Facebook
Uus väljakutse, kasvavad riskid (22)
6. dets. 2023
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Ettevõtlus
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Teen väikse vahe update ja kirjeldan kuidas uues vanas valdkonnas üles töötan ning mõned üldised mõtted ka. Venemaa järjest laiapõhjalisema susimisega on ka riskid Eestile kasvamas oluliselt pikemas vaates ja pigem järjest olulisemaks muutumas riigina rikkaks high tech riigiks Iisraeli kombel saada nii majanduskasvu, töökohtade, võlataseme mõistlikuna hoidmise kui kaitse-eelarve mõttes. Majanduse vindumine võib-öelda on meile isegi meist 100x suurema Hamasi kõrval eksistentsiaalne risk, mis ei pruugi enam ka ühekohaline % olla. Ja tegelt pole vindumise momentumit muuta kuigi raske, puhtalt meie teha, meie investeeringutest sõltuv kaua siin vinduda tahame. Praegu seda oodata on teisest küljest küll lolli lootus, pigem sellele panustada ei ole mõtet ja nii on ka igaühel meist mõistlik endale isiklik asukohavaba plaan B teha. Mänguteoreetiliselt vaadates, välisinvesteeringuid siia Hamasi kõrvale ei tule, kui me ise kõrgesse lisandväärtusesse laiapõhjaliselt ei investeeri, pole ka Kirjanenil, VKG pundil pointi siiakanti suurinvesteeringuid teha üksinda, üksinda majanduskasvu si..a pilpa peal hoida, vaid neil ka kaugemale hajutada. Tasub selle nurga alt suur pilt endale läbi mõelda ja kui loogiliselt kõlab, siis võib-olla ka vastavalt kohandada toimetusi, plaane.
Olen uue väljakutsega end vaikselt üles töötamas tunnelfookusega. Pole vist juba ligi 1,5 kuud uudiseid, sotsmeediat, Ukraina-Iisraeli sündmuseid, investeerimise teemasid jälginud. Ainult mida kuulen, Infortari kohta lugesin ka ainult OTR juttude blogiposti ära, mis meiliga sisse tuli, influd hoiavad eemale. Las vanakooli mehed toimps mis nad toimps, LHV foorumis oli kõik öeldud juba varem, pole mul mõtet lisa targutada. Pole mõtet aega kulutada, tähelepanuvõime on ülioluline ja pole mõtet müra peale mõelda, aega raisata, negatiivset sisse lasta. Praegune mõte on enda ettevõtteid ikka ca korra nädalas jälgida, ülejäänut võib-olla korra kvartalis ca kvartali esimese kuu 10. kuupäeva paiku mõned põhilised majandusülevaated üle vaadata. Suures pildis ju selge kuhu seisud liiguvad ja endal ruumi lükkeid teha ka pole, pole mõtet süvitsi kursis olla, kotkapilk eemalt tundub hetkel endale okei lahendus.
Suures pildis on samade probleemide, väljakutsete ees kasvav osa inimestest ja sektoritest, kuidas uutes kitsates oludes edasi. Rasvaste kasumite ja tõusvate varahindade aeg on läbi. Virelemine ja suured kulud on praegune reaalsus, mis vast vaikselt pisut alla tulemas varsti. Suurt tõusu pole kusagilt näha. Ega Eesti majanduses on õhku ligikaudu sama palju kui 2007 aastal, senine tee enam edasi ei vii ja vana paljudes sektorites enam ei tööta. Pikk virelemine on põhiistsenaarium ja on ka olulisi riske allapoole. Tulebki veelgi üles töötada, uusi nishe-turge leida, rohkem süvitsi minna, väiksemaid-suuremaid pivoteid teha, juurde õppida, nii inimestel kui ettevõtetel, tööstusharudel, ka riigil. Peaasi on kaelani väetises olles mitte pead sinna sisse suruda. Äkki minu teekonna kajastamine võib ka kellelegi mõtteid anda.
Töötan ennast taas pokkeris üles. Rahavoogu vaja, vahepeal paar nädalat õppisin ka IT’d Pythoni näitel paar kuud tagasi, loogikast sain aru ja edenes, aga sain kiirelt aru, et rahavoogu hakkaks paremal juhul saama minimaalselt aasta pärast, enne seda aasta täiskohaga õppimist. Ning ka AI areneb ja kehvi arendajaid järjest vähem vaja, tööturg ka kehvapoolsete arendajate jaoks pigem pekkis. Pole hetkel nii pointi minu konkreetseid olusid arvesse võttes. Ka mingisuguse B2B müügi jms teemadega pigem sarnane seis, tööturg igal pool on nagu on, lihtsat raha pole. Pokkeris mul eelduseid on rohkem ning õppida oskan, saaks kiiremini järje peale. Olengi spin and go formaadiga mikrolimiitidest peale hakanud, videopakette paar tükki läbi töötanud, kunagise Spiniti pundi materjale töötan läbi ning samuti nüüd teen juba 2-3 nädalat ka GTO (game theory optimal) abiprogrammiga intensiivset tööd erinevamate sagedasemate olukordade kallal. Pokker on praeguseks male, küllaltki ära lahendatud GTO progede poolt ja elukutselised vähemalt kõrgematel tasemetel teevad nendega oluliselt tööd.
Nagu näha paartuhat kätt ja 5k otsust läbi töötatud, võtan konkreetsemate sagedasemate olukordade kaupa, et eri aspektid kiirelt vähemalt okei tasemel selgeks saada. Selge see, et these are rookie numbers, gotta pump those numbers up, et kõrgemal crushida. Tuhat kätt ja paartuhat otsust nädalas on konkreetselt miinimumprogramm, vast saan rohkem ka sisse.
Algus läheb üle kivide-kändude. Esialgu läks nagu libedamalt kui veel päris halb olin, mängud olid 1-2 kuud tagasi päris head, aga ka pokkeris järjest vist ka masu tõttu raha vähem ja minusuguseid uusi ja vanu nägusid poolelukutselisi järjest rohkem peal, hobimängijate % kukub kiirelt. Ka seal väikses toas kus ise mängin lendas korralik arengumaade hunnide ja mongolite armee peale, arvatavasti mingi tall tõi oma suurhordi peale, osad kehvasti, osad küllaltki okeilt panevad. Varem nädalavahetusel ilusti paar sotti päevas sai teenitud fishimeres päevas, mis alguse kohta igati ok, nüüd peab päris palju pingutama, et hetke juba keskpäraste skillidega nt sott kätte venitada. Kusagil Ukrainas ja Brasiilia väikelinnas elavad inimesed €500-1k teenistusega täitsa okeilt ära, neil on pointi ka kehv reg olla ja selliseid on järjest rohkem. Ega nalja võib teha, ise olin samasugune arengumaa mongol 10-15 aastat tagasi, nii lihtsalt on. Ega lihtne pole ei elukutselisele ega hobimängijale ja üldiselt pigem ei soovitakski netis mängida laiemal ringil, pokkeris on oodatav tulemus kehvem kui sportsbettingus või maja vastu mängides: maja võtab enda % ja elukutselised samuti. Enamusel rohkem mõtet muudele hobide, meelelahutusega tegeleda, väljas käia, reisida, kodu sisustus jnejne ja kel pokkeri huvi veel säilinud, siis homegamed ja laivis fun turnad pigem on õige tee.
Oleks väljavaade ja ideed piirduks ainult mängijaks jäämisega, heaks või väga heaks mängijaks saamisega, siis võib-olla kaaluks hetkel ka muid variante, aga sihid on pokkeriga tegelikult palju suuremad, ideid koguneb, plaan edeneb, sammud selged. Ka suuremas pildis lihtsat raha kusagil pole ja tuleb kusagil ennast üles töötada suurelt. Mul on valdkonna süvateadmised ja küllaltki unikaalne oskuste kogum, et midagi veel ette võtta. Nimelt pokkeri probleem ongi järjest suuremaks kärisev vahe elukutseliste ja hobimängijate oskuste vahel. Ongi kõigi osaliste huvides seda vahet väiksemaks käristada. Uus reaalsus on väga regune GTO mäng niikuinii, tuleb aidata ka niisama huvilistel kiirelt järgi võtta. Spinnides on see lihtsam, preflop on nii suur osa mängust ja seal annab mõnekümne chartiga juba küllaltki okeiks saada mõne nädala õppimise-katsetamisega. Sügava stäki mängu on juba palju raskem heaks saada, turniiridel näiteks jõuab rahadesse nii üliharva ka minusugune poolokei mängija ja kui viimastes laudades surve panemise eelist pole, nii GTO kui exploit väga heal tasemel pole, siis polegi väga pointi. Spinnides see on tehtav okeiks saada, mäng kestab alla 10 min, regide eelised pisikeseks võimalik lihvida.
Ongi enda selline MVP 1.0 väljas ühes vanas siinses põhilises pokkerifoorumis, link, kriban seal enda teekonnast, panen stratti, üldiseid mõtteid, gämbilmise-tisside-triipude jutte ka, tuleb ka seda valdkonnas ette! Pilte kuvab foorum kehvasti, mistõttu stratti veel vähe pannud, vast teeb korda või kui ka ei tee, on ka see okei. Ongi eesmärk mõne kuu pärast enda inglise keelne sait ära teha freemium mudeli põhimõttel. Esialgu ainult avatud tasuta versioon, enda blogi ja strati artiklid, videod, erinevad põhilised aspektid okeilt ära seletada, vast hiljem ka tasuline veelgi rohkem süvitsi minev osa juurde. Ega suurelt või keskmiselt tehes läheks küllaltki sarnane effort, nii ongi mõtet kohe suurelt sihtida. Külalisartikleid põhi pokkerisaitidesse, fb gruppidesse, foorumitesse rahvusvaheliselt panna pole mul mingi küss kui siin juba igas põhilises ajalehes kribanud olen, pokkerist fun nurga alt stratist kirjutada mulle sobib ja meeldib, ega pokkerisaitidel ongi pool vaikelu, sisu, elu, melu juurde vaja. Eesmärk siis esialgu pokkerimängule lisa teenida veidi mõne toaga koostöös, hiljem igasugused affiliatemise, twitchi, tasulised tierid jms teemad juures. Kunagi sai ju ise ka rahastamise-coaching saiti tehtud, kümmekond elukutselist ja järelkasvu punt, kogemust on, vead läbi tehtud. Pigem hetkel polegi pointi seda elukutseliste osa teha, mõned teised tallid on sellega ikka väga heaks saanud juba sadade mängijate ja palju parema süvateadmuse, oma spets abiprogrammidega. Näiteks spinnides BITB Spins ja Smartspins. Ega ka nendega juba mõtteid tekib, kas hiljem pointi konkureerida või hoopis mingisugune koostöö, feeder klubiks saada spordiklubide mõistes või nende materjalidega kasumijaotuse mõttes mingisugune koostöö. Või ka vahepeal ise väga heaks üles töötamise ajal mingi aja mõnes sellises liige olla, õppida ka nende tänasel palju paremal tasemel toimimine selgeks. Igatahes sellist saiti oleks pokkeril väga vaja, mis just algajatele annab tee kätte kuidas kiirelt okeiks saada, vanasti selline mudel toimis hästi, võiks ka keskpärasel tasemel täna. Hea hobimänijatele (ei kaota palju, madalal isegi võidaks), tubadele, parematele elukutselistele, halvad regud peavad niikuinii uue väljakutse, teenistuse leidma. Ega pokkeri kuldajad on ammu möödas 8-20 aastat tagasi, suurt raha ehk miljoneid aastas enam ei teeni, aga mõnisada k aastas vast võimalik nii mõne aasta pärast välja pigistada ise mängija + sellise lisa näol. Ja võib-olla ka ise ennast võrrandist välja võtta, poolpassiivseks minna. Praegune nädalavahetusel pikkade öövahetuste tegemine min palga nimel pole mingi elu ja pikalt nii ei viitsi, unerezhiim pekkis, peret näeb vähe jne. Vahepeal ongi tunne, et reguses madalas mängus kus eelised väiksed olen selline GTO taarakorjaja, 10-15 senti per mäng kasum, top kodutu volli andmas ffs. Go big or go home ja kodus ma juba olen, see pole variant. Iga algus on raske ja see on okei, tuleb see aeg läbi töötada, valgust ka juba veidi paistab tunnelis, äkki pole seekord rong nagu viimastel aastatel on kippunud olema.
Suures pildis oligi suurim viga rahavoost loobuda. Enam seda ei tee, tegusal inimesel peaks ikkagi sihid kõrged ja rahavoogu olema. On igati okei ka selline keskmine või 2-3k teenistus kui ise rahul oled, aga pole minu teema. Ambitsiooni on, küll oskused ka üles saan ja puudujäävaid kaasan. Ega mul vahet polegi mis valdkonnas, pole ühegagi laulatatud, tõenäoliselt tuleb kannapöördeid või väiksemaid suunamuutuseid ka tulevikus ette. Täna peab inimene olema valmis end aeg-ajalt uuesti leiutama, uuesti üles töötama, see vajadus järjest kasvab. Pigem olen selleks valmis. Nagu üks hõumps ütleb, raha võib olla, rahavoogu peab olema. Eks näis, kiren siin enne munemist, pole sugugi kindel kas ka munetud saan, aga selg vastu seina, muud üle ei jää. Ja oskused-teadmised olemas, lisandumas, vast ikka saab vähemalt mingi maani.
Jääda investeerimisele lootma, siis peaks juba portu miljonites olema. Investorid on ka nii emotsioonide ja karjamentaliteedi peal väljas, ahnus ja hirm, tagavaatepeeglist ralli sõitmine, koos käest kinni rukist lõikamine ja tippudest tippudesse surumine, suurt pilti väga ei nähta. Pannakse üheskoos tipust krüpsikusse (jälle tagasitulekut tegemas, küll seda pumpa saab siin lähikuudel jälle näha!), minuga idudesse, enne suurt virelemist jõuliselt suurtes mastaapides kinnisvarasse, laenuhaide coinidesse-vanapaberisse, paneelidesse jnejne. “Järgmine popp asi” tundub siin vist küll enamuse investorite mantra, ei taha ju pumbast ja popist peost ilma jääda ja nii on järgmine vastlasõit graafiku näol allamäge garanteeritud. Investeerimine on täpselt nagu jõuks või mood, surutakse põhiliselt koos ja sama asja, enamus (suure) hilinemisega, üksi oma peaga trenni teevad vähesed. Paneelipundi näitel, teoorias pidi olema võlakirja laadne toode rasvase rahavooga aasta taguse pumba kohaselt, nüüd on selge, et rahavoog on puccini, laen on reaalne ja tagatise väärtus pole kaugeltki päris see, suurem juukselõikus kui uuel autol. Laenuhaide vanapaberiga täpselt sama seis praegu, neid nii hästi ei oska analüüsida kui nt paneele, aga no kui kasvaval osal kliendibaasist mured kuhjuvad ja laenuhaide enda kapitalikulud tõusevad jõudsalt, tasuta raha nõudmiseni hoiuste näol enam varsti kontodel ei hoida, kindlasti tuleb laenukahjumeid ka, siis võib ka mitmetel võlakirjadel raskuseid tulla, mõnel juba on olnud. Plusplus ja Creditstar jne. Umbes nii ta iga varaklassi ja pumbaga läheb siin Eestis, ikka koos vajutamine viimase 1-2 aasta tulemuste pealt, 1-2 aasta pärast tulevaid võimalusi ja ohte, suurt pilti ei viitsi keegi vaadata. “Kui Arno “Isa (influ) Soovitusel” pumbajaama jõudis, olid kasumid juba teenitud.” Heal ajal on kõik külalised igas pulmas, raskel ajal kõik enda põhilise vara kaitsmise peal väljas ja idud visati üheskoos esimesena bussi alla, mis on okei. Inimloomus, ikka tahetakse vigu, kahjumeid vältida ja eks osade avalik ebaõnn, enda vallatused (oleks võinud vähem, kõrgema latiga ette võtta) ka rolli mängivad. Ei viitsi nuputada kuidas seda jätkusuutlikult enda kasuks pöörata, hetkel välja ei mõtle või vähemalt piisavalt kiirelt tulemusi ei too. Las see investeerimise müramine jääb hetkel sellele “järgmine popp asi tipust üheskoos enne vastlaliugu” pundile. Küll millalgi teen comebacki, aga pigem privas ja indeksid, pole mõtet laiema ringi peale lootma jääda, idusid ka ainult siis kui rahavoog juba sealmaal, et kannatab kasvõi esimesed mõned roundid suures osas ise panna ja väga kõrge lati pealt, kui neid mõne aasta pärast üldse tuleb siin praeguse ikalduse vaates. Pole mingit huvi ega ambitsiooni enam Äripäeva Lendava Tsirkusega koos suvetuuridel käia. “On suvetuuride aeg, päike armutult praeb, käes on raju reede!” Aaand … it’s gone! Võtsime ja panime tagasi, aga mälestus 90ndatest on ikkagi ilus! Praegu on see nali eelkõige minu kulul muidugi, aga mihklipäevad on tulemas ja küll tulevik tulevikus kohale jõuab. Selline kurvist maas jutt pidevalt, momentum Venemaa stonkse 2021 promomas, mina, Marat (Change, Punktid, CURI) idusid, Infortari mees sünergiatest rääkimas Tallinki kantextis, kinnisvaras ei pidavat euribor üle 2% minema jnejne. Line up on iga kord selline 6-12 kuud tagasi parim enne ületanud mulli suunas räigelt kaldu, viimased 2 aastat siis kv. Ühe tsükli kangelased pumpavad algajatele mulle, soodsaid varaklasse tambitakse. Eks ise olin ka osa probleemist, aga vähemalt üritasin kõrge lisandväärtusega eksportivatele ettevõtetele hoogu anda, 10m käibeni jõudis fondidega sarnane või isegi parem %, Ampleri keiss pigem oli ebajopp, mis seal ikka. Las jääb teistele. Edasi enda rahavoog ja täispohh see Eesti investeerimine ja Eesti majanduskasv, kedagi teist viimane ka ei huvita või vähemalt midagi peale targutamise ette ei võta, paremal juhul surutakse uutesse mullidesse. Kui nüüd mõni sillake sellega põles, siis ka see on igati ok.
Investeerimise ja majanduskasvu vaatest aga Iisraeli sündmused ja Venemaa susimine on lisanud uue väga olulise muutuja Eesti jaoks. Praeguseks on selge, et meil on naabriks meist 100x suurem Hamas, nii juhtkond kui inimesed seal suures osas niimoodi agressiivselt mõtlevad ja käituvad. Iisraelile tuli USA laevastik kohe appi, mõned udmurdi terroristid ja vajadusel ka Iraan maa sisse lüüa pole suures pildis küss, Iisrael saaks enda $15b kaitse eelarvega ka ise hakkama tõenäoliselt. Kas Eestile tuleks? Slaavi Hamas pole Palestiina. Ukrainale ei tuldud. Saksamaa ja Prantsusmaa kindlasti ei tuleks. Kas tahame seda riski võtta? Pigem tundub, et Iisraeli, Singapuri, Lõuna-Korea kombel rikkaks riigiks ja Baltikumina regiooniks saamine on meile järjest eksistentsiaalsemaks küsimuseks muutumas. Mitte ainult majanduskasvu, töökohtade, võlataseme, demograafiliste küsimuste, vaid ka kaitse-eelarve mõttes. Neil riikidel on keerulistel aegadel kaitse-eelarve ka üle 5% olnud, praeguse keskmise majanduse taseme pealt 3% ei ole pigem piisav uutes oludes. Venemaa saaks mõne kuuga üles ehitada armee, mis siin põrgu lahti lööks, öelda et Pihkva poisid panevad soolot vms, meie ei tea midagi. Lasevad rakette ja drooniparvesid, mis saaks majandusest, siinsetest varaklassidest? Pigem peaks SKP siin kiirelt üle €50k/nägu saama, et siis 4-5% kaitse-eelarve ka mingi okei numbri kokku jooksutaks, natukenegi kindlam oleks. Ja nüüd Eesti vaatest, kõrge lisandväärtusega eksporti investeerida Eesti investorid ei taha, majandusmeedia on väga verine selle suhtes. Suuri välisinvesteeringuid siia kaugesse nurka Hamasi kõrvale ei tule. Kõik on meie endi teha, meie investorite, ettevõtjate, majandusmeedia kätes. Vaadates mänguteoreetiliselt, miks peaks näiteks VKG punt või Kirjanen tahtma siia teha järgmiseid suuri investeeringuid nii üksinda? Neile ka väga mõistlik kaugemale, Poolasse või kuhu iganes laieneda, hajutada seda riski, Poolast ei käi Venamaa jõud enam üle. Pole neil mõtet üksi Eesti majanduskasvu si..a pilpa peal hoida, pigem nad ka targad ja vaikselt samamoodi mõtlemas. Kas tahame kõik koos rikkaks riigiks investeerida Eesti, siis peame kõik koos innovatsiooni investeerima Iisraeli kombel või praegu realistlikult pigem plaan B valmis tegema endale, mujale hajutama ja olema valmis jamaks minemisel ära kolima.
Kardan see Plaan B vajadus pole mingi 0,x% küsimus enam. Oleks huvitav näha mõne kindlustusettevõtte riskianalüüsi või kasvõi ka sportsbetting saidi koefi, et mis tõenäosus on, et Venemaa siin midagi kas Lasnamjäu vatnikute või Pihkva poiste näol susima tuleks ütleme 3-10 aasta vaatest, ei pruugi ühekohaline % olla. Igaks juhuks kindluse mõttes pigem ise arvestan enda vaatest mingisuguse kahekohalise % tõenäosusega. Minu plaan B on asukohavaba teenistus, indeksid, kohalik siseturu vara vedelaks (kv ja OMXT põhinimekirja coinid-tokenid ammu löödud vedelaks), võib-olla mingi hetk kuhugi Hispaania vms kanti kinnisvara, et suurema ohu korral perega naaksu tõmmata. Plaan B tegemise vajadus enda vaatest tundub igale inimesele hetkel kohustuslik, kui just ühiselt ei võtagi eesmärgiks Iisraeli kombel high tech riigiks saada. Riik isegi süvatech programmiga toetab, ettevõtjaid veel on, aga investorid, majandusmeedia ei tule kaasa ja mul erilisi illusioone pole siinse “käest kinni rukist lõikama järgmisesse vastlasõitu” investorpundi tegemisi vaadates. See pole isegi risk, et eestlaste investeerimiskäitumine on üheks suurimaks blokkeriks eesti majandusele ja nii Hamasi kõrval elutsedes ka Eesti riigi jätkusuutlikkusele kui me rikkaks riigiks ei saa. See on kindel praegu, see on Eesti majanduse üks suuremaid pudelikaelu.
Ja tegelikult pole üldse palju vaja, et saada suund pöörduma! Terad on sõkaldest eristunud, mitmed kasumis või selle piirimail, elavad raske aja üle. Näiteks Sileni, Huumi, ÖÖDi, Saunumi ostaks paarikümne kiloga juba üle 10% kõrgemale, paarisaja kiloga juba hoopis teisele hinnatasemele kogu pundi. Hinnatasemed ka ulmeodavad nii paljude probleemide tõttu, ajastust tingitult kui pideva tampimise tõttu ehk aegade vähegi paremaks minemisel, investorite sentimendi pöördumisel upside’i kõvasti. Ning kõrge lisandväärtusega tootmisesse investeerida pole mitte ainult õige tee, vaid ainus tee, tootearendusse, tootmisesse, eksporditurgude käima tõmbamisse aega ja raha investeerida, muud moodi siit edasi ei vii majandust, puulusika ärimudel (kohe kasumlik lihtne toode) enam ei toimi ja ei vii kuhugi uute kulude ja nõudlusega. Kui investorid tahaks, siis selliseid 0,5-2m rounde rahastaks täna ka ära. Veel ei taha, aga las mõtlevad. Minul okei mõlemat pidi, pigem lolli lootust ei evi, et realiseerub, aga see on täiesti tehtav, küll ma saan varem või hiljem ühel või teisel moel edukaks. Saame homme sellise majanduse nagu täna investeerime ja kas usume, et suudame või ei suuda, mõlemal juhul on meil õigus. Kui pikka vindumist me tahame? Meil on võimalik see küllaltki väikeste summadega ümber pöörata, momentum paremaks keerata esialgu kasumis/selle piirimail ettevõtetega. Ega siin muud varaklassid nagu kv, panganduse, roheeneriga tokenid on veel väga kallid, selgelt ülehinnastatud, idudes hinnatasemed, väljavaated on keskpärased paari aasta vaatest, aga hinnatase nii odav, et on ok riski-tulu suhe ka, tootlusootus täiesti olemas ja võimalik pöörata asi paremuse suunas. Pigem on meile valupunkt järjest suurem ja järjest rohkem vaja.
LHV võlakirjad olid ikka eepiline PR võit. Inimesed maksavad 80-85% kodulaenust otse pankade kasumireale, keskmise 2 aasta taguse kodulaenu näitel isegi €10-15k aastas, nüüd anti sisuliselt taararahast taararaha tagasi, paar protsenti. Krt selle üle üheskoos näpud püsti vhüüt-vhüüt rõõmustamine oli ikka täielik Stockholmi sündroom, ühelt poolt lüpsavad pangad rahva ja ettevõtted tühjaks ja siis annavad taararaha tagasi. Kankreetne pantvangikeiss. Eriti kellel töökoht kindel on, anda kodulaenuga riskivabalt suur osa teenistusest vinduva vara hoidmise eest ära ja siis saada sente tagasi ühekohalise arvu võlakirjade eest. Aga noh las olla, kes olen mina, et mõista või hukka mõista.
Kahjurõõmsate rõõmuks jälle pilte ei pane portust, hinnatasemed on nutune seis nagu igaüks näha võib. Mis seal ikka, eks toimetame oma võimaluste piires edasi, et siit väetis ka tekiks, millest vast tulevikus veidi kasu ka on. Olge mõnusad!
Jõudu Madis!
Päris huvitav, kas saad selle pokkeriga uuesti rahad liikuma.
Mul on sarnane teema, et aktiivset sissetulekut juurde vaja. Ma käin küll tööl, aga erialane kannapööre viis sissetulekutes sammu tagasi, igasugused kulud on kasvanud ja loodetud passiivsed allikad on vee all.
Huumil läheb hästi, eksport peab olema neil korralikus kasvus. Ma olen kõrvalt vaadanud kuidas funderis on mu portfell kokku kukkunud, kõik põhja ennustused on valeks osutunud :). Ettevõtete edenemist jälgin ja lihtsalt ootan, kaua saab funserist veel raha välja joosta :). Olen ostnud asju veits, mida mul enne ei olnud. Tactical Foodpacki ja European Foodi.
Sarnane paljudel. Eriti hull kui töökoht läinud, uut paljudes valdkondades praegu keeruline leida. Ja ega neid aktiivse tulu allikaid ka kõrvalt keeruline leida, enamus valdkonnad väga küpsed ja konkurentsitihedad, lihtsat raha vähe. Võib-olla mingeid AI chatgpt jms teemasid näppida, katsetada, silmad lahti hoida twitteris neil teemadel, võib huvitavaid mõtteid sisse visata küll. Vast veel pole üle küllastunud, kindlasti võib võimalusi olla.
Eks ta nii kipub olema, et selleks ajaks kui valdkond juba nii küps, et raamatuid juba kirjutatakse, siis lihtne raha juba teenitud ja konkurents üleval ning raamatust saad ka sellise sisenemisbarjääri teadmised. Heaks saamiseks uues valdkonnas peab valdkonna tegijaid jooksvalt jälgima, ise pidevalt nuputama, kurvist ees püsima.
Madis – Sinu blogi on alati siiralt vahva lugeda, absoluutselt ilma igasuguse halvustamiseta kohtuvad sinus minu jaoks kaks kohati pisut võibolla äärmust – 1) nö ratsionaalne, kuid pisut apokalüpsilise meelestatusega investor 2) kaks näppu õhku nö “to the moon” idufirmadesse investor.
Olenemata sellest, millega ma siin nõustun ja millega mitte (või kas portfell liigub üles või alla), siis selle blogi lugemine on üle aastate olnud alati väga värskendav ja loodan, et jätkad seda edaspidi ning jääd oma seisukohtade välja ütlemistes brutaalselt ausaks nagu senini!
Edu!
Tänud heade sõnade eest!
Eesti investorid leidsid IGILIIKURI!
Selline pealkiri võiks ÄP’s olla küll. Uus igiliikur on Eestis leitud – ei, mitte nafta või kuld või midagi sellist. Pangad ja teised laenuhaid ning kinnisvara! Investeerige kõik neisse ja ainult neisse!
(suurelt roheelektrisse ka, aga las jääb, 15 aastat hiljem üle jardi sisse taotud Auvere + Enefit + muud, aga neto eksportijast oleme neto importijaks saanud ning püsivat roheelektrit tuumajaama näol ei ole ega vist ka tule + maksumaksja ulmeliselt peab seda jaburdust veel kinni ka taguma ning järjest rohkem ja veel pikalt. Energeetika on siin ikka üks suur nali + neil ju ka tööstuse näol kliendibaas hoopis kadumas, juurde tulemas pole kusagilt)
Eriti hea kui oled mõlema osanik, pankade, arendajate, kv portude, ise omad kv. Siis eriti hea veel pumpa visata ja kogu raffas kaasa hõigata! Näpud taeva poole, vhüüt-vhüüt!
Kuhu see majandus nii jõuab kui investeeritakse ainult pangad, kv ja roheelekter? Ajal mil eksport ära vajub, töökohad kaovad, pankade ja kv kliendibaas pekki kukub järjest rohkem ning uude tööstusesse ei investeerita.
See pole igiliikur, vaid kollektiivne püramiidskeem!
Personaalsest vaatest on vägagi arusaadav ja okei pankade võlakirjad, enamus portfellides on neil vägagi oma koht olemas, eriti praegusel ajal. Tegu siin pole etteheitega jaeinvestor Jüri ja Mari aadressil, nemad ei oskagi ega peagi oskama keerulisemaid instrumente hinnata.
Lihtsalt kui kõik panevadki AINULT pankade võlakirjadesse ja kv’sse, siis see on kollektiivse hirmu PÜRAMIIDSKEEM. Ja probleem ka see, et Eesti investorite ambitsioon, õppimisvõime nii madal, et ei üritatagi teisi varaklasse selgeks teha ajal mil neid just vaja on. Kui siin paar aastat idudesse sh tööstusidudesse jätkuinvesteeringuid ei tule, siis inglid ja asutajad kaovad ka ära ja mõne aasta pärast on neid palju vähem järgi.
Aga ei ole siin muutust tulemas, kõik on kollektiivse hirmu ja ahnuse püramiidskeemi – laenuhaide vanapaberi pumpamise lainel. Tagajärjed sellel majandusele tulevad, langus, pikk vindumine. Las müravad.
Kindlasti mõni väidaks, et omad huvid mängus, seepärast “tambin” vms.
Ma enda jaoks arvestanud idude portu nulli ja ambitsiooni, huvi siin küll rohkem tegusid teha pole selles valdkonnas. Laenud on reaalsed ja küll ära majandan need uue väljakutsega või leian lahenduse.
Point hoopis teine. Panku, kinnisvara, juuksureid on Zimbabwes, Ugandas, Venezuelas, Eestis, Šveitsis ja Singapuris. Neil sisemajanduse sektoritel läheb täpselt nii hästi või halvasti kui kõrge lisandväärtusega eksport on riigis. Nii lihtne ongi. Kui investorid ja majandusmeedia kõrget lisandväärtust ei taha, siis keegi peab selle poindi välja tooma.
Ja noh pankade kontekstis ka. Siin palju sellist põllupealset tootmist, mis päris jamas ja mille varad võivad olla väärt 20-40 senti euro kohta, kui ostja leida. ja ka igasugused linnaäärsed stock office tüüpi hooneid. Viimastel osad kliendid pankrotis, osad virelevad, ütleme näiteks 20% vakantsuse määra ja ülejäänutel ka keskmiselt 10% üüritulu alanemisega on üüritulust järel nt 72%. Heal ajal naiivsed investorid sisenesid neisse isegi 6-8% cap rate pealt. Praegu kas leiaks sellisele ostupoolt 12% kandist või pigem 15% kandist? Tuletame meelde, et ka üüritulu pigem langenud paljudel ehk ostupool vs 1-2 aasta tagune aeg võib vabalt olla mitte 20% madalamal, vaid 60-80% madalamal. Rahavoog ei kata laenukulusid enam ära. Loodetavasti enamuses veavad välja raske aja ja reserve on, aga mingi osa tõenäoliselt paratamatult läheb pankrotti. Sellise 60-80% languse korral juba pangad võtavad ka kaotust, ettevõtja omakapital pühitakse (suures osas) ära niikuinii. Ja selliseid asju ei rahastanud ingelinvestorid, vaid ikkagi pangad.
Nüüd veel korra mõelda, et mis pangad siis suuri €50m+ olematu riskiga uusi kesklinna A klassi ärihooneid mastaabiefekti pealt soodsamalt rahastasid, millised pidid paindlikumad ja leidlikumad olema? LHV foorumis Heki Fond tõi hea võrdluse, et suurpangad on suured traalerid suurte aukudega võrkudega riisusid sellise koore, kohalikele jäi see kajaka roll väiksemaid noppida, see “paindlikkuse” roll. Suurtel olidki protsessid optimeeritud kõige safe’imaid suuremaid kalu noppima. USAs on täpselt sama, suurpankadel kenasti, nemad riskatnset ärikinnisvara võtsid vähe portusse viimase 5 aasta jooksul, seda paindlikkust vajavat kraami rahastasid regionaalsed väiksed ja keskmised pangad. Eestis kontekstis siis täpselt Coop ja LHV. Heal ajal kasv kiirem, kehval ajal palju suurem jama majas.
Osad arvavad, et pankadel suured kasumid, küll läheb kõik kenasti. Kes natukenegi ajalugu mäletab, siis nii 2008 kui 1998 oli kogu Eesti pangandus siruli, viimane kord päästis Eesti riigi pankrotist ainult see, et Swed ja SEB olid rootslaste omanduses, Läti ja Island käisid ka riigina pankroti lävelt läbi panganduse jamade tõttu. Väga tsükliline äri ja neil läheb täpselt nii hästi kui nende klientidel, makrol. Seekord jaotuvad probleemid panganduses ebaühtlaselt, suurtel võiks ka raskel ajal okeilt minna, eks näis kuidas väiksematel. Mõned kvartalikahjumid on pigem paratamatu, eks näis kas järgmine aasta õnnestub aasta lõikes plussi jääda. Finantseerimiskulud ka kasvanud, viimase kvartaliga tuli LHV’l üksi üle €20m aastakulusid juurde 3 kuuga ja see trend jätkub, juba finantseerimiskulude tõus võib aastakasumist üle poole ära süüa. Võlakirjainvestoritel võiks ikkagi piisavalt okeilt minna, vast võlakirju suudavad ikka teenindada, aga aktsionäridel pigem ei pruugi minna. Heal ajal “paindlikud” pangad kauplevad raskel ajal ka oluliselt alla booki nagu ka kinnisvaraportud, mis tihti 0,2-0,6 PB juures, nii madalale pangad pigem ei lange siiski. Ise vaataks nt LHV aktsiat kusagil €1 juures juba huviga, €1,5 kandis jätaks külmaks. Eks näis kuidas välja mängib, nii odavaks ei pruugi minna kuna nad tõesti PR’is väga head ja raffa lemmarid, aga seis keeruliseks läheb.
Küllaltki paratamatu, et järgmistel aastatel tuleb kümnetes, realistlikult isegi sadades miljonites maha kandmisi pankadel ja see jaotub küllaltki ebaühtlaselt. Suurtel vähem, “paindlikel” rohkem. Loodetavasti liiga hulluks ka ei lähe. Üle elavad ikka. Nagu ka kinnisvara mehed ütlesid pool aastat tagasi: pankrotte ei tule. Kõlab täpselt nagu Vene sõjavägi Ukrainas: paanikat ei ole. Kui juba sellise väljendi välja käidi, ju kõik hästi pole. USAs annavad isegi suurimad nagu Blackstone ärihoonete “võtmeid pankadele tagasi,” sadade miljonite eest per putka. Eks näis, mis saab. Eriti kui pankade ikkagi rahaallika klientidesse ehk eksporti ei investeerida.
Panga tokenhodler teemantkätega olla ei pruugi hetkel mõistlik, optimaalne olla, veel vähem moonist ja lambost unistada. Võlakirjadel vast läheb veel okeilt, aga igasugused Plusplus ja Creditstar jne võib-olla peaks ettevaatlik olema ka nende võlakirjade puhul.
Lõpetuseks, mul oli vallatusi, aga kõik järgmise 6 ja eelmise 36+ kuu jooksul tehtud ostupoole tehingud lähevad ajalukku vallatusena. Enamus meist olid vallatud, Onlyfansile see meeldiks!
Eesti kv turg 700k elupinna ja äri kv’ga kokku olid väärt üle €50b, pigem isegi üle €100b suurusjärku. Nüüd 10% hinnalangust, mis juba toimunud on, on €5-10B paberil kaotust. Vabalt võib ka 20-30% langust tulla. See teeks 20-30 miljardit kaotust. Miljardit. Laske see sink kolpa sisse, kui Elonit parafraseerida. Billion is a million with a B! Ja seda võtavad minimaalses osas sisse pangad, ikka omakapitali kiht, valdavas enamuses Eesti eraisikud ja ettevõtted. Terve põlvkond kodu ostjaid mitukümmend tuhat inimest kes viimase 2 aasta jooksul ostupoolel olid, olid osa eepilist masti .üramiidskeemist ja mäletavad seda pulli veel pikalt nagu ka peale 2008-10 kriisi juhtus. See läheb juba poole SKP kanti, eks suures enamuses paberil ja suure enamuse osas palju ei mõjuta, aga neid kellel valus, neid tuleb järjest juurde.
Ning mis on väljavaade olematu majanduskasvu, pigem allapoole spiraali jätkumise ja isegi ca 3% juurde langevate intresside puhul? Roosiline? Pigem paremal juhul surnud varaklass järgmised 5-10 aastat. Miks keegi siin tahab seda kv kotti hodlida, on Beyond Me(at)! Kas tahad väljuda esimeste seas või viimaste seas veel sügavamas augus olles veel pankadele (kümneid) tuhandeid kasumireale kandnud, siis Maire Aunastel oli lahendus: “Valik, on, Sinu!” Bankrun alaku!
Nii et võite mulle vallatusi ette heita, aga see ei olnud isegi kommiraha vs mis jama kv’s lahti rullumas on. See oli murdosa murdosast selle püramiidskeemist pumbajaama kõrval, mida kv’ks nimetet. Olid ajad, olid majad, Eestimaa on Võlgu!
Nautige lõpetuseks Uuspõllu laulu, “Isamaa on Võlgu” https://www.youtube.com/watch?v=pTOs8c4XgEg
Ja puant on selles, et lahendus on lähedal ja lihtne: investeerida põlatud kõrgesse lisandväärtusega kasvuettevõtetesse… Trolololololoo.
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6d8a004681b3e148350353418d09d23b&lang=et&src=listed
Nõus, et tuleks vaadata ette, mitte tahapeeglisse. Kuid ilmselt poleks keegi oodanud, et pärast mitu aastat kestnud majanduslangust (inflatsiooniga korrigeeritult siiski) on pankadel endiselt sellised tulemused.
Ma arvan, et kaks asja, mis oma doom stsenaariumis oled võrrandist välja jätnud:
1. Nominaalis on majandus kõvasti kasvanud, samal ajal kv hinnad veidi langenud. Ehk siis reaalis on hinnad juba 30% kukkunud. Nominaalne majanduskasv on toonud kõigile raha ja puhvreid juurde
2. Vaba kapitali, rahapuhvreid ja likviidsust on endiselt turul piisavalt.
Eks need pankade kasumid on siiski ülejäänud majanduse, meie inimeste ja ettevõtete arvelt ainult ja sellestki suurusjärgus 2/3 läheb kasumina Skandinaaviasse. Seda plussina välja tuua pigem õige ei ole. Ja pole ka püsiv sugugi, langus alles hoogu kogumas.
https://www.err.ee/1609180420/analuutikud-tuleva-aasta-esimeses-pooles-ootab-ees-korrektuuriperiood
Vitsur kirjutas: Meil on vaja tootearendusse investeerida. Nõu shit sherlock, mida ma aastaid rääkinud, teinud olen? Luminori Lenno Uusküla: Töötlevas tööstuses on 50 000(!!!) inimest alarakendatud, kellele makstakse tasusid reservidest! Eriti see viimane on just see tulevikku vaatav kõige olulisem makro info, mille pealt otsuseid teha. See vähemalt enne septembris kui number veel 40k peal oli sai väga vähe tähelepanu. See on kaugelt olulisim majanduse sümptom tulevikuks. Reservid ja pankade kasumid on see 1-2 aasta tagune info, mis täna veel realiseerumas on natuke aega, see reservidest töötasu maksmine on see selle sügise uudis, mis järgmised 1-2 aastat lahti rullumas pankrottide, koondamiste näol ees ootamas on. Sisuliselt suur osa majandusest on meil nüüd raha põletavad startupid ja neile juba inglid plekikest ei viska…
Sarnane seis pigem veel töös olevate arenduste lõppemisel ka ehituses ja enamus sektorites, kui reservid järjest otsa saavad, reservid põlevad paljudes valdkondades väga ereda leegiga.
Allapoole spiraal majanduses on alles hoogu sisse võtmas ja sellist asja on väga raske tagasi pöörata kui hoog sees. Tean Funderi, idude näitel. Järgmine aasta on kogu Eesti majandus Funderbeam anno 2022 ja pigem 2025 ja edasi realistlikult läheb veel hullemaks.
Paremaks minekuks on vaja, et 1) kas intressitase muutub toetavaks ehk siis mitte ei jää sarnasele tasemele nagu kv lausujad tuult puhuvad, vaid langeks sügavalt alla 2% taseme ehk reaalselt toetaks. Praegu väga ebatõenäoline, eriti mingi perifeerse mikro puulusikamajanduse murede pealt. 2) Tuleks 10k+ kõrge lisandväärtusega eksporditöökohta juurde, sisuliselt 200 Silenit, mille saavutamiseks 1-2k ettevõttesse vaja investeerida… Eesti idusektoril läks selle saavutamiseks 15 aastat, mitte kuidagi pole tehtav mõne aastaga praegustes oludes, praeguste investeeringute pealt.
Eesti majandus on samas seisus nagu 2008 alguses: puulusikamajandus (ega meil siin high techi pole, kiibi, aku, elektriautode, ravimiarenduse tööstust, pigem madalama otsa kraam) odava laenu (= Skandinaavia ja kohaliku ehitusbuumi) pealt paisus pärmina, nüüd lõpuks õhk välja visisemas ja vabalt võib SKP langus jääda ka 10-20% vahele jälle. Ja töötleva tööstus ning ehitus on kõigest esimesed suuremad doominokivid, sarnased mured on kogu majanduses, eriti kui siin tööturul uus koondamiste laine ja uus pankrotilaine üle käib, kogu sisemajandus võtab suured paugud.
Pole meil uusi vedureid, SaaS on küllastunud üleinvesteeritud väga konkurentsitihe turg, (süva)tööstusinvesteeringuid meil ei tehta, parimad lähevad seetõttu mujale, AI puhul ka mõni üksik parim Pactum AI näitel toimetab mujal. Ja puidutööstus pigem uute kuludega comebacki ei teegi senises mahus, need töökohad kolivad Poola ja mujale madalamate kulude, suuremate mastaapide peale. SaaS paneb sektorina edasi, aga investeeringuid ei tule, käive ja km tehakse mujal ja suuremad netos juurde palkavad pigem mujal.
Mis aitaks langust pidama saada? Raske näha, polegi midagi. Majandus kukub palju sügavamale veel edasi ja kui nominaallangus kv’s ainult 20% peale jääks (hetkel 10-15%), oleks see isegi väike ime.
Ja Eesti majandus ei õppinud 2008 aastast samuti mitte midagi, mõlemal korral arvati, et puulusikamajanduse peale kinnisvara laenud on ju igiliikur! Pangad pumpasid, et võtke laene, iga eestlane peaks €10k neile aastas kasumireale plekkima, kõik kv inimesed laulsid kooris kaasa. See pole igiliikur, vaid püramiidskeem ja eestlased jälle ei õppinud mitte kuradi midagi. Absoluutselt mitte midagi. Kuidas see lõppeda saakski? Vihje vaadake 2008-2011 aastasse. Praegu oleme 2007 teine pool.
Siin on majanduses selline eepiline lollus kokku keedetud, et peaks selle mehhiklasest hambutu vanamehe video tegema. Ainuke päästerõngas ehk lisandväärtusesse investeerimine lükati bussi alla, lolololol ja siis ullikesed kõik suruvad kv’sse, pangandusse, mille käekäik on puhtalt funktsioon ekspordist trolololo. Kas raffas, investorid, pangad, majandusmeedia üldse ei mõtle? Kajakas! Johhaidii mis lollus kuubis jälle 😀 😀 😀 Hoia peast kinni ja naera ainult, kui see kõikidele JÄLLE! nii valus poleks.
Mina olen juba pesuveega bussi alla lükatud, ma võin naerda küll. Lükkasite lisandväärtusesse investeerimise, (sh minu) ja sellega ka kogu majanduse bussi alla. Sööge oma supp ise, mina olen mängust väljas.
Ja kui tookord tõi meid august välja Skandinaaviale järgi tõmbamine, siis enam odav allhange neile välja ei päästa. Ongi lõpuks vaja tootearendusse, innovatsiooni, välisturgude võtmisesse investeerida, miljoneid, aastaid ja tulemus pole kindel. See vihatud, tambitud tee ongi ainus jätkusuutlik pikaajaline lahendus…
See 50k alarakendatud inimest on üle 100m palgafondi burn rate’t KUUS(!) kui idusektori mõisteid kasutada. Ainult tööstuses, pigem kogu majanduse peale see number ikka rasvasem. Reservide jutt pikalt ei päde.
Ma usun, et need ettevõtjad ei oota käed rüppes oodates seniste turgude taastumist vaid otsitakse ka uusi võimalusi ja tehakse võibolla ka asju, mida varem edasi lükati. Näiteks tootearendust,tootmisprotsesside optimeerimist jms. Jah asi saab minna ja läheb veel kehvemaks, aga kas see ei ole majanduse loomulik osa? Ma usun, et opositsioonipoliitikule omaselt aina negatiivset pedaalida pole ka vast konstruktiivne. Ma tunnen lähedalt ikka mitmeid tööstuses töötajaid ja no rohkem kuulen ikka positiivset. Tallinna ringtee on rekkaid täis jms.
Mu meelest peaks idudesse investeerimine suuremate riskiinvestorite rida olema. Pole mõtet nahutada jainvestorit kel alla 5 miljonine portfell. Isegi kui sel investoril on olemas võime “keerulisemaid instrumente hinnata.”
Ega ei nahutanudki jaeinvestor Jüri ja Mari, kellele indeksid ja võlakirjad ongi väga okei, isegi optimaalne tee.
Ja kui siis mõni kasvuettevõte jõuab Sileni kombel kuhugi maale, siis võiks ka laiem ring investorhuvi järgi tulla. Siis oleks pointi riskiinvestorotel ka investeerida ja ettevõtjatel toimetada. Praegu seda riskiinvestoritest järgmist faasi ei olegi, nii pole mõtet ka esimesest peatusest peale minna rongile, sest see kaugele ei jõua. Hädasti on ikkagi vaja, et First North ja miks mitte ka Funderbeam jälle käima läheks ja see on juba meie kõigi teha, kivi meie kõigi kapsaaeda.
On see nüüd piisavalt “veri tänavatel”?
Pole tõesti uudiseid jälginud, eks nirumaks läheb.
Kui aga Luminori hinnang on õige, et meil töötlevas tööstuses 50k inimest on alarakendatud ja neile makstakse palka reservide arvel on õige, pigem on, siis allapoole spiraal on alles alguses.
Sarnane seis pigem paljudes, järjest rohkemates valdkondades. Võiks siin jälle pika nimekirja teha, aga kedagi ei koti ju. See 50k inimesele reservidest palgafondi tagumine on üle 100m kuus, ülejäänud sektorite peale kokku varsti arvatavasti isegi paarsada milli kuus. Uusi pankroti ja koondamislaineid pigem tuleb veel.
Praegu pole isegi eelmäng veel sellele, mida aasta pärast näha võime. Ja nagu Jaagule vastuseks kirjutasin, ega siin ju mingit lahendust töös ei ole, tulemas ei paista ka. Veri alles tuleb. Parafraseerides Ansipit 2008 aastast, kui see praegu on veri tänavatel, siis aasta pärast inimesed unistavad tänasest kriisist, siis on palju hullem seis.
Taaskord huvitav lugemine, mis annab palju mõtlemisainet ja peavoolust erinevat vaatenurka, nii esialgne postitus kui kommentaarid/vastused.
Kle , jätka ikka ka siin! Huvitavad vaated & hämmastav vastupidavus! “From hero to zero” ja möne aja pärast vastupidi…
Majanduse elavdamiseks on välisturgudel vaja raha teenida ja kasum koju tuua!
Ühelt poolt sa kiidad ja investeerid ettevõtetesse, kes seda üritavad teha, mis on positiivne, aga samal ajad teed täiega maha ettevõtteid, kes seda päriselt edukalt teevad. Hea näide on Eesti Gaas (Infortar), sa oled mingil vabandust väljendi eest “taksojuhi tasemel mentaliteedi” võtnud, et see on miski mõtetu vanakooli ettevõte. Reaalsus on see, et nad toovad viimased kaks aastat ca 100 miljonit rahavoolist puhaskasumit koju, sellest ca 70% välisturgudelt (valdavalt Soome). Kordan – reaalset kasumit, mitte käivet ega paberil lepinguid! Tallink sama teema, üle poole tulust tuleb väljastpoolt Eestit. Graanul Invest, Nortal täpselt samamoodi.
Ehk kui sa soovid ausalt makro teemadel kirjutada, siis tasub vaadata sinnapoole kus päriselt raha liigub. Startup on kahtlemata vajalik sektor, aga pane asjad ausalt mastaapi, siis saad aru kust tuleb majandusse raha.
“Mul sõber üürib välja kolme korterit Mustamäel ja seis on jumala hapu” ei ole adekvaatne alus majanduse või kinnisvara käekäiku analüüsida 🙂
Innovatsiooni ja arengut suudavad kordades edukamalt teha need, kellel on toimiv tiim ja tugev rahavoog põhjaks juba olemas!
Ei ole mul ambitsiooni, pädevust ega aega kõiki Eesti ettevõtteid katta siin. Väike hobikorras blogike, äkki 5% ajast maksimum läheb sellele ja neil teemadel mõtlemisele. Selge see, et on palju ettevõtteid, mis välismaale jätkavad kasumlikult müüki, sh ka mainitud, lisaks paljud veel. Suurt pilti aga mõne kenas või ok seisus ettevõtte kirjeldamisega ei näe.
Majanduskasvu ja alanemise mõttes on palju huvitavam aga, mis üldseis netos teeb, seal on startupid olnud arvestatav mõjutaja ja ka traditsiooniliste ettevõtete seisu üldpilti näitab toodete ekspordi muutus. Viimane siis 20% langes oktoobris ehk üle -€300 milli, kolmsada milli tuli väljast vähem sisse! per kuu! Väheneb nii eksportivate ettevõtete käive kui kasum. Siia juurde kirjutada, et näe osadel on veel okei on natuke veider. Umbes sama reaalsusel põhinev kui kinnisvarainimeste väide, et näe pankadel on veel kasumid kenad, ju on majandusega kõik korras. Reaalselt on majandusest maavärin, orkaan, tornaado, vulkaan, hunnid, Mongolid ja vandaalid üle käinud. Kindlasti on põhi ka ära olnud või tulemas ja hiljemalt 6 kuu pärast on jälle tõus ning elamuste tarbimine päästab majanduse, onja?
Majanduse maja ja aed on varemetes, nüüd viidata, et näe vaata, aianurgas paar aialippi on veel kenasti püsti! Ju on kõik hästi! siis võib-olla on hoopis sellega tegu eksitamisega?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120256371/video-eesti-panga-prognoos-majanduse-seis-on-oodatust-kehvem
Päris hea ülevaade, mis majanduses toimub. Kui varasemates kriisides on Eesti põhilised ekspordipartnerid, põhjamaad, olnud muu Euroopaga võrreldes paremas seisus, siis nüüd on vastupidi. Lisaks norra ja rootsi krooni kursi muutus, mis Eesti ettevõtete konkurentsivõimet vähendab. Oli ka idusektorist juttu ja et kuigi neil ei ole kõige paremad ajad, siis nende osa majanduses on kasvanud kiiresti ja et nad suudavad vast ka reageerida muutustele kiiremini. Oli ka juttu sellest kuidas üleüldine negatiivne foon lükkab nii eraiaikute tarbimist kui ka ettevõtete investeeringuid edasi.
Tööpuuduse kasv 10%-ni, inimeste ostujõud on täna 95% 2021 aasta tipust. Ma kuulasin kogu selle pressika ära + ajakirjanike küsimused ja no kuigi pealkirjad on mustad, siis tervikpilt ainult must ei ole.