÄri (pauguga)Päev? Pea räbalatesse kinni seotud ainult trussade väel seletab, et me siin paljad äri mehed, meie lagi ongi autodesse kirpe ja marke müüa…
Eesti majandus anno 2024 pähklikoores:
Kreisiraadio Politsekroonika: https://www.youtube.com/watch?v=8plgR54Gvo4
Isa (influ) Soovitusel: https://www.youtube.com/watch?v=GW5m9xNpiyI
Isamaa on võlgu: https://www.youtube.com/watch?v=pTOs8c4XgEg
Papahh papahh, meil on väikene krahh: https://www.youtube.com/watch?v=OAEHa7FtlM0
Toe Tag – Pankrott: https://www.youtube.com/watch?v=2VvOrUERrFY
Nii on nagu elu käib. Isegi head pauku ni”u ei saa!
Ärksamad ettevõtjad juba lahkuvad, haritum, ettevõtlikum ning noorem rahvas läheb järgi ning olemegi ääremaastuv, stagnatsioonis, vaene aga kõrgete maksudega kallis riik. Nn pikast plaanist räägitakse riigi tasemel ainult korra 4 aasta tagant, kuni valimisteni. Maksudest ja majandusest ei saa aga enne valimisi rääkida, kuna see vb ei too valijate hääli. Aga võimul olemine on ju Püha Eesmärk. Seega tuleb lubada kõigile tasuta asju, suuri sotstoetusi ja pensione.
Mingist piirist muutub hädaldamine ja negativism ka endale vastu töötavaks – mentaalselt.
Üks päris hea intervjuu, mis rääkis mitmetest teemadest, mis on ka siit Madise foorumist läbi käinud
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257364/toomas-hendrik-ilves-70-koige-tahtsam-on-et-eesti-ei-sulguks-endasse-kahjuks-naen-ohumarke
Ma arvan kui sa loed enda paari aasta taguseid postitusi, siis on natuke piinlik. Ülim positvism, kõik startup lendab, 10x, 100x, “to the moon” minu portu järgmise verstapost 10 miljonit ja sealt suurelt edasi jne. Arusaadav, keegi ei tea mida tulevik toob.
Siis paari aasta pärast seda praegust äärmuslikku negativismi lugeda on ilmselt sama piinlik. Jah on majanduses raskemad ajad, aga võrrelda siin Moldovaga, rääkida kohe totaalselt kokku kukkuvast majandusest ja sisuliselt näljahädast ning kodudest ilma jäämisest on ikka pehmelt öeldult liialdust. Rääkimata siis otsese sõjaga hirmutamisest. Kui pead avalikku blogi, siis katsu natuke vastutustundlik ka olla ning mitte põhjendamatut hüsteeriat tekitada.
Kui lugeda president ilvese 26.12.2023 avaldatud intervjuud, siis tema ütleb päris otse, et Eestis tuleb kehtestada sõjamaks. Arvestades, et president on Eestis keskmisest rohkem informeeritud inimene, siis paistab jutu, eriti põgenike osa, ridade vahelt ühtteist siiski välja.
Selge see, et sai oldud liiga optimistlik, korduvalt siin isegi tunnistatud. Samas laiemas vaates see üldine konsensus, et põhi tuleb 6 kuu jooksul, kõik on okei, ei pruugi ka õigeks osutuda. Kuidas ajalooliselt on läinud, kui grupimõtlemise tulemusel ongi leitud uued igiliikurid, ülitsüklilistest varadest on järsku saanud näiliselt safe haven laiema ringi jaoks, igal pool kv kukub kahekohalise % jagu palju paremas seisus majandustes, aga siin “Läheb kõik seekord teisiti”?
Äkki läheb, aga ajalugu on näidanud, et just sellistes olukordades on väga suur risk päris suureks languseks. Just siis kui kõik väidavad, et ei kuku midagi. Keegi veel usub seda “põhi on hiljemalt 6 kuu jooksul” juttu? Natuke ohumärke välja tuua rõhutatult, ohtude vastu hoiatada on pigem just tervislik. Enda arust argumenteeritult ja numbritega tõestatult, mitte tühja lahmides.
https://www.err.ee/1609226553/villig-kaitsetoostuse-loomine-on-kasulik-nii-majandusele-kui-kaitsevoimele
Kas see võiks hoopis olla Eesti järgmine edulugu?
Teoorias on jutt kindlasti ilus. Vaadates laiemalt, et kaitsetööstuse kõrval võiks laiemalt olla kõrgema lisandväärtusega tööstus olla üks järgmisi edulugusid, millest kaitsetööstus siis väike osahulk, tekib mitmeid küsimusi:
Kes neisse täna investeerib esialgses kahjumlikus tootearenduse faasis? Ei paista kedagi väga, eks Milremi exiti raha veidi on, aga on nad täna investeerimas?
Kes investeerib mastaapse tootmise, turu võtmise faasis sellises mahus, et tehas erinevalt Skeletonist siia jääks? Kes need investorid on? Ei paista.
Sõjatööstuses on meil võib-olla 10-20 ettevõtet, millel mingisuguseid väljavaateid, mul sektorist vähe ülevaadet. Milremil juba välismaised investorid enamuses, Threod tundub areneb kenasti, kes veel? Nüüd pole väga põhjust oodata, et sõjatööstuses on oluliselt suurem edumäär kui mõnes teises mingi aja jooksul kiirelt kasvavas valdkonnas ehk ca 5-15% investeeringu kaasanud ettevõtetest saab mingi maani rahvusvaheline edulugu, kasvõi €5-10m käibega ettevõte. Tulebki suurusjärgus mõni ettevõte. Kas sellele saab lootma jääda majanduse käima vedamisel? Tahaks ise ka väga, et tuleks suuri edulugusid ja ilmselgelt Villigu jutus on jumet. Aga realistlikult võttes SKP tasemel mõju oodata ainuüksi sellest sektorist on vähevõitu.
Hiljuti oli Äripäeva artikkel, et Eestis Rohetehnoloogia kaasas €250 miljonit eelmisel aastal. Enamus sellest Skeletoni investeering suures osas Saksas tootmise püsti panekuks, Efenco sai €12m toetuseid, raske näha hetkel investoreid, kes nendegi tootmist siin hoiaks. Roofit Solar kaasas €6,45m, aga solari sektorist on õhk välja visisemas ja töötajate arv ka vähenemas ettevõttel juba. Vok Bikes kaasas €3,8m alla millise käibe pealt, aga olulist käibekasvu veel näha pole. Rohetehnoloogia on selgelt ka käesoleva kümnendi üks võimsaid trende, aga milline saab mõju olema kohalikule majandusele? Pigem see €250m on Eesti kontekstis veidi (enese)petlik number. Loodetavasti jäävad kenasti idanema, aga pigem mõju liiga suur ei tule. Kui siia jääb arenduskeskus nagu Skeletonil, siis otsene mõju mõnesaja hea palgaga töökohaga arenduskeskusel pigem oluliselt suurem pole kui Kühne ja Nageli tüüpi ettevõttel, pigem võib-olla optsioonidega tasustatud Twilio siinse üksuse mõju sarnane, asutajate osaluse võimaliku kasvu ja võimaliku kunagise exiti võrra pisut suurem. Ja raske hetkel näha, et sõjatööstus teeks suuremat edulugu kui oluliselt suurem ja kaugemale jõudnute ettevõtetega rohetööstus.
Lisaks veel müügiperiood on sama pikk, keeruline ja kulukas ühiku kohta nagu Bercmanil…
Ärge saage valesti aru, ma olen kasvuettevõtluse üks suuremaid fänne Eestis, lihtsalt vaadates teiste sarnaste ettevõtete käekäike Eestis ja investeerimishuvi nende vastu, siis realistlikult raske oodata siit suurt vedurit.
Minu arust siin ongi kogu aeg Moldova olnud. Noorem sovjetijärgne Eesti põlvkond ja Madis võivad küll muust unistada, aga vaadakem tõele näkku. Esimese asjana Eestisse saabudes hakkavad silma omavahel vene keelt rääkivad ametnikud, nt politseinikud, tollitöötajad, tänaval kõlab ainult vene keel, arstiabi on venekeelne, poliitika on postsovjetlik (Keskerakond Tallinnas, Reform üleriigiliselt).
Mõneti olekski Moldova hea olla, kui saaks ka Moldova hinnataseme, aga ei, seda ei saa. Järelikult vähegi ettevõtlikumad noored lahkuvad ja ongi juba vahelduva eduga viimase 30 aasta jooksul lahkunud, kes kuhu, eri aegadel veidi erinavates segmentides ja erinevatesse sihtkohtadesse. Nii kehva inimkapitaliga piirkond ei saa kuidagi majanduslikult õitsval järjel olla, puudub kvaliteetse töötegemise ja säästmise harjumus, äriplaanid visioneerivad ulmelisi röövkasumeid, kõike ehitatakse laenuraha peale jne. Täielik allakäigutrepp.
Kultuuriliselt taasintregreerub vene ruumiga kiiremini kui me arvamegi. Venekeelne haridus maksumaksja raha eest 30 aastat? Väliseestlased Kanadas, terve saal, puhkes naerma selle peale (mõni küll ka nutma), ja see on ometi veel küllaltki liberaalne ja multikultit toetav riik. Eestis endised kommunistid ja riigivargad tänaseni võimul. Loetelu võiks jätkata.