Facebook
Madise juuli-august 2023 kokkuvõte (12)
6. sept. 2023
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
“Uhke postipoiss uuris oma rahakotti, kas sel üldsegi veel eluvaimu sees, ajab ehmatusest silmad pähe punni, nähes 10 aastat võlavanglat enda ees. Vat see oli sõit!” – Eesti majandus 2023 aasta lõpus, pähklikoores.
Nagu laulis Eesti majandusega sünkroonis varsti koondamiskirvest nägev 5 Miinust (vähemalt koondatakse mitte puhas eestlane, EKRE kiidaks!), siis “iga pidu saab ükskord läbi.” Meil on siin 10 peo ja tsükliaasta järel tulemas taas mitmeid pohma- ja nälja-aastaid. See on piibellik pask, mis siin lahti rullumas on.
Palgad küll inflatsioonist kiiremini kasvanud ja hõivatute arv püsib veel kõrge, inflatsioon on alla 5% kukkunud, aga see on ka positiivse poole pealt kõik. Juba ainuüksi eelmise aasta ühekordsete positiivsete mõjude kadu tasandab kiire palgakasvu ära: pensioniraha väljavõtmine €1,7B mahus 2022 aastal üksinda on suurem summa kui käesoleva aasta palgakasv, rääkimata palgakasvu ja inflatsiooni vahest. Rääkimata väljumiste ja investeeringute rahast, mida aastaid peale ei tule 2021-22 mahus. Kokkuvõttes oli Eesti majandusest 5-8% täiesti ühekordse mõjuga eelmine aasta, mille teise-kolmanda ringi efektid siin käesoleva aasta keskpaigas läbi saamas olid. Elektritootmine on mahtudes üle 40% kukkunud ja hinnad on üle 60%, sektori käive on niisiis 0,6 x 0,4= alla veerandi peal eelmisest aastast vaatamata rohe-elektri tootmismahtude kasvule. Tööstus on siruli, tarkvara startuppide töötajate arv ja käive kerges languses, eksport laiapõhjaliselt krahhimas. Ökonomistid saavad juba ka aru, et järgmine aasta tuleb vahe-aasta, aga oodatakse 2025 aastast “tavapärasele kasvule tagasi minekut.” Kõlab rohkem sellise kinnisvarainimeste jutuna, et praegu on küll veidi raske, aga hiljemalt 6 kuu pärast jätkub pidu vanamoodi. Raudselt! Peo jätkumiseks peab järgmistest absurdsetest eeldustest mitu täituma:
- Veelgi kõrgemate palkade ja kulubaasi pealt läheb Euroopale säästu-tootmine jälle käima 2025 aastal?
- Skandinaavia kv turg taastub 2024 aastal buumi tasemele ja 2025 paneb edasi veelgi võimsamalt?
- Eesti startupid kaasavad 2024 jälle vähemalt miljardi, et siis 2025 uuesti hoog sisse saada.
- Tekib suur odav püsielektri tootmine näiteks tuumajaama näol aastaga?
- Kõrge lisandväärtusega tööstust ja eksporti on kõvasti juurde tekkimas?
- Mis veel, leitakse diivanist naftat, rahvaarv kasvab veel 50k võrra, kellele ka kohe töökohad leitakse? Riigisektor teeb meeletu efektiivsuse arenguhüppe läbi? Hakatakse fosforiiti kaevandama, paar miljarditehast pannakse püsti, aastaga?
Ükski neist eeldustest ju ei täitu, ometi on neist mitmeid vaja, et samamoodi edasi kasvada 2025 aastal. Sisemajandusel on küllaltki nii palju raha ringelda kui väljast sisse toome, tõenäoliselt alles esimesi efekte oleme nägemas. Loota sisemajandusele suunatud teenustele üksinda edasi kasvamiseks on küllaltki parun Münnhauseni strateegia ennast juukseidpidi soost välja tirida, aga hei, äkki majanduses töötab? Siin on massiivselt õhku majanduses sees veel, väga 2007 aasta vaib on. Soodsat stabiilset elektrit siia ei tulegi järgmise 10-15 aasta jooksul ehk energiaintensiivset tööstust siin ei tee, mastaabiefekti siin turul samuti ei saavuta, sai ka arutelu tõstatatud LHV foorumis, küllaltki nõus oldi. On vaja liikuda kõrgema lisandväärtuse peale. Teadusmahukasse tootearendusse teadlaste, inseneride ja tootedisainerite koostöös investeerima, brändingusse ja rahvusvahelisse müüki-turundusse investeerida Soome-Rootsi kombel kümnetes tööstusharudes kontinentaalse liidripositsiooni saavutamiseks, aga kuidas investorid ja meedia sellesse suhtuvadki? Tootearenduse esimest mitme-aastast kahjumlikku faasi ju tambitakse, ei tule seda ka. Jäämegi praeguse seisuga kõrgete palkadega vinduvaks puulusika majanduseks. Nii pole mõtet ka sisemajandusele suunatud varasid tsükli tipu kasumi ja kõrgete kordajate pealt omada, eriti arvestades, et need on üldiselt madala marginaaliga vägagi tsüklilised varad. Eesti SKP on napilt alla €40 miljardi, 5% kasvu jaoks on vaja €2B majandusaktiivsust juurde, millest mõnikümmend % peaks olema (kasvavas osas kõrge lisandväärtusega) eksport. Kes siin kasvu ja peo jätkumist ootab, mis sektoritest näete seda tulemas? Nimetage mind pessimistiks, aga väga raske näha, mis sektoritest see kokku jooksma peaks.
Nagu Musk säutsumajja sisenedes ütles, let that sink in: peale 10 aastast tsüklit tuleb ka pikk pohmakas! Eriti kui eeldada, et vanaviisi edasi puulusikaid voolides uutes oludes võiks asi kuidagigi paraneda. ja noh Eesti investoritel on väga tunnelfookus eelmise ajastu ettevõtetel, vaadatakse ainult viimase paari aasta kasumeid ja graafikuid. Ainult tahavaatepeeglist rallit sõita on ohtlik ja lühinägelik nii ringrajal kui investeerimises. Eesti majandusel tuleb väga pikk kohanemisaeg ja üks Euroopa suuremaid pauke juba on praegu. Pigem ongi korralikku pauku siin vaja, et kaineks ja pilt ette jälle saada, targemalt edasi minna. Eks järgmiste aastate küsimus ongi, kas majandus ja investorkond kvantiteedilt ka kvaliteedile hüppe suudab teha. Kui ülaltoodud eeldused on korrektsed, pigem on, siis on õhus täiesti ka variant, õigemini isegi baastsenaariuum, et sisemajandusele suunatud sektorid muuhulgas ka kv ja pangandus saavad uueks “Funderbeamiks” paari aasta jooksul. Pankadel oli lihtne kasvada, kui kogu kliendibaas 10% aastas kasvab, riske kellelgi ei realiseerunud ja konkurentsi polnud, teha 20-30% ROE’d, aga kui kogu kliendibaas vireleb pikalt, majanduse uus tase tuleb (omajagu) madalam ja aastast-aastasse paljud pankrotti lähevad? Sarnane risk ja väljavaade ka kv’l. Itaalia pangad on heaks eeskujuks, eks vaadake näiteks Unicrediti pikemat giraafi:
Itaalia suurima panga Unicrediti graafik, €42B mcapiga ettevõte virelenud 2008 aastast saadik. Eestil on vägagi risk Itaaliat teha, 5-10 aastat vireleda, see on praeguste eelduste pealt isegi põhistsenaarium ja erinevalt neist meil kõrge lisandväärtusega tööstust väga polegi.
Vahepalana vahepeal tundus, et toatemperatuuril ülijuht võib teoreetiliselt isegi võimalik olla, käega katsutavalt juba järgi tehtav. Korealaste teadustöö tuules üle maailma innovatiivsed ettevõtjad ja ülikoolid hakkasid katsetama, tarkadel inimestel oli see põhiteemaks twitteris paar nädalat. Ilmselgelt eurooplased olid taas puhkusel, uuriti USAs ja Aasias. Siin jäämegi järjest rohkem maailmajaona USAst maha, nende innovatsiooni klientideks, mitte ise innovatsiooni veduriteks äriliselt suurel skaalal. Aga praeguseks on selge, et oli kassikuld. Kimchi ja Woki mehed olid seekord siiski lõvikonservi söönd ja vägijooki joonud, pooled sünteesitud ained vist ka sisse süstinud (võib-olla hakkasid ka ise leviteerima, vähemalt enda peades, sealt võib-olla ka see eksitus). Vahepeal sai isegi paar päeva alguses kodutööd tehtud, mis sektorid ja aktsiad võiks olla ülijuhtimise NVidiad, aga päästikule polnudki põhjust vajutada. Huge, if true, aga polnud. Harva satud megatrendi täiesti alguse või isegi väga hea investeeringu peale ja tasub aeg maha võtta, läbi kaaluda variandid. Vahet isegi pole, et seekord asjatult. NVidia sai maha magatud kuigi esimesel nädalalgi sai ChatGPTd katsetatud, ei näinud seal too hetk suurt pilti ja suurt võimalust ühe startupi edusammu pealt. Las NVDA praegustelt hindadelt jääb teistele, siin oli teoreetiline võimalus sama teha, oleks seekord palju kiiremini rallinud, kõik jälgisid.
Nagu mainitud olen korterit müümas, kuna Eesti majanduses pikki positsioone hoida ilmselgelt ei näe pointi. Tegu on väikse Tallinna kesklinna 3 toalisega, 58,8m2 +10m2 rõdu. Tellisin hindamisakti, mis tuli €228k peal juuli keskpaiga seisuga, panin tol hetkel piirkonna ok 3 toalistest igati atraktiivse hinna €223,5k esimeseks nädalaks, olin valmis ka vähemaks. Huvilisi on käinud vaatamas üle kümne, vahepeal sain ka pakkumise €217,5k, millega nõustusin. Vastaspool sai pangalt jah sõna kätte, oli valmis notarit panema, aga tuli veel korra naisega vaatama, kes paari päeva pärast ka veto pani… Nojah, paar nädalat läinud. Algajana ei sõlminud ka broneerimislepingut, oleks pidanud näitamisega ka sel perioodil jätkama. Nüüd on bronnitud 213k pealt ja ostuhuvilisel ka ise bronnimisleping tehtud enda madalalt hinnastatud korterile. Eks näis, äkki jõuame mõne nädalaga tehingusse.
Vok Bikes kaasas kohalikelt fondidelt €3,8 miljonit, kui EMTA andmetel neil käive ei anna miljonit kokku, mis pigem võiks reaalsusega võrreldes +-50% suurusjärku jääda. Investorid said suurusjärgus 20% ettevõttest, asutajatel 70% ligi, oli ennegi investoreid. Igati asjalikud insenerid seal, aga ikkagi üle 10x käibelt ligi 4x käivet sisse panna… Nagu tarkvara kordajad heal ja väga heal ajal. Pigem Ampleri masti ettevõte, mõlemad asjalikud rohetehnoloogia riistvara ettevõtted, väljavaateid teoorias on. Vokil selgelt vähem tulemusi sama aja peale, turg ja nish palju väiksemad, konkurentsi mõlemal samuti jagub. Kõrvalt vaadates on natuke kummaline, et kuidas nii. Kadedaks lausa teeb, et sellisel ajal riistvarale visatakse üle 15x käibelt plegensit. Vabalt mõni minu eeldus võib ekslik olla, kindlasti kogu pilti ma ei tea, võib-olla on mingeid suuri miljonilepinguid laual jnejne, aga ikkagi ulme hinda maksti.
Positiivse külje pealt tundub, et Pactum AI on ulmelise tempoga käima minemas, eesmärk on mitu aastat 5-10x kasvada üheks maailma suurimaks ettevõtteks. AI teemas on kordajad ulme, pappi visatakse heldemalt kui 2021 aastal SaaSile. EMTA andmetel Q1 käive oli €3,7m, aga edasi tundub käib käive läbi USA emaettevõtte, siia jääb arenduskeskus nagu Wise’il. Tore, et kellelgi hästi läheb ja siit võib tõesti väga suur purakas tulla, neil on kümneid Fortune 500 kliente ja sihid suured. Paraku aga äri, maksud ja arvatavasti enamus töötajaid palgatakse mujal. Hetkel tundub realistlik, et asutajad on varsti peale järgmist vooru rikaste topis ja ka töötajatel võiks kenasti minna optsioonidega, aga neid on Eesti keha all hetkel 34 teatmiku järgi. Tahaks omada, aga neil on Eesti investoritest ainult lõpubossid sees nagu Tallinn, Hinrikus, Tamkivi, Kaukver jne. Sellistele ei saa isegi Eesti fondid ligi, tavainglitest rääkimata. Järgmise aasta algul pidi uus voor tulema neil ja vaadates AI praeguseid absurdkõrgeid hinnatasemeid, siis võib ka vabalt ükssarvikuks saada.
Ostsin näpuotsaga Clevonit. Eks nad poleks pidanud küllaltki kindlas kõneviisis ütlema, et investorid börsilt välja ostetakse, aga tundub neil investeering võiks justkui kokku tulemas olla ja vahepealsest €10-13m turuväärtusest pigem oluliselt kõrgemalt hinnalt. Investorid ja meedia hirmutasid jaeinvestorid välja odavalt hinnatasemelt, pigem oli huvitav võimalus spekulatiivne poss võtta. Jääb edaspidi Cleveroni kombel kauplema foorumisse aastateks. Kui nad uue vooru kokku saavad ja edasi arendada nii äri kui toodet suudavad ja 1-2 aasta pärast Skeletoni ja Starshipi käima minemisega võiks süvatehnoloogia siin üheks väheseks buumivaks sektoriks jääda ning investorite üheks uueks lemmikuks saada, võib nagu teatud võimalust olla, eriti lõpu kiirmüügi hinna pealt. Mingis mõttes nagu kombo spordipanus mitme suure või vähemalt üle keskmise tõenäosusega sündmuse peale, kus maja veel suurt eelist annab absurdse allaka näol. Selliseid Clevoni ja Grab2Go sarnaseid ettevõtteid on Eesti majandusel väga juurde vaja tegelikult arvestades Eesti ekspordi ja majanduse seisu, need valdkonnad on käima minemas, alles algamas, turud võtmata erinevalt SaaSist.
Siin reaalne lahjendusdata käesolevalt aastalt tsükli põhja järgi, Euroopas ja Eestis lihtsalt summad veidi väiksemad, lahjendusprotsent sarnane. Clevoni kontekstis siis hirmutati ribadeks lahjendamisega, reaalsus seda ei kinnita. Näiteks kolme vooruga 40-60% lahjenemine 0,1% pealt 0,04-0,06% peale kui ettevõte mõistlikus tempos edeneb jätab investorile ikkagi tootlust. Eeldusel, et edeneb ja kaasata suudab, nendega riske selgelt jagub.
Vaatame ka minu sandikopikad üle. Ütleb küll eesti rahvuseepos, et “… vallavaene olgu vakka, muidu abirahast ilma jääda võib,” aga minu blogi, teen mis tahan, räägin ikka.
Nagu näha olen paari asja veel edasi müünud, aga korteri müügiga (kui õnnestub) on see läbi saamas. Lihtsalt täpsustaks, et kuivõrd olen ise mitmetel ettevõtetel juhtinvestor olnud, siis pigem olen neid müünud, milles endal aktiivset rolli pole olnud ja mis on pigem okeilt kuni hästi käima läinud nagu Silen, mis ei ole läinud, siis neil olen valmis ka kaptenina põhja minema. Pigem olen edaspidi paari portfelliettevõtet juurde võtmas, jätan esialgu nimed ütlemata.
Ampleri käive tipphooajast üle minemise ja teatavate probleemide tõttu on langustrendis, tillukesi päiksekiiri on ka kvaliteediprobleemide vaikse lahenemise tõttu. Põhikusimus on veel vastuseta, kuidas võlausaldajatega kokkuleppele jõudmise seis on. VanMoof läks pankrotti, aga selle ostis välja endine McLareni tütarfirma, mis ühelt poolt taaslisab konkurentsi aga samas tõestab ka huvi valdkonna vastu (küll selgelt madalalt hinnatasemelt, eelkõige ettevõtte oluliste probleemide tõttu).
Silen suutis enda üle €4m tellimuse kahe kuuga ära täita ja nende kuudega ligi 4,7m käivet teha, tootmismahte tempokalt tõsta. Juulis vaiksel kuul saadi 1,16m ulatuses tellimusi. Bikeep on pigem rahulikus tempos tiksumas hetkel peale detsembri suurte tellimuste täitmist aasta esimeses pooles.
Fleetfox (end UpSteam) sai jala Saksa turu ukse vahele ning kaasas ka uue €150k vooru eelmisega samadelt tingimustelt (convertible €4m floor, €8m cap). Siin Q3 pigem olulist tulemuste lisa veel oodata ei ole, aga kui saavad käima, siis Q4 võib miskit juba paista ja järgmine aasta võib teoorias huvitav tulla. Esimese suurkliendi saamise järel on suudetud linnad käima tõmmata küll mingi maani uue mudeliga. Küllaltki spekulatiivne hetkel, eks näis.
Lexi Market sai Q2 ka käivet üles 72k pealt 107k peale ehk +49%, aga rohkem suurkliendile suunatud arenduste pealt, MRR kasvas 7% €14,300 juurde. Praegusel ajal ainumõistlik klientidelt käibe näol “finantseeringut” saada. Samas tundub välismaale laienemine veel vähemalt aasta teemaks ei ole. Ka MRRi potentsiaali kohalikult turult (ja ehk tulevikus teistelt) raske hinnata, kas võib ikka suurelt skaleeritav olla või peavadki töötunde sisuliselt müüma ja skaleeritav osa jääb piiratud potentsiaaliga. Vähemalt edenevad ja paar korralikku klienti veel ootamas sarnaste neile suunatud ühenduste välja töötamist, keerulise aja elavad väga suure tõenäosusega üle.
Vahepeal ka veidi kaalusin, kas jätkata blogis avalikult tulemuste näitamist. Samas valdkonnas VC fondid ei hinnasta igakuiselt turuhinnale, ega neil oleks see pilt ka palju-palju koledam. Hinnastavad viimaste tehingute järgi, mis tihti olidki 2021-22 ehk nende väärtustes on väga palju õhku sees. Ka kinnisvaras 30-40% omakapitaliga seltskonna puhul turuhinna järgi jooksvalt hinnastamine tooks tulemuseks midagi Baltic Horizoni ja SBB vahepealset, aga mainitakse lihtsalt, et kasumlikkus on “veidi langenud.” Ka Baltic Horizonil on “kasumlikkus “veidi” langenud.” Sisuliselt siin avalikult ja ausalt blogimisega panen ennast ja Funderbeamis kauplevaid ettevõtteid kehvemasse olukorda kui niisama avalikult paari ettevõtte käivet ja häid tulemusi kuvades nagu enamus teevad. Ja saan siin korralikult puid alla ka, osasid räigemaid kommentaare ei lase siia üles ka. Aga mis seal ikka, aeg on selline. Jätkan hetkel veel avalikult nagu seni.
Kuivõrd üks kuu updatemist jäi vahelt ära, siis tuli seekord pikem. Mis seal ikka, pidage vastu. Korralik kärestikust laskumine Eestit ees ootamas. Ja peeglisse vaatamist: mis tõi siia, ei vii selgelt edasi. Peame suunda muutma nii majanduse kui investoritena, kohanema, õppima kui tahame keskmise sissetulekuga riigist üldse kunagi jõukate, rääkimata rikaste riikide hulka jõuda. Aga ei pea ka see eesmärk olema tingimata, paigalseis on ka üks võimalusi ja praeguse seisuga nii läheb, pigem võimalik ka senisest madalamal tasemel.
Taaskord väga asjalik kokkuvõte. Eriti huvitab lugeda just põhistatud hinnangut ja analüüsi üldisele riigi hetke ja tulevikuolukorrale, millist enam naljalt mujalt ei leia. Samas majandusest, siis hetke mulje järgi krahhi ja kukkumist ühiskonnas eriti ei tunneta, pidu ja trall käib, kuigi statistika järgi tööstus kukuks, töötus suureneb, intressid tõusevad.
Eks paljudel sektoritel oli veel okei mh avaliku sektori inimestel ja suvel eestlane tarbib ikka nagu homset poleks. Aga homne jõuab siin sügisel kätte. Saab näha.
Sisuliselt on olukord nagu 2022 jaanuaris kui kirjutasin, et Tln börsi asjad ära müüsin: upside’i ei ole kuidagi näha, aga allapoole riske on oluliselt. Las see tootlusevaba risk jääb teistele.
Tere Madis!
Tänan, hea lugemine!
Kas see müüdav korter oli Sul enda kasutuses või välja üüritud? Kas oled üürimisel ka lühirenti proovinud?
Tegin üle pika aja Funderbeami ettevõete kohta väikse kokkuvõtte enda jaoks ja 2023 6-7 kuu edenemise põhjal ja väga paljudel ettevõtetel läheb hästi, käibe kasvunumbrid on igal juhul suuruemad kui on saab kirjutada hindade kasvu arvele. Toon mõned näited, mis võivad 2023 lõpuks tänase mcap’i suhtes vägagi atraktiivsed olla.
– Belief – 2023 käive võib kujuneda samaks, mis hetkel Mcap, ettevõte kasumis
– Tactical Solution – 2023 käive on küll languses 26%, aga tootmine Saksas on läinud käima, uued turustuskanalid. Mcap = ca 2X 2023 prognoositavat käive
– Huum – 2023 käive võib kujuneda 11,5 mln eur peale. Mcap hetkel 15,8M. Eelmine aasta oli neil investeerimise aasta ja tundub, et nad on suutnud eksporti oluliselt kasvatada ja aasta lõpp võib veel üllatada.
– Silen – 2023 käive võib kujuneda samaks, mis on täna Mcap
– European Foods – Mcap täna 1,5x prognoositavat 2023 käivet.
– StyleD – 1 pa on tegelikult käivet korralikult kasvatatud (165%), kuigi hoogu on ise pidurdatud, et rahavooliselt toime tulla. vabalt võib olla, et 2023 netokäive = tänane Mcap.
need on vaid mõned näited.
Lähedane inimene elas sees, nüüd toetan üüriga teda. Lühirenti pole tahtnudki proovida, see ikkagi aktiivne tegevus ja ühe ühikuga pole pointi, läks mulliks ka mis praegu tühjaks vihisemas Äripäeva artikli ja ka enda tähelepanekute järgi. Kinnisvara oli ideaalne varaklass kiire kasvu ja olematute intresside ajal, aga olematu kasvu ja kõrgete intresside ajal … pigem pole. Poolaktiivne ka kui vähegi mahtudes teha, hetkel mõistlikum juba depo ja võlakirjade kombo selle asemel.
Paljudega nõus, Silen ja Huum neist endale ka kõige huvitavamad.
Ma ei ole ka lühirendiga viitsinud tegeleda, samas reaalsuses ei pidanud see töökoormus 1-2 korteriga suur olema. head koristajad on vaja leida (kes käivad kordamööda vastavalt kasutusele või katavad üksteist, kui üks ei saa vms) ja korterisse sissepääs peab olema võimalik koodiga või esimene kord distantsilt (võtmed korteris vms).
Ega korteri ost, sisustamine, haldamine, koristajate haldamine, vahest kahjustuste/kulumise korda tegemine, regulaarselt külastajatega suhtlemine on ikkagi teatava koormusega tegevus, kaugeltki mitte passiivne. Peab saama ikka börsiindeksist vähemalt 5% paremat tootlust, seda vahet enda €/h võrdlema, kas ära tasub või on alternatiivkulu liiga kõrge. See läheb ikkagi ettevõtluseks ära ja nii peaks võrdlema tootlust ja tulu rohkem ettevõtluse alternatiividega sarnase kapitali pealt, see on päris alternatiivkulu, millega võrrelda.
Praegu aga nii airbnb inimestel kui hotellidel on keeruline ja järgmised 12-18 kuud on veel palju keerulisem: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/07/20/luhiajaline-uuriturg-agab-investori-sissetulek-kukkus-10-000-eurolt-kuus-5000-peale Siseturism kukub kokku siin mulle tundub õige pea, oli juba suvel ära vajumas. Kui üldse vaadata sektori poole, siis pigem 2-3 aasta pärast kui intressid madalamad, hinnatase vast madalam ja rahval jälle raha üle hakkab jääma, ostujõud taastunud on paari aasta tagusele ajale. Aga võib-olla läheb ka sellega kauem, kui uusi kasvuvedureid ei leita.
Kirjutad Vok Bikes´i küsimusi tekitavast voorust ja siis tuleb selline nali välja: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/09/07/vool
Sisuliselt uus iPhone laadija ja minimaalne käive, aga oskus EU roherahasid kaasata maksab heldelt.
Ampler Bikes anno 2018, aga rahaga loobitakse juba stardis asutajad vigaseks..
Need kutid on saanud aru, kuidas õigesti mängu mängida. Peale P42 polegi ühtegi teist sedavõrd geniaalset setupit siinselt turul näinud.
Kõrvalt teemakaugena ei oskagi hinnata, kas nende võimekus eri faaside võimsusest maksimumi võtta on mingisugune oluline eelis või ei ole, kui suur see valupunkt on.
Loodetavasti läheb hästi neil, aga kui tõesti kullapalaviku ajal üks järgmine miljonist labidamüüjast, siis ei pruugi neil turupotentsiaal liiga suur olla. Järjest rohkemad autotootjad esialgu Põhja-Ameerikas lähevad ka Tesla standardile üle ja Tesla on ka EUs suurim tegija, võib-olla ka see lahendus tuleb EUs suuremalt mängu. Kes teab. Mingit okeid turutõmmet neil ikkagi tundub olevat, loodetavasti üheks keskmiseks tootjaks saavad ikka.
[…] majanduse raske olevik ning tume tulevik. Samuti juhtusin lugema Madis Müüri blogist ka üsnagi pessimistlikku tulevikuvaadet. Ka mujalt kõlab, et Eesti majandus on juba kuuendat kvartalit järjest languses ja kohe-kohe […]
Huvitav, et siin keegi praegu linna kuumimat jututeemat, LHV allutatuid, ei kommenteeri.
Nüüd on siis lihtrahvas ka need instrumendid avastanud, sama ülemärkimine mis 2 a tagasi Textmagicu aktsiaga – ise sain küll paarkümmend tükki LHV/10.50 kätte aga ikka pettumus. Peabki vist osa rahast LHV 5 % deposiiti suunama või mis siinmail arvatakse? Oleks see ometi 1-aastase tähtajaga nagu Coopil oli, siis vast võiks? Palju siinne rahvas võlakirju sai? Madis vist nii madalate instrumentidega ei tegelegi? Kuidas pankade (LHV, Coop, Big) AT1 võlaga? Uut kinnisvara ka ei taha enam osta, et 22% käibemaksuga seda valitsust toetada.
Ideaalne PR lüke oli küll need võlakirjad, head emotsiooni ja näpuotsaga (väikse kätte saadava koguse pealt) tootlust anda, eriti kehval ajal ja kontekstis kus LHV aktsiale riskid järjest kasvavad. Tõenäoliselt neil aktsiatega hetkel raha kaasamine poleks kuigi hästi õnnestunud ja oleks hinda alla viinud.
Ise ka täitsa veidi kaalusin, aga pole sellist vaba kapitali, et mitme konto alt oleks saanud suurelt märkida ja 1-2 nimel pole ka väga mõtet rabeleda. Mõni sai kuni mõnikümmend kätte, enamus piirdus mõnega.
Samas eks tasub natuke ka Credit Suisse’i kaasust meeles pidada, seal sama instrumendi hoidjad ei saanud midagi kui aktsionärid said mõne sendi euro kohta kätte. Eelistati ikkagi laiemat ringi investoreid, et suurt mainekahju natukenegi vähendada. Nii hullus seisus kindlasti LHV ei ole nagu CS ja neil võlakirjadel võiks ikkagi okeilt minna ka raskel ajal.
Vaikus? See on hea näitaja, massid ei huvitu teemast, seega tasub vist jätkata LHV võlakirjade kokkuostmist?
Ja kinnisvara seni kuni saab 20%ga.