OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Rahvaspordi viimased vagunid jäävad investeerimises rongi alla, ka päiksepaneelides (26)

25. aug. 2022
24558738314_fbd124fc44_o


Madis Müür

Rahaasjade asutaja Investeerimine

Kui Arno isa soovitusel investeerimismajja jõudis, olid kasumid juba teenitud. Läheb iga suurema ralliga täpselt samamoodi. Valdkonna ettevõtjad teenivad kasumit, tark raha tuleb vara ja teenib kasumit, nutikamad jaeinvestorid teenivad mingit kasumit. Kui ralli aga piisavalt kaua kestab, naabrinaine juba kasumi eest auto, teleka, eluaseme ja kaaslase on parema mudeli vastu vahetanud, siis see on märk peo lõpu lähenemist. Pärast jagamistundi diskole jõudnud viimane varahommikune vahetus jääb ise rongi alla. Alati! Ei saa keppi ja keeksi, vaid kümpi ja kainerisse! Läks nii aktsiates, krüptos, Holllikas ja Politseikroonikas, läheb ka kinnisvaras ja päiksepaneelides. Nii on nagu elu käib.

Isa soovitusel

Ma olen paljas investeerimismees!

Investeerimine on suuremale jaole ka professionaalsematele investoritele arvestatavas osas sotsiaalne tegevus. Turupsühholoogia mõjutab kõiki. Eks see on inimlik, mingisugune eeskujuks olevate investorite, targa raha analüüs, paigutused ja validatsioon, hetke popid stokid ja trendid (LHV on buldooser, kinnisvara on uus Bitcoin ehk inflakaitse jne), kõik mõjutab meid. Inimene on kariloom ja enda psühholoogia ohver, eriti investeerimises. Kui peole jõuab see FOMO seltskond, kes analüüsi ei tee, vaatab ainult senist kasvugraafikut ja sõprade-naabri uusi vidinaid, siis GG tüdrukud ja poisid! Rallitakse hind viimases faasis veel eriti terava tõusunurga all täiesti ulmetasemele ära. See seltskond võib ise tagumiku taeva poole lükata, libesti peale visata ja vaimu valmis panna. Läheb valutumalt. Nagu ütles esiterrorist Osama bin Putin: “Kannata ära, mu kaunitar!”

Ei ütle seda sugugi kahjurõõmsalt, just vastupidi. Peabki piltlikult võimalikult hästi välja tooma halva stsenaariumi hoiatuseks, et igasuguseid lollusi vältida-vähendada. Selle asemel, et näiteks indeksitesse järjepidevalt panna ja lasta liitintressil pikema aja peale oma imesid teha kahjuks enamus algajaid, sealhulgas ka ise omal ajal, tahavad imeda kiiret kasumit välja sealt, kus seda mitte mingi valemiga tulemas ei ole.

politsei

Peaks küll!

Ideaalne isiklik näide oli üks massöör, kes läks All In krüptos Shiba Inusse. Ma polnud kuulnudki sellisest kakakoinist, aga kui juba massöör ütles, et pani sisse kogu vaba raha, mida ta kaotada ei saa, siis… Tema argumentatsioon oli, et seni oli 100x teinud, aga ta ise nii suurt tõusu ei oota, tema on sealt 30X’iga ka rahul. Proovisin küll vaest ligimest meeltesegadusest välja aidata ja soovitasin kasvõi osa kohe maha müüa, aga ei võetud pigem kuulda. Vaatasin sama päev graafikut ja paar korda hiljem veel ning härra oligi tipu ilusti ära tabanud. Praeguseks -70-80% kukkumist. Selle varaklassi kohta isegi hästi, enamus lahjemaid asju on 90% või enam kukkunud.

Praeguseks on enamus investeeritavaid varasid vähemalt osaliselt ära krahhinud. Kinnisvara puhul veel paljudel eitusfaas kestab, aga statistika räägib oma keelt. Kui ikka turu ostuvõime on oluliselt vähenenud, järjest rohkemates sektorites on kuulda nõudluse krahhist ja koondamistest, järelturu pakkumiste arv tempokalt kasvab, tehinguaktiivsus langeb, hind tegi aasta alguses buumi viimase staadiumi ulmeralli ära, hinnad on juba ka langemas maist saadik. Ka aasta alguse meeltesegaduse mantra, et kv kaitseb inflatsiooni eest on praeguseks ära unustatud. Siin midagi head oodata pole. Vähemalt 10-25% langust järelturu korterite puhul on torus vägagi oodata, näiteks aasta alguse hinnatasemele tagasi. Nagu Ekspress kirjutas, on esile kerkimas uusvaeste klass, kes veel tarbimisharjumusi muutnud pole ja riigiabi nõuab, aga seda järsem pauk neid tabab. Eitajaid aitab segadusse ajada ka tõik, et langevas tehingustatistikas on kasvav osa järjest kõrgemalt tasemelt lukku löödud uusarendustel, mis keskmist kunstlikult üleval hoiab üle aastase viiteajaga.

Praegu on täies hoos päiksepaneelide mull. Iga maja- ja maaomanik, iga taksojuht kaalub neid panna. Igati loomulik ka, kõik tajuvad kõrgeid hindu vägagi omal nahal ja otsitakse väljapääsu, lahendust, teenistust selle pealt. Siin pole isegi riski, et see lõpeb väga halvasti, sest vähempakkumistega on päiksepaneelide võimsust paari aasta lõikes investeeringutena torus rohkem kui suvine nõudlus on. Link suvise vähempakkumiste tulemuste kokkuvõttele Ärilehes. Toetustega on kaetud juba sarnases suurusjärgus pakkumist, kui nõudlust suvel on… Nüüd lisa veel juurde tuuleenergia ka ja meil on tuulistel-päikselistel päevadel null jooksvate kuludega toetusega elektritootmise ülejääki päevas sadade, paari aasta pärast osadel isegi tuhandete megavatt-tundide jagu. Palju siin regioonis energiasalvestuse lahendusi ongi? Polegi ühtegi suuremat ja Paldiski Energiasalv saab plaanide järgi valmis alles … 2029. On kõik eeldused olemas, et arvestataval osal päikselistest tundidest võib elektri hind olla nulli lähedal ja osadel isegi negatiivne, et tootmine tarbimisega tasakaalu saada. Küsimus pole isegi, et kas elektrihind parema päiksega tundidel 1-2 aasta pärast miinusesse kukub, vaid kui suurde? Kas isegi praeguse elektrihinnaga sarnasesse miinusesse ajutiselt?  Ja kui suurelt maksumaksjad seda toetuste näol välja peavad maksma, nt kas -200 MW korral €30 toetuse või €230/MW toetuse? Elektrisüsteemis peab tootmine (miinus kaod) tarbimisega võrduma. Suur ülejääk võib tekitada … “musti luiki,” mis tegelikult on vägagi valged ja oodatavad. Sarnases tempos arendatakse taastuvenergiat, eelkõige solarit vist igas riigis Euroopas, siin regioonis mitmete gigavattide jagu. Solaris on kõik eeldused veel kõikide mullide ema välja koorida, vähemalt keskmisel skaalal. Kes praegu ilma toetuseta alles plaanib paneele üles panna, siis tasub vägagi läbi arvutada tulemused mitte käesoleva aasta hindadega, vaid realistlike, arvestatavas osas 0 lähedaste ja ka osalt miinushindadega.

Olgu elektri kontekstis veel öeldud, et paneelid ei lahenda kõrgete energiahindade probleemi sugugi, ainult suvel osaliselt. Talviste hindade mure ei üritatagi päriselt lahendada veel, mille jaoks lisaks tuulele on ka püsivamaid tootjaid (gaas, põlevkivi, tuumaenergia), energiatõhususe lahendusi ja tõenäoliselt olulist salvestust juurde vaja. Selles mõttes praegu küll (lisaks aiamajadele) kerisetootjate aktsionär ei taha olla, Põhja-Euroopa turule suunatud külma pimeda aja majapidamiste suurim energiatarbija ajal mil elektrihind laes on…  “Toodetele jagub nõudlust ikka” väide on sama nagu inimesed peavad kusagil elama ikka 2007 aastal kv “analüütikute” sulest. Koroona kasvusektorist elektrikriisi kahanemissektoriks.

Parimad võimalused on ajalooliselt ikkagi seal, kus ettevõtted kena kasvu teevad, aga turg valedel põhjustel mööda vaatab, pole sellist mitmeaastast tõusutsüklit all. Väga vähesed oskavad ja julgevad näiteks turu põhjas üldlevinud arusaamadele ja mantratele vastupidiselt tegutseda ja kuldseimaid võimalusi noppida.  Tipust ostmine ja põhjas müümine on palju populaarsem tee. Paremal juhul võetakse mingit Tallinkit või Tallinna vett, sest noh … laevad jäävad! Pestakse ikka! Turu ajastamine on pea võimatu, aga see on olnud üks lollikindel mulli tabamise märk üle 100 aasta. Ei hakka siin teemast kõrvale kalduma ja liiga eeposeks laskma, las võimalused jäävad teiseks korraks.

Konkreetsetele sektoritele panustamine nõuab üldiselt päris palju valdkonnateadmisi ja on täiesti mõistetav, et meil ei saagi iga valdkonna kohta neid olla. See on väga okei. Isegi kogenud investoritele on üldiselt indeksid optimaalseim ja ajaefektiivseim tee, kui just enda fookusvaldkonnas aktiivse panusega lisatootlust ei õnnestu saada. Kui aga valdkond hakkab tulbimaaniat või krüptot tegema, täiesti teemakauged inimesed enda sääste 0 analüüsi ja ilma igasuguse riskitajuta tipust sisse suruma, siis on aeg ettevaatlikuks muutuda ja … kasumid lukku panna? hoiatada? showd vaadata? lasta optimistidel mürada?  Populaarsusvõistlusi rahvaspordile puude alla panemisega ei võida ja see on täiesti okei. Minu südametunnistus on puhas, andsin enda väikse panuse investorhariduse ja ohtude tajumise kasvuks. Ongi kõik, olge mõnusad! nagu ütles tuntud ärimudeli- ja kulustruktuuri innovatsiooni teinud äritandemi liige.

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Rahvaspordi viimased vagunid jäävad investeerimises rongi alla, ka päiksepaneelides” on saanud 26 vastust

  1. Meelis ütleb:

    Tere
    neile, kes ei ole juhuslikult kinnisvara päris tipus ja spekuleerimise eesmärgil ostnud, ei ole mingit põhjust kinnisvarast kuskile põgeneda. ja mis hirmus asi see 2022 aasta alguse hinnatasemele langemine siis ikka on? Tallinnas on jätkuvalt normaalset elamispinda puudu, mitte üle. üürihinnad liiguvad inflatsiooni kasvutempos tavaliselt kenasti ja euribori tõusu mõju laenumaksetes katab ära kindlasti. ja näiteks mul endal on täna üürirahavoost reaalselt rohkem kasu, kui Funderbeami põhjas olevatest osalustest, kus on võibolla aastaid veel võimalik ainult juurde osta, aga mitte müüa.

    Päikesepaneele pandi aktiivselt juba ka rohkem kui 5 aastat tagasi, kui elektri hind oli ülimadal. paneelide enda hind on numbriliselt täna äkki isegi odavam kui 6 aastat tagasi. Kui ma endale hakkaks uut maja ehitama, paneks päikesepaneelid nagunii. Või kui mul oleks praegune elukoht võimaldanud neid panna, siis oleks need ammu olemas. See on nagu selline elementaarne asi nagu sundventilatsioon. Salvestamine on muidugi probleem. Oma enda majapidamises (korteris mitte) on aga mitmed lahendused võimalikud energia salvestamiseks. näiteks tavaline akupaak küttesüsteemis (kütteperioodil soojuspump kütab akupaaki, kui energia on odav või päiksepaneelidest jääb üle, suvel vastupidi jahutab). Kui elekter on kallis või enda päiksepaneelidest öösel ei tule midagi, siis töötab ainult tsirkulatsioonipump ja automaatika (talvel on tuba soe, suvel jahe). Pakun, et lisaks Paldiski hüdropumplale tuleb neid mastaapseid salvestuse võimalusi veel, üks konkreetsem algatus https://vesinikuorg.ee/. Utilitas on vesiniku teemaga samuti mõnda aega tegelenud ja neil on konkreetsed projektid ka töös.

    Elekter luksuskaubaks ei jää ja küll jäävad ka elektrikerised püsima 🙂

    • Madis Müür ütleb:

      Muidugi kui tegu on pikaajalise üüriportuga pole mõtet tõmmelda. Küll aga tasub seda laulupeo-rahvaspordi pointi meeles pidada, see pole positsioonide lisamise koht. Vastupidi, kui on veidi vajadust vähendada või portut ümber mängida, siis ideaalne aeg tipus müüa ja mujale soodsamal hinnal varadesse panna.

      Paneele veidi on pointi katusele panna, vähemalt säästab ülekande tasudelt. Aga põllule ilma toetusteta… pigem selline Baltikasse surumine aastaid tagasi. Enamus teisi energiasäästu lahendusi võib paremat tulemust anda

      • Meelis ütleb:

        Valemisse tuleks võtta ka see, et kui juhitamatuid tootmisvõimsusi on palju ja hinnad madalad, siis on see vesi salvestamisvõimsuste pakkujatele. Suured taastuvelektri tootjad liiguvad ka ise salvestamise ärisse. Salvestamine tähendab aga seda, et päeval katab näiteks päike ära jooksva tarbimise ja lisaks on vaja võimsust salvestamiseks, milleks kulub ca sama võimsus jooksva trabimise kõrval. Liskaks kui elektrit on odavalt palju, siis liigub kogu transpordisektor rohkem elektri ja vesiniku peale ja vesniku tootmine tähendab jälle elektritarbimise kasvu. Lisaks elektriautod, mille laadimiseks on vaja elektrit. kliima soojeneb ja ka Eestis hakatakse rohkem hooneid jahutama, mis on jälle energiakulu ja just sellel ajal, kui on päikest.

        odav puhas energia toob juurde Eestisse ehk ka tootmist ja tööstust, eriti sellist, mis ei ole tööjõumahukas.

        Seega pakun, et elektrienergia kasutamises on kasvuruumi mitu korda Eestis, kui asendada energiabilansis nafta ja naftatooted, gaas, hakkepuit, põlevkiviõlid, küttepuit moel või teisel elektriga.

        Seega tänastesse elektri tarbimise numbritesse ei saa kinni jääda. Aga salvestamine on võtmesõna. ma ei kujuta ette, mis tähendab näiteks 100% päikese ja tuule energial baseerumine + vesinikku salvestamine. Millised investeeringud ja mis mahus on selleks vaja jne.

        • Madis Müür ütleb:

          Seda muidugi, pikemas perspektiivis loksubki nii paika. Lihtsalt millal see pikk perspektiiv kätte jõuab? Sunly lehel ei märganud kiirelt juttu muust salvestamisest peale 2029 aasta Energiasalve ja teisedki ei ole rääkinud eriti (suuremalt) teemast. Vaja oleks aga õige pea juba sadade MWh’de, pigem suuremaski mahus. Öise kogutarbimise rahuldamiseks suvel oleks vaja isegi suurusjärgus 5GWh. Eks muud annavad ka osa.

          Aga jah suveööd lahendatakse suurusjärgus 3-5 aastaga ära, mure jääb talvega. Sest suvel juba talveks 1 tsükli jagu aastas ei salvesta kuidagi ka järgmise 10 aasta hindadega. Salvestamisel ikkagi sadu tsükleid aastas vaja ära tasumiseks.

          • Meelis ütleb:

            Nii on. Salvestamine on võtmekoht. Vesiniku tootmine ja sellest hiljem uuesti elektri saamine tähendab ka 25-30% energiakadu. See oleks siis tehnoloogia enda maksumisele nö salvestamise otsene kulu. Samas venik on kasutatav igal pool. ka lennunduses. ja pakun, et akudel elektriautod asenduvad ka vesinikelemendiga elektriautodega mõne aja pärast. Vesnikul töötav Toyota Mirai on ka Eestis müügil. heitmeteks on puhas vesi, auto ei ole tinaraske nagu elektriauto ja sõiduulatus on elektriautodest parem. tankimine on kiire, aga hetkel pole väga kuskil tankida võimalik vesinikku – lähim tabkla Riias 🙂

            Talvel ei ole päikest, aga kui pole päris pakane, siis on tuult jälle keskmiselt rohkem kui suvel. Seega päris nii hull asi, et ole, et suvel tuleb talveks elekter ette toota.

      • Meelis ütleb:

        elektrikeriste teemal: HUUM sai uude hoonesse, mitu kuud venis kolimine. Päris huvitav kuidas praegune turusituatsioon nende äri väljavaateid edaspisi mõjutab. Seni on Huum olnud müügis väga Eesti keskne. Müügitöö välisturgudel on neil seni olnud väheintensiivne, samas nad on saanud igasugu disianiauhindasid. 2022 on müügi kasv paigal olnud, seda ütles Siim Nellis 2021 lõpus kuskil intervjuus ka, et 2022 on tootmise kolimine ja tootmise ümberorganiseerimine ning see pärsib kasvu. Eks saab näha, kas ja kuidas suudab HUUM tulla toime Eesti ehitus- ja kinnisvaraturu jahtumisest tuleneva nõudluse langusega koduturul ning samas ekspordi jõulise kasvatamisega (sellest rääkis Nellis ka ühes intervjuus 2021, et müügiorganisatsioon tuleb üles ehitada). Teatud eeldused võiks samas neil olemas olla: disainiauhindadega pärjatud tooted, mõningane senine edu ekporditurgudel ja suur edasimüüjate võrgustik, uus energiatõhus tootmishoone (kõrged energiahinnad ei löö omahinda nii valusasti) ning vähemalt 2021 oli neil väga hea kasumlikkus. Tundub, et uus tootminehoone on ka püsti pandud omal jõul ja pangast headel tingimustel laenu saamine pole probleemiks olnud.

        • Madis Müür ütleb:

          Ettevõtted ise on sümpaatsed, aga lihtsalt nii palju vastutuult. Kas täna investeeriks põlevkivi kaevandama ja pisut väärindama hakkavasse “idufirmasse”? Ükskõik kui hea ettevõte ka pole, kui on nii palju vastutuuli, siis peab kõvasti rabelema, et isegi paigal seista. Ajastus ja trendid on üliolulised investeerimises nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Vähemalt Huum on kasumlik, mis neil võiks säilida väiksema % ulatuses ka kriisi aegu, aitab raskeid aegu üle elada. Saunum kaasas kevadel raha, eks ole näha kui pikalt seda jätkub.

          Küsimus jääb, kas sellises olukorras need peaks kauplema kasvuettevõtte või pigem stabiilse/riskantse väikeettevõtte omadel järgnevatel aastatel?

    • Madis Müür ütleb:

      Ega eesmärk polnudki konkreetseid soovitusi anda, vaid lihtsalt teatud nõuannet, mingisugust raamistikku mis seni okei sagedusega toiminud on ja mida ise püüan rakendada. Vahest õnnestub, vahest ei.

      Nt FN ja kv puhul sain ilusti mullist aru, FNis tegingi ainult kiired sisse-väljad, aga Funderbeamis oli ka vahepeal sinna lähenemas, küll oluliselt madalamatel kordajatel. Nt kui uudiste peale mitmed asjad, nt Barking lendas ligi 100%, siis see oli ka tegelt ohumärk. Oleks võinud vähendada tol hetkel tagantjärgi. Kui endal positsioone pole või on vähe, siis lihtsam näha, aga enda positsioon pisut ikka segab selget vaadet. Eks muidugi kõrval seistes võib ka hapude viinamarjade efekt toimida, aga enda positsioon ka segab veidi objektiivset analüüsi. Ikka defauldina otsime enda seisukohale toetavaid argumente ja datat, harva proovime enda seisukohti, põhimõtteid, investeeringuid kahtluse alla seada.

  2. Teet ütleb:

    See jutt on lihtsalt nii jube et läksin poodi köit ostma!

  3. Joller ütleb:

    Et kui paneelid ei lahenda kõiki energiaga seotud probleeme, vaid ainult osaliselt, siis ei tasu asjaga tegeleda. Gotcha.

    • Madis Müür ütleb:

      Lahendab osaliselt, aga see osa on juba lahendamisel ja pigem väga korraliku varuga. Marginaalne võit igast järgmisest paneelist on olematu kasuteguriga ja see raha oleks palju efektiivsem kasutada mujal.

      Marginaalse piirkasu põhimõte aitab asja lihtsustada. Näiteks üks koogilõik süüa on mõnus ja tore, aga kui lased juba teise koogi kuuenda viilu, siis see ei ole hea enesetundele ega kehakaalule. Paneelidega olemegi niimoodi kookide kombel liiale minemas. Saadav võit igast järgmisest ühikust väheneb ja mingil hetkel kukub ka miinusesse, võib ka sügavasse miinusesse kukkuda.

    • Madis Müür ütleb:

      Sisuliselt on järgmised ilma toetuseta paneelid põllul nagu Baltika aktsia. küsitava kasvuväljavaatega ja vabalt võivad negatiivset rahavoogu genereerida. Mälu värskenduseks, siis Baltika küsis iga teine kevad aktsionäridelt dividendi, mitte vastupidi.

  4. Ilgert Nilbert ütleb:

    Kes selles ikka süüdi on, et turul on kõvasti lolli raha? Ei keegi muu, kui kristisaared-jaakroosaared-taavipertmanid,kes selle laulupeo käima on tõmmanud ja investeerimise rahvusspordiks teinud. “Iga loll võib investeerida” – on nende tegelaste moto, eirates lihtsaid loodusseadusi inimeste erinevate võimete jms kohta. Eks need loodusseadused rakenduvad ka nüüd – ja seepärast lähebki päikesepaneelidega nii nagu läinud on.

    • Madis Müür ütleb:

      Ei nõustuks. Turu harimine on väga tänuväärne töö ja saada inimesed investeerima, enda elujärge parandama. Ei ole nad keegi öelnud, et pange kõik koos tipust sisse.

      Eks algus ongi krobeline, kõigil. See on väga okei. Mul oli ka, kaotasin kiirelt üle kolmandiku kapitalist ja mõni aasta hiljem lasin esimese noorpõlve portfelli õhku. Tulebki veidi kooliraha nagu igas valdkonnas. Kusagil ei saa 1-2 aastaga tugevaks tegijaks ja see on ok.

      Tulebki proovida erinevaid asju, eelkôige enda kompetentsi juures või indekseid, saada rutiinid paika ja netoväärtus kasvama. Küll mingi hetk jõuab konkreetsematesse varadesse ka süveneda.

      Aga jah takeaway on, et kui kõik koos lähevad käest kinni või näpud püsti rukist või võsa lõikama, siis tasub sel hetkel (minimaalselt) ettevaatlik olla.

  5. Madis Müür ütleb:

    Siin viimased konkreetsemad numbrid ka: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/08/25/juunis-lulitati-vorku-rekordarv-uusi-paikeseenergia-tootjaid

    Praeguseks 474 MW paneele ja kuus lisandunud keskmiselt üle 20 MW see aasta. Pigem see tempo tõusmas nüüd ilmselgetel põhjustel, nt 30 MW juurde + need 300+ vähempakkumise MWd toetustega. Järgmiseks suveks siis 7-900MW ja 2 aasta pärast ligi 1 GW solarit (+ 0 omahinna ja subsiidiumitega tuul) suvine tarbimine teadupärast 500-700MW. Mis juhtub massiivse ülepakkumise puhul hindadega? Olgu öeldud, et nafta ja metallide puhul 2-3% ülepakkumist on hindu langetanud rohkemgi kui mõnikûmmend %, siis on oluliselt suuremat ülepakkumist näha

    • R ütleb:

      Eesti on ühendatud läbi Estlink kaablite Soomega, kuhu saab saata 1000 MW, Lätiga on ühendusi umbes 1500 MW, hetkel küll viimane osaliselt remondis, aga paari aasta pärast töötab 100 %. Seega peab Eesti päikeseelektri+tuul tootmine olema umbes 3,5 GW, et tuua hinnad päikeselistel päevadel püsivalt 0 euroni. Soome, Läti, Leedu päikesepaneelide võimsus on kokku sama suur kui Eestis.

      Suurem oht on see, et Leedu, Läti ja Soome hakkavad ostma uuesti elektrit Venemaalt, siis kukuvad hinnad jälle 50 euroni MWh. Samuti aitaks kaasa gaasi hinna alanemine paari aasta tagusele ajale.

  6. Jaak ütleb:

    Kirjutasin FB finantsvabaduse gruppi ka aga ma usun, et Sa jätad valemist kõrvale elektriautod. Sisuliselt on tegemist akudega, näiteks Tesla3 on 75kw ja sellest piisab mul umbes 12 tunniks tarbimiseks. Ehk siis väga vabalt võib 3-4 aasta pärast olla nii, et suvel päeval lükkad auto odavat voolu täis ja öösel vajadusel tarbid sealt. Pärast elektriauto ostu minu elektritarbimine sisuliselt kahekordistus.

    Teine teema on see, et nii nagu päikesepargid on “rahvussport” (enamasti siiski mikroliitujate mõttes, kes lõviosa tarbivad ise), siis veelgi suurem rahvussport on fikseeritud pakettidega liitumine. Ja kui mõned nädalad tagasi sai lukku panna päevase hinna 18 senti, siis nüüd juba üle 20 sendi. Ehk siis saab küsida raha ka suvel.

    Kolmandaks on päikeseparkidest oluliselt suurem maht tulemas tuuleenergiast “„Vastavalt taastuvate energiaallikate arendamise teekaardile Eestis on meil plaanis rajada suuremahulised tuulepargid avamerele Saaremaa ja Pärnu lahe äärde. Planeeritud koguvõimsus on ca 7 GW, mis on ligikaudu viis korda suurem kui kogu Eesti tippkoormus.

    Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/08/24/puust-ja-punaseks-nord-poolist-lahkumine-tahendaks-vahemalt-seitset-probleemi

    Ehk siis tegelikult on nii päikese- kui ka tuuleenergia Eestile suur ekspordivõimalus.
    Lõpetuseks lisan veel selle mõtte, et isegi kui elekter hakkab tõesti olema päikselisel ja tuulisel ilmal sisuliselt tasuta, siis ühiskonnale ja tarbijale on see ju super. Ja küll investorid liiguvad siis järgmistele jahimaadele.

    Ma ise siiski kardan, et see tasuta energia aeg nii kiiresti siiski kätte ei jõua.

    • Madis Müür ütleb:

      Elektriautod on lahendus ikkagi kodumajapidamise tasandil, riigi mastaapides jääb selgelt väheks. See aasta müüakse suurusjärgus 1000 elektriautot, 75kwh mahutavuse juures 75MWh kogumahutavus on ca 6-8 minutit Eesti tarbimist suvel ja 3-4 min talvel. Samuti elektriautot osta kodukontori akupaki jaoks, et kodust solarit laadida päeval ei pruugi olla sugugi ratsionaalne otsus. Paljudel elektriauto seisab päeval kodus? enamasti ostetakse tööl käimiseks. Siis juba akupakk mõistlikum. Pikemas perspektiivis pigem ka väga ei võistle hinnas tööstuslikes mastaapides lahenduste kõrval.

      Fikseeritud pakettidele saab solarit ise sisse müüa fikseeritud hinnaga? See pigem Eeest Energia jt lõbu, neil pole mingit pointi võtta riski kompenseerida kõrgemat hinda ja ise madalama hinna pealt mitte kasseerida kasumit püsipakettide pealt. Väiketootjad müüvad ikkagi turuhinnaga.

      Tuule puhul saab tõesti olema huvitav näha kuidas ära lahendavad, selle jaoks ju üle 100 GWh vaja isegi ühe päeva mahtude salvestamiseks, jutt praeguste salvestushindade juures kümnetest miljarditest. Aga see on 5+ aasta kaugune tulevik, need hiigelpargid enne ei valmi ja investoritesse puutuvad ainult läbi Enefiti, seetõttu ei näinud siin pointi seda arutada.

      • Meelis ütleb:

        kui nüüd isklikud sisepõlemismootoriga autod asenduks järkjärgult kõik elektriautodega ja jätkuks sama olukord nagu praegu, et autod seisavad >90% ajast, siis oleks see salvestusumaht juba väga suur. autod peaks siis aga seismise ajal elektrivõrgus olema – juhtmega või juhtmevabalt. Kuna elektriauto ise ei ole tootmise ressursikulu ja tänapäevast akutehnoloogiat arevestades eriti roheline liikumisviis, siis ma pigem arvaks, et see nii ei lähe. ja akul on laadimistsüklite arv ikka piiratud ja see võrku müümine ja tagasi laadimine kulutab akut, mis on kõige kallim komponent elektriautos.

        • Madis Müür ütleb:

          Ning väljaspoool kodu, nt kontori-resto ees on kiirlaadija elektri hinnas ikkagi võrgutasu + laadimisettevõtte (Alexela, Eleport jne) marginaal ka. Paljud ikka autot täiskohaga päeval kodus laadimas hoidmiseks osta jõuavad, sel juhul juba spetsiaalselt salvestamiseks mõeldud akupakk kindlasti mõistlikum. ja ka salvestuse mõttes kindlasti tööstuslikus mastaabis lahendused mõistlikumad, kümnete-sadade MWh’de mahus, aga neid veel praegu pole kuulda, et taastuvenergia tootjad plaaniks. Ja kui nad seda ei plaani ka praegusel hetkel, miks peaks kallim väike kodukasutaja lahendus rahaliselt ratsionaalne otsus olema?

        • Tee ütleb:

          Kaotada vesinikuks tegemisel 40-45% elektri energiast on ikka nonsens, akud laevad aina kiiremini, juba 15 minutit 10% pealt 80%(sõltuvalt mahtuvusest). Aga akud ka salvestavad aina rohkem.
          Transpordiks on vesinik ideaalne, samuti elektri ülejäägiga hetkedel salvestuseks, aga perioodid vahelduvad, nafta oli vahepeal negatiivne ja kauaks ta seda oli? Täna nafta jälle kallis. Kallist elektrit vesinikuks?
          Eksida muidugi võin.

          • Madis Müür ütleb:

            Vesinikul tõepoolest need kadude ja igasuguseid muresid veel on, eks ole näha kuidas ära lahendatakse suuremal skaalal. Küll aga nii tuul kui solar pakuvad tulevikus vägagi soodsat elektrit. Näiteks BP panustab väga suurelt tuulest ja solarist tehtud vesinikule võttes juhtrolli $30B arenduses ja sellistest gigaprojektidest kuuleb järjest rohkem: https://www.reuters.com/business/energy/bp-buys-into-australian-wind-solar-hydrogen-mega-project-2022-06-14/

          • Tee ütleb:

            Ma mõistan seda lennunduses, sõjatööstuses, back-up energiana ja ka selle turu maht on piisav, et head äri
            teha.
            Samas, vesinikuauto, siin toodud Toyota Mirai sõiduulatus 500km, jällegi, paake saab suurendada aga mis on selle mõte. Nafta ajastul pole olnud vaja transformeerimist, otse paaki otse liikumiseks. Seetõttu see võidukas on olnud.

          • Meelis ütleb:

            vesiniku põhiprobleem on hoiustamise ruumala. ruumala vähendamiseks tuleb vesinik kokku pressida, mis on energiamahukas (mitu korda energiamahukam kui maagaasi kokku pressimine). Selles osas käib aga aktiivne arendustöö, kuidas saada vesinikku kompaktsemalt “pakendada”. Samas vesiniku kaal sama energiakoguse kohta on mitu korda väiksem kui bensiinil. Toyota Mirai väike sõiduulatus on tingitud tõenäoliselt just sellest, et vesinikupaaki mahtu mitte väga suureks ajada. Ja kui tanklad oleks olemas, siis Mirai tankimine on aku laadimisest ikka kordades kiirem (ca sama, mis bensiini tankimisel). Akudega elektriautode juures on täna aga probleemiks nende meeletu kaal, tootmise- ja utiliseerimise energia- ja toorainemahukus. Korraliku sõiduulatusega elektriauto on ju jaburalt raske, auto kaalub näiteks 2 tonni ja sees istub 1 inimene. Ja auto akudega on nagu telefoni aukudegagi. 2-3 aastaga on tejefoni aku mahtuvus kolmandiku võrra väiksem kui uuena. Ega, kes sõidab autoga rohkem, sellel on sama seis. 3 aasta pärast ei ole sõiduulatus mitte 500 vaid 350 km jne. vesinikuauto korral (mis olemuselt on ju ka elektriauto) seda teemat ei ole, et 5 aastat vana autoga väga kaugele enam ei jõua ja tule aku ära vahetada, mis maksab veerand või rohkem auto hinnast.

          • Tee ütleb:

            Arendustöö käib iga tehnoloogiaga, üldiselt kõrvaldatakse, fundamentaalprobleeme paraku väga mitte.

            Näitena elektrimootori teoreetiline maksimaalne kasutegur 50%, teine 50 on soojus, kui soojust ei taaskasuta.
            Vesiniku 40+ protsenti kaod ei kao ju faktina pigem kuhugi. (major fact)

          • Tee ütleb:

            Huvitav seegi, et fuel cell pinge langus 2000 tunni sõidu järel 10% ja 5000 (umbes 150k miili) tunni järel 30%
            https://www.nrel.gov/docs/fy19osti/73011.pdf

            Tulem on võrdluses sarnane paremate elektri autodega mis 250 000 km järel toimivad, Tesla S keskmiselt veidi alla 90% akust järel. Ka mõni 9 aastane leaf tiksub pärast ühe mooduli vahetust, mitte terve aku.

            Ma ei tea kust see jutt aku 3-5 aasta kestvusest pärineb, aga olen ka ise neid kuulnud. Sakslane vaevalt müüks toodet mis 5 aasta möödudes prügilas teerulli kätte satub.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Warning: file_get_contents(): php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Warning: file_get_contents(http://foorum.rahaasjad.ee/api.php?api_m=forum&api_c=3&api_s=005b718caca2edc38f25f4229095a42c&api_v=1&api_sig=b3616e80749f0000de7fb09158fdeed5): failed to open stream: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.