Facebook
Jaanuari kokkuvõte (1)
23. jaan. 2017
Raha Kratt
rahakratt Eluhäkid
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Käes on aeg vaadata, mis jaanuaris toimus – kus varaklassides ja kui suured vangerdused tehtud sai. Mitu senti teenis Rahakratt ja mitu kortermaja ostis Raha-Jaak. Teate ju küll, see tavapärane kokkuvõtte värk.
Hihihiiihhiii, no ma ei või lihtsalt, kui filigraanne humorist ma olen. Muidugi ei tule siin mingit jaanuari kokkuvõtet – tegemist on klikipõhise pealkirjaga ja labase reklaamitrikiga. Kes veel aru pole saanud, siis jaanuar kestab endiselt ning annab oma mõnusa rõskuse ja pimedusega panuse sellesse, et Eesti ilusti enesetappude ja lahutuste (#stressimaandanaisepeal) esirinnas püsiks.
Kuigi. Teatud mõttes on siiski tegemist väikese kokkuvõtte või vahepeatusega küll, aga mitte rahast ei tulnud ma täna siia jaurama. Ma räägin natuke muudest asjadest, mis peaks käima käsikäes finantsvabaks püüdlemisega ja millega selle aasta jaanuaris algust tegin.
Aasta alguses tirisin oma telefonisse äpi Habit Streaks. Selle toimimisloogika on lihtne: igal õhtul libistad näpuga oma valitud kolme häbiti peal paremale, kui õnnestus lubadusest kinni pidada. Ja siis näitab äpp sulle igakuist kalendrit, milles näed õnnestunud päevade peal kollaseid tähekesi. See on see vana hea “ära lõhu ketti” psühholoogia. Kui tähekesi muudkui koguneb, siis tekib hasart ja ei taha ühtegi päeva vahelt tühjaks jätta. Või noh, teoorias on see nii. Kui sa nüüd allpool minu pilte vaatad, siis on selge, et praktikas see kõik nii iisi ei ole.
Pean oma kolmeks patuks vähest trenni, liigset magusaõgimist ja liigset tipsutamist. Ise olen arvanud, et laias laastus on kõik korras nagu kunagi arvasin ka oma rahaasjade kohta, aga sellise äpiga tegelikkusele otsa vaadates… ohjah. Facts are better than dreams, ütles Churchill, ja Habit Streaks näitab kätte faktid.
Trenniga on nii, et ma loen tähekese vääriliseks kõik päevad, kus toimub mingi liigutamine. Vahel lähen jooksma, vahel ujuma, vahel teen hommikuvõimlemist – kõik loeb. Kohustuse eest ära jooksmine näiteks ei loe. Tuleb välja, et liikumisega on asjad okei. Tähekese saamise nimel ma eraldi väga suurt pingutust tegema ei pea ja see tuleb üsna loomulikult nagu Erich Kriegeril keskpärane kidraballaad, kui naised läheduses on.
Järgmisena astuvad lavale söömisprobleemid. Tähekest ei saa, kui näost on sisse sõitnud mingi kogus suhkrut, mis ei oleks sealt mitte sisse sõitma pidanud. Kompsid, halvaakesed, kirjud koerad, Väikese Tomi jäätised – juu neim it. Eriti raske on õhtuti. Hommikul normaalselt süüa ei ole probleem, kuna selili magades vajub kõht hommikuks sisse ja hull nälg on. Lõuna on ka okei, sest see on tööpäeva kõige meeldivam osa ja selleks leiab alati aega. Aga õhtul lööb sellise suhkruisu sisse, et mine või sõltuvustohtri juurde. Sa võid nüüd kirjutada küll kommentaaridesse, et söö pähkleid vms, aga söö ise, raisk. Tead, mis vahe on Kasekese kommipakil ja mingil näkasel pähklil? Suur vahe!
Viimaseks joomine. Vaatan, et olen väga korrapärane jota. Iga kolmap, reede ja laup on alkohol kõpsti kohal nagu kauge sugulane testamendi avamisel. Kindel värk, et nüüdsest hakkab trenni alla liigituma ka maadlemine. Maadlemine viinakuradiga. Minu suureks õnneks ja lohutuseks tean, et koguste mõttes ei ole mu joomine nii hull. Tähekesest jäävad ilma kõik päevad, mil kasvõi ühe õlunaadi omale luban. Habit Streaks’iga olen nulltolerast. Samas, kõik tähekeseta päevad ei tähenda, et olen ennast kulmudeni täis imenud ja töölt järgmisel päeval järjekordse nõbu matuste egiidi all minema hiilinud. Kuskil kamraadidega hängides üks õlu võtta läheb juba joomise alla kirja. Üks naljalugu, muuseas, seoses joomisega. Naine tuleb õhtul koju ja vaatab, et meest pole, aga laual on paberike, kuhu on pastakaga lihtsalt üks selline triip tõmmatud ____________. Kolme päeva pärast laekub räsitud olemisega kallis kaasa koju. Naine muidugi pärima, et kus olid, miks endast teada ei andnud ja mida tähendab see triip paberil. Mees vaatab siira ilmega naisele otsa ja ütleb, et jätsin ju kirja ja selgitasin: joon.
Ma ei teagi, rääkides on see nali palju lõbusam ja praegu seda siin lugedes see enam nii naljakas ei tundu, aga ma ei hakka seda nüüd enam ära ka kustutama.
Mis ma öelda tahan on see, et püüdes uuel aastal mitte liiga suuri lubadusi ette võtta, et 5x nädalas zumbas käima hakata ja 2x rasedate vesiaeroobikat teha, siis soovitan sellist enesejälgimise eksperimenti nagu ma praegu teen. Eesmärgid olgu või väikesed, aga olgu olemas – mingi siht peab olema. Püüan väikeseid asju paremaks timmida, sest iga väike asi natuke paremini tehes annab kokku päris suure tulemuse. See on sama nagu rahamaailmas: hoiad kokku sendi siit, sendi sealt ja kuu lõpuks on koos lausa kaks senti*.
*Meetod töötab siiski paremini natuke kiiremini ja natuke rohkem sente kokku hoides.
näkase pähkli ja kasekesepaki vahel on suur vahe- nimelt pähkel on enamastui maitsev, aga kaseke, noh… mitte eriti