OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Varatasku – 1500 EUR sissetulek Tallinnas (18)

12. jaan. 2017
Empty pockets.


Vara Tasku

Varatasku Säästmine

Käesoleval nädalal ilmus Delfis artikkel , kus kõige tõenäolisemalt 20-ndates (või varajastes 30-ndates) noormees kirjeldab elu Tallinnas ning oma probleeme finantsilise toimetulekuga.Kes pole artiklit lugenud, siis soovitan seda kindlasti teha, sest ta illustreerib päris paljudes aspektides kuidas ei peaks käituma kui on soov oma rahaasjad kontrolli hoida. Ma usun samas, et vähemal ja rohkemal määral esineb analoogset mitteratsionaalset finantskäitumist Eestis veel paljudes leibkondades. Seetõttu otsustasin võtta antud konkreetse näite aluseks ning panna kirja mõttekäigu, kuidas mina olukorrale läheneksin ja milliseid alternatiivseid variante kaaluks. Kõigepealt algandmed:

Tulud kuu kohta
Meespoole sissetulek: 1000 EUR neto
Naispoole sisstulek: 500 EUR neto

Tulud kokku: 1500 EUR

Kulud kuu kohta
Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 300 EUR
Internet-telefon: 150 EUR
Järelmaksud: 210 EUR

Kulud kokku 1210 EUR
Vaba raha pärast kulusid: 290 EUR

Antud leibkonnal jääb pärast kuu kohustuslike kulude maksmist järele 290 EUR. Selle raha eest tuleb ära toita kaks inimest ning samas peab jätkuma veel muudeks kulutusteks, mis kuu jooksul esinevad. Nagu artiklist välja tuleb, siis tegelikult on võimalik järelejäänud summa eest küll ära elada, kuid sealjuures peab üsna tugevasti piirama nii igapäeva tegevusi kui ka kulutusi toidule ja meelelahutusele. Olukord põhjustab loo tegelasel asjatut närvipinget ja stressi ning asi muutuks tõenäoliselt veel hullemaks kui saabuks mõni ootamatu suurem kulutus, mille jaoks rahalist katet võtta pole. Hea uudis on aga see, et kogu olukord on võrdlemisi kiiresti ja lihtsasti ümber pööratav ning järgnevalt panengi oma mõtted selles osas kirja.

TRANSPORT
Esimese asjana peaks loo kangelane haarama kaamera/telefoni ja tõttama õhinal autot müügikuulutuse jaoks pildistama, sest stressivabam ja muretum elu juba paistab! Kulutada antud finantsolukorras igakuiselt 200 EUR (+ 100 kütuse jaoks) ajas väärtust kaotava metallkarbi peale on nii personaalne kui ka finantsiline mõrv. Juba ainuüksi igakuiselt vähenevate kulude arvelt oleks selle perekonna elu ümber pööratud. Jääks olemata asjatu stress rahalise toimetuleku pärast ning saaks ära maksta olemasolevad laenud-liisingud. Edasisise meelerahu huvides oleks võimalik tekitada väike puhver ootamatuste jaoks ning samas tekiks rohkem võimalust ka meelelahutuse jaoks.

Kas soetada hilisemalt odavam auto asemele on omaette küsimus. Kui aga seda teha, siis võiks antud sissetuleku juures just nimelt sihtida 1000-2000 EUR maksvaid isendeid ja kindlasti auto korraga välja osta. Omast kogemusest ja ka paari tuttava põhjal võin öelda, et pidev remondivajadus vanemate autode puhul on müüt. Eks kõik sõltub muidugi ka sellest kui palju autoga sõita. Artiklis kajastatud noormees kulutab kütusele väidetavalt 100 EUR – kui arvestada auto keskmiseks kütusekuluks 8l/100km ning kütuse hinnaks 1.1 EUR/l, siis teeb see läbitavaks distantsiks ~1200km. Sellise arvestusega saaks kaks korda kuus teha Tartu-Tallinn edasi-tagasi sõidu ning jääks 400km veel linnasõiduks. Paljuvõitu. Linnasisesed sõidud oleks mõistlik suuremas osas asendada kas ühistranspordi, jalgrattasõidu või jalutamisega. Ka vanemad saab tõenäoliselt aeg-ajalt enda juurde külla kutsuda, selle asemel, et iga kord ise sõit ette võtta.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Vali auto vastavalt oma sissetulekule – inimesed kipuvad ostmisel mõtlema ainult ühekuulise perioodi-makse peale, kuid ei suuda olukorda asetada pikema perioodi/kogukulu konteksti.
* Auto ei peaks olema staatuse näitamiseks – teisi inimesi tegelikult nii kui nii ei huvita.
* Auto kaotab ajas pidevalt väärtust – uus auto omab mõtet, kui sõidad palju ja plaanidki auto sisuliselt ribadeks sõita.
* Keskmise perekonna jaoks on täiesti piisav kuni 5000 EUR maksev kasutatud auto, mis täidab punktist A punkti B jõudmise eesmärki endast 3x kallima kolleegiga täiesti võrdväärselt.
* Autosõidu asemel võiks püüda lühemad otsad läbida ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi. Hoiad kokku raha, saastad vähem maailma ning kondimootori abil liikudes annad panuse oma tervisesse.

LAENUD
Järgmine suurem auk antud perekonna rahakotis on tarbimislaenud. Kuigi selle kohta infot ei ole, siis tundub väga sedamoodi, et ka auto ise on võetud liisingu peale. Siia tulevad juurde nii noormehe kui tema elukaaslase järelmaksud, kokku summas 210 EUR. Suure tõenäosusega on nende tagasimaksete juures lisaks laenu põhiosale juurde arvestatud ka mingi protsent intressi näol. Auto müügist saadava tuluga + igakuiselt üle jääva raha eest tuleks antud tarbimislaenud võimalikult kiiresti täies ulatuses kinni maksta. Lisaks igakuiselt ülejäävale rahale on siin mängus ka psühholoogiline faktor. Teadmine, et sa pole kellelegi võlgu pakub südamerahu ja muretumat elamist. Kui olemasolevad võlad kinni makstud, siis järgmine kord ostusoovi tekkides võiks tõsiselt järele mõelda, kas asi on ikka ettevõtmist väärt. Artiklis kumas läbi enese teistega võrdlemine ja kadedus – võimalik, et sotsiaalse surve ja “Keeping up with the Joneses” mentaliteedi tõttu ongi endale soetatud nii kallis auto kui reaalsuses mittevajalikku tehnikat. On mõttetu ennast teistega võrrelda, sest me ei tea tegelikult, mis taustal toimub. Võimalik, et sipeldakse võlgades ja samas väljapoole lastakse välja paista midagi muud. Hoolitse parem selle eest, et enda kapsaaias kõik korras oleks.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Tarbimislaenud ei peaks olema tavapärased, vaid täielik erand. Üldjuhul võiks endale võtta põhimõtte, et kui sa ei jaksa toodet kohe välja osta, siis järelikult pole sa selle jaoks praegusel hetkel piisavalt rikas. Erandina on siinkohal eluase.
* Analüüsi oma reaalseid vajadusi ja osta väärtust. Kas mobiil peab olema 500+ EUR tippmudel või tegelikult katab sinu vajadused sama hästi ära ka 100-eurone telefon? Teatud juhtudel on mõtet vaadata ka kallima toote poole, kui on oodata näiteks oluliselt pikemat eluiga võrreldes odavama tootega (ja seega on pikemas perspektiivis tehing kuluefektiivsem)

INTERNET-TELEFON-TV
Kogusumma 150 EUR läheb müstika valdkonda. (minu perekonnal samad kategooriad ~25 EUR) Tõenäoliselt on mingi tükk siit jällegi järelmaksu all ning kehtivad osaliselt eelmises punktis antud soovitused. Internetti ei ole tavakasutuse jaoks kindlasti tarvis võtta kõige kiiremat varianti. Mind kohati isegi ärritas kuidas telekommunikatsiooni ettevõtete klienditeenindusega suheldes määriti pähe kõige kiiremaid lahendusi (klausliga, et aeglasema ühendusega ei saa midagi ära tehtud). Valisin teadlikult endale kõige madalama kiirusega paketi, milleks oli 10 MBit/s ühendus. Kõik vajalik saab alla laetud, videod HD kvaliteediga ära vaadatud. Jah, filmi alla laadimiseks peab peab pool tundi ette mõtlema, kuid see ehk ei ole ületamatu takistus. Telefonikõne + mobiilse interneti pakkujate juures käib armutu võitlus ja klientide teineteiselt üle trumpamine. Enda ja tutvusringkonna kogemuse põhjal ütleks, et kõik kes maksavad telefonipaketi eest rohkem kui 10 EUR peaksid praegusele teenusepakkujale vihje tegema, et uurid maad teiste juures. Tihtipeale tehakse mobiiloperatoorite juures ka otsemüüki ja üritatakse kliente üle osta. Tasub need pakkumised ära kuulata ja lisaks võtta teadmiseks, et üldjuhul on alati ruumi ka kauplemiseks. Minul õnnestus elukaaslasele saada 7,5 EUR kuumakse eest tasuta kõned/SMS-d, 5GB 4g netti ja lisaks tasuta telefon ~100 EUR vääringus (mida oli vana lagunemise tõttu reaalselt tarvis). TV osas polegi ehk asi niivõrd maksumuses (kuigi võttes 300+ kanaliga megapaketi, saab ilmselt täitsa korraliku summa kokku), vaid selle otstarbekuses. Sõltub küll konkreetsetest saadetest, aga võibolla saab oma ajaga midagi paremat teha? Eriti arvestades asjaolu, et ~viiendik ajast söödetakse sulle ette reklaame, mis veenavad et just toode X või Y on see, milleta sa kindlasti elada ei saa. Minul endal on täitsa korralik TV olemas (mida kasutame ekraanina laptopile), kuid põhimõtte pärast pole endale tellinud kanalite paketti. Kõik vajaliku saab internetist kätte ning ülejäänud aja saab hoopis panustada millegi kasulikuma peale.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Küsi erinevaid pakkumisi – nii mobiili, interneti kui ka TV osas. Sea oma praegune teenusepakkuja valiku ette.
* Mõtle järgi, kas TV on sulle tegelikult vajalik ja kasulik või kipud ekraani ees liialt palju kasutult aega kulutama?
– kui leiad, et on vajalik, siis tõenäoliselt ei ole ikkagi vaja mitusada kanalit, millest reaalsuses hakkad vaatama väikest protsenti
* Tavakasutajale ei lähe tõenäoliselt mitte kunagi vaja kiiremat internetti kui 20Mbit/s.

ELUASE
Kuigi üldjuhul paigutaks eluaseme kõige olulisemaks kulugrupiks, siis antud juhul panin ta teadlikult teistest tahapoole. Eelkõige sellepärast, et ülejäänud kulude arvelt on antud perekonnal kohe ja kiiresti võimalik saada väga suurt võitu. Praegune korralik eluase aitab kaasa kodutundele ja üldise positiivsuse hoidmisele. Asukoht kesklinnas annab võimaluse suure osa liikumisest teha kas jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga ning vajadus auto järele seetõttu teoreetiliselt väiksem. Sellegipoolest on tõenäoliselt võimalik leida ka soodsamaid pakkumisi, mille asukoha-kvaliteedi-hinna kvaliteet paremini paigas. Odavam korter ei pea automaatselt tähendama suuremaid kommunaalkulusid, kõik sõltub konkreetsest pakkumisest. Võibolla õnnestub korter saada näiteks vähemalt ühe töökoha jaoks jalutuskäigu kaugusele? (või mõlema kontekstis parema lokalisatsiooniga). Tasub silmad lahti hoida, seadistada automaatteavitused uute üüripakkumiste kohta ning sobiva korteri puhul täpsemalt uurida. Eluasemelaenu jaoks minu hinnangul antud perekond valmis ei ole. Enne tuleks tarbimisharjumused paika saada, ehitada üles väike raha tagavara ootamatusteks ning jõuda olukorda kus jooksvatest tuludest jääb iga kuu stabiilselt raha üle.

MUUD TÄHELEPANEKUD
Panin artiklit lugedes enda jaoks kirja veel väiksemad märkused/mõtted, mis tekkisid:
* Mis kirjatükist läbi kumas, on ohvri mentaliteet – asjad on halvasti, kuid justkui keegi teine peaks tulema ja elu korda sättima. Tulles tagasi maa peale, siis reaalsuses keegi teine ei tule. Peab ise ohjad haarama ja asju järk-järgult paremuse suunas liigutama.
* Artiklis kajastatud inimese palk on selline, sest tõenäoliselt ta pole turu silmis lihtsalt rohkem väärt. Kui katseaja järel lepingut ei pikendatud, siis järelikult ei saanud inimene tööülesannetega piisavalt hästi hakkama ja/või olid vajakajäämised suhtumises. On tajuda kuidas loo tegelase jaoks võrdub ülikoolipaber spetsialisti staatusega, kuid reaalsuses on asjad siiski natuke teistmoodi ning töö juures tuleb ennast reaalsete tegevustega tõestada. Katseaja lõppedes oleks pidanud olukorrale järgnema analüüs, et miks niimoodi läks? Mida saaksid järgmine kord paremini teha? Seda infot oleks tõenäoliselt ka tööandja ise jaganud kui ainult küsida. Eesmärk peaks olema vigadest õppida ja järgmine kord paremini teha. Kaugele ei aita elus ka teiste süüdistamine – kui ülesandeks anti tooteliini juhtimine, siis sinu ülesandeks ongi juhtimine. Tuvasta meeskonna nõrgad lülid ning püüa kas enda või teiste meeskonnakaaslaste oskuste-tegevustega seda kompenseerida ja paremuse suunas liigutada. Ka probleemi kõrgemal tasemel teadvustamine on variant kui muud moodi ei saa. Panen siia ka viite oma varasema postituse kohta, kus kirjeldasin põhimõtteid, mida ma ise palgatöö puhul järgida üritan.
* Treeningute tegemiseks ei ole raha vaja. Jaluta, jookse, sõida rattaga. Otsi internetist treeningvideosid ja tee trenni kodus. Olen leidnud häid kavasid, mis väga intensiivse 15 minutiga ajavad pulsi punasesse ja treenivad nii jõudu kui aeroobset poolt.
* Söögi kodus valmis tegemine ja töö juurde kaasa võtmine ei ole häbiasi ning hoiab pikema aja vältel palju raha kokku.
* Ka riiete ostmine turult või kasutatult ei ole häbiasi. Võttes ette laiema pildi, siis anname taaskasutusega omapoolse panuse maailma ressursside kokkuhoidmisel ning ehk ka selles suunas, et India poisslaps nimega Rajesh ei peaks riidetehases 15-tunniseid tööpäevi tegema. Ma ei väida, et kõik peaksid kasutatuid riideid ostma hakkama, vaid pigem seda, et sellist käitumist ei peaks marginaliseerima ja parastama.

KOKKUVÕTE
Kui artiklis kajastatav inimene müüks oma praeguse auto maha, maksaks ära olemasolevad võlad ning optimeeriks oma käitumist ning ülejäänud püsikulusid, siis võiks kulude osas teoreetiliselt vastu vaadata umbes selline pilt:

Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 100 EUR
Internet-telefon-TV: 50 EUR

Püsikulud kokku: 700 EUR
Vaba raha ülejäänud kuludeks: 800 EUR

Kuniks august on välja tuldud, siis mina isiklikult jätaks sellises olukorras ka auto täiesti ära. Vanemad saaksid kindlasti aru ning ei nõuaks auto olemasolu, et nendel külas käia. Lisaks oleks  võimalik kasutada ka bussi/rongi.

Sõltumata sellest, kas antud artiklis kajastatud tegelane ka reaalsuses eksisteerib või mitte, olen ma enam kui kindel, et me kõik käitume ühel või teisel moel ebaratsionaalselt. Isegi kui sarnaseid finantsprobleeme pole, siis  peaaegu alati on ruumi oma finantskäitumise ja ka mõttemalli parendamiseks. See ei pea tähendama ülimat kokkuhoidu-koonerdamist, vaid pigem seda, et tehtavad ostud-tegevused oleks kooskõlas sisemiste väärtustega ning heita kõrvale kõik mitteoluline. Tee paremuse suunas algab olukorra-murekohtade endale teadvustamisega. Seejärel tuleb aga võtta ka vastutus ja reaalsete tegudega ise asju paremuse suunas liigutama hakata.

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Varatasku – 1500 EUR sissetulek Tallinnas” on saanud 18 vastust

  1. Priit ütleb:

    Sinu poolt toodud näited ja soovitused on väga head, aga ega keskmine inimene-perekond täitma neid ei hakka. Kui ma endale need rahalise käitumise põhimõtted ja investeerimise alused mõned aastad tagasi selgeks tegin, siis olin ka õhinas ja üritasin võimalusel neid teadmisi edasi anda. Tänaseks päevaks olen pigem vaikiv kõrvaltvaataja. See raha ülemäärane kulutamine ja üle võimete elamine on minu arust samasugune pahe nagu näiteks joomine. Kui inimesel endal muutusteks tahet ei ole, siis ei muutu ka midagi.
    Kui sa praegu sellele vennale sama jutu ära räägid, siis suure tõenäosusega on tal sulle iga soovituse kohta mitu näidet varnast võtta, kuidas tema senine elustiil ikka õigem on. Umbes nii, et autost loobumine ei tule kõne allagi, mingi odava panniga ta ka sõitma ei hakka, lisaks väidab, et pole kümme aastat bussiga sõitnud ja ei hakka ka enam jne.
    Ilmselt mingi osa ühiskonnast isegi suudab oma rahaasjad kontrolli all hoida ja loodetavasti mõned saavad abi ka kõikvõimalikest blogidest, foorumitest jms, kuid enamus jääb ikka selleks halliks massiks, kes elavad peaost suhu ja kellel on iga kuu lõpp näpud põhjas.
    Mis puutub sellesse töökohal mitte hakkama saamisesse, siis siin on minu arust probleem suurem. Nii mõneski rahaasjad.ee artiklis on ikka ja jälle rõhutud sellele, et tegelega arendamisega, püstitage eesmärke, tegelege ettevõtlusega jne. See kõik on õige, aga paraku igal inimesel on olemas ka võimete piirid. Kuskilt on meeles, et 66% inimestest on tegelikult sellised vägagi keskpärased, kes mitte kunagi väga edukaks ei saa. Teinekord kui suhtlete selliste “lihtsamate” inimestega, siis proovige aru saada tema mõttemaailmast. Ilmselt see on sageli sedavõrd primitiivne, et teda näiteks ettevõtjana või ükskõik millist kõrgepalgalise töötaja ametit pidamas näha on võimatu. Ei aita see enesearendamine siin ka midagi. Jah, iga inimene on arenemisvõimeline, kuid teatud piirini. Nii, et jäädakse ka siin riiki ja teisi süüdistama, samas endale aru andmata, et ehk ei ole lihtsalt ise piisavalt võimekad mingil ametikohal hakkama saamiseks ning ehk tuleks keskenduda veidi madalamale positsioonile ja proovida sealt maksimum võtta.

    • Varatasku ütleb:

      Eks ma laias laastus olen esimese osaga nõus, et võrdlemisi keeruline on inimesi mingist konkreetsest mõttemallist välja tuua. Me kipume oma vaatepildi maailmale vaikimisi võrdsustama absoluutse tõena, kuigi reaalsuses asjad nii pole. Edukad ja õppimisvõimelised on need, kes sellist kallutatust endale teadvustavad ning üritavad igas olukorras asetada ennast vastaspoole kingadesse ja püüavad aru saada mis on teistsuguse mõtlemise taga. Mina ise kipun selle vastu kohati eksima, kuid vähemalt teadvustan seda ja üritan järgmistel kordadel paremini. Olles seda öelnud, siis minu enda mõttemaailma muutus finantsasjade osas sai alguse just blogidest ning samuti on minu elukaaslasel tekkinud arusaam, et miks ma teatud asju teen.

      Arenemise osas ma siiski pigem ei nõustu Sinuga. Olen selles osas nõus, et inimeste võimete piirid on erinevad ja kõik ei saa ja ei peagi saama ettevõtjateks. Kõik ei pea tegema ka mõttetööd ning edukas saab olla ka siis kui mingit väga kitsast niši hästi osata. Et millegis aga heaks saada, tuleb reaalselt vaeva näha ja pikema perioodil vältel õppida-areneda. Enamus juhtudel kipun ma arvama aga et probleem on selles, et lihtsam ja mõnusam on lihtsalt TV ees külge keerata ja uus saade ette võtta 🙂

  2. kevin ütleb:

    tere! hea artikkel, olen kõigega nõus. 1 küsimus: ka mul endal on jäänud pikaajalise telia kliendina väga kallis pakett, mille hinna tõmbab üles just 4g internet (tööalane vajadus). mis teenusepakkuja juures nõnda odava hinna saite?

    • Varatasku ütleb:

      Tänud heade sõnade eest! 🙂 Antud konkreetse pakkumise tegi Tele2 – soovitan sul kas sealt või Elisast maad uurida ning hinnapakkumist küsida. Kui esialgsega võrreldes parem diil käes, saad ka Telia kaasata ja öelda, et said parema pakkumise ja kaalud operaatori vahetust (ning mis võimalused nendel hinnalanduseks on)

  3. Andreas ütleb:

    See on arusaadav, et elatakse üle oma võimete, kui ollakse sellises olukorras. Kuid oleme ausad, Eestis ongi põhiliselt sellised eluolud, ka kõrgharidusega. Põhjamaades elades (Soome, Rootsi) saaks paremini hakkama, mitte nö sente lugedes, olles omandanud seal samamoodi hariduse.

    Tihti on seatud omale expectationid tulevikust, mis kõik peale kooli lõpetamist ees ootab. Mitte midagi ei oota, mida varem sellest aru saada seda parem. Tuleb hakata tegutsema KOHE, nüüd ja praegu.

    Võtaksin otsad kokku tsiteerides Conorit.
    “There’s no talent here, this is hard work. This is an obsession. Talent does not exist, we are all equal as human beings. You could be anyone if you put in the time. You will reach the top, and that is that. I am not talented, I am obsessed.”
    — Conor McGregor

  4. Varatasku ütleb:

    Jagan arvamust. Kuigi usun, et osadele on rohkem looduse poolt kaasa antud, siis järjepidevuse ja vaevaga annab kaugele jõuda.

  5. asd ütleb:

    Omast kogemusest võin öelda, et vana auto remont pole mingi müüt. Sõidan 2002 audiga ja plaanin sellel aastal 2010a + väikse läbisõiduga auto osta, sest remondi hind viimaste aastate jooksul ületab juba uuema auto amortisatsiooni. Käin remondis 5-6 korda aastas.

    • Varatasku ütleb:

      Eks keskmistada on üsna keeruline, sõltub ka natuke õnnest, millises konditsioonis auto satub ning kui palju sõita. Minu enda auto aastakäik jääb veel eelmisesse sajandisse ja viimase 6 aasta jooksul midagi suuremat teha ei olegi tulnud – ainult õlivahtused ja pisikõpitsused enne ülevaatusi. Samas minu aastane kilometraaž tuleb tõenäoliselt keskmisest liiklejast ka tublisti vähem.

      • Rublatont ütleb:

        Kui linnast välja sõitte on 2 korda kuus, on odavam võtta rendikas, ja üldse oma autot mitte omada. no ja pikemad sõidud paari päevaseid palju neid ikka ette tuleb, aga eks see oleneb juba personaalselt.

        • keegi ütleb:

          Pean lugu säästmisest ja investeerimisest, kuid minu arust minnakse sellega juba hulluks (kuna see nii äge ja popp).

          Tahad sõita maale, kust sa selle rendika võtad? Lähed kogu pere ja pagasiga rendiautole järgi? Ja siis sama targalt tagasi? Iga päev on võimalik isikliku autoga aega kokku hoida ja kasutada millegi muu peale, mugav on ka ja paindlik.

          • Rublatont ütleb:

            ei lähe kogu pere ja pagasiga, üksi lähen, siis korjan nad peale, eks ta nõuab rohkem planeerimist tõesti.

          • Taavi ütleb:

            Taksoga lähed. Ja paljudel juhtudel tuleb endiselt kordades soodsam.

            See on hämmastav, kui paljud inimesed teevad nädala või kahe jagu igakuiselt tasuta tööd, et oleks potentsiaalne mugavus auto näol olemas.

            Tallinlastel enamusel ei õigusta auto omamine ajakulu kuidagi ära, kui numbrid õigesti sisse lööd ja rahalise kulu tunnipalga järgi arvesse võtad.

            Pigem kipub tulema kuidagi nii, et tööle saad 15 min kiiremini, aga töötad tunni-kaks tasuta, et selle 15 min ajavõidu eest maksta.

            Muidugi kui palk on mitu Eesti keskmist või töö nõuab palju liikumist, siis hakkavad numbrid ka kokku jooksma vaikselt.

  6. G ütleb:

    Oleneb ka inimeste elu ja töökohast. Auto olemasolu linnast väljas on suhteliselt vajalik arvestades Eesti ühistranspordi kvaliteeti.
    Kui ühistranspordi kvaliteet tõuseks, siis hakkaks ka rohkem inimesi seda autodele eelistama.
    Minul isiklikult kuluks 20 km läbimiseks ühistranspordiga 2-3 korda rohkem aega kui autoga. (Ümberistumise vajadus, graafikute mitteklappimine).

    • Varatasku ütleb:

      Soovitaks sul teha kuluarvestuse – kui palju aastas on sellise sõidu peale auto kogukulu (hooldused, bensiin, kindlustus, …) + liida siia juurde ajakulu, mis sul aasta lõikes kulub töökohta edasi-tagasi sõitmiseks (korrutada oma tunnitasuga). Seejärel pane need numbrid 10 aasta konteksti. Elukoht ei ole kellegil kivisse raiutud ja igavene.

      • G ütleb:

        Kuna oman 12 aastat vana autot, millel hooldused teen ise, kaskot ei ole. Siis vastavalt sellele valemile on auto omamine kasulikum :).

        • Varatasku ütleb:

          Minu mõte ei olnud siinkohal auto vs ühistransport, vaid elukoht 20km kaugusel töökohast vs elukoht jalutuskäigu-rattasõidu kaugusel. Praeguses olukorras olen igati nõus, et auto omamine on otstarbekas.

          Aga hüpoteetiline olukord – elad 2 km kaugusel töökohast ja liigud tööle kondimootori abil. Kui praegu arvestada, et 2017 aastal on 254 tööpäeva ja läbid nendel päevadel töö tõttu 40km edasi-tagasi tiiru, siis kokku tuleb ~10000km. 1,1 EUR kütusehinna ja 8l/km korral tuleb aastane kütuusekulu 1375 EUR (ehk keskmise eestlase jaoks läheks sinu olukorras rohkem kui ühe kuu palk puhtalt selle peale, et tööle üldse kohale jõuda). Kuigi hooldused teed ise, siis siia juurde auto kulumine + vajaminevad varuosad pikema perioodi jooksul.
          Mis minu arust aga olulisem faktor on aeg. Sinu tööpäev ei ole mitte 8h, vaid 8 + x, kus x on tööle minekuks ja tulekuks kuluv aeg. Seda aega tead sa ise kõige paremini – kui tihti ja kas “õnnestub” ummikutesse jääda ning kui palju reaalselt tegelikult sõidu peale igapäevaselt kulub (ning panna aastasesse konteksti). Kõrvuta oma tunnipalk ja ajakulu, mis puhtalt töö pärast tuleb autoroolis olla. See on aeg mida keegi tõenäoliselt sulle ei tasusta ja samas aeg, mida saaks hoopis perega veeta või tegeleda muu enda jaoks huvipakkuvaga.

          Arusaadavalt ei ole kõik nii must ja valge nagu eelpool toodud ning linnast väljas elamisel teised plussid. Aga sellegipoolest, väärt teha läbi arvutused et saada üks külg olukorrast kätte.

  7. Priit ütleb:

    Nagu ma esimeses postituses mainisin, siis te võite siin finantsharimise eesmärgil igasuguseid numbreid ritta laduda, risti ja põiki erinevaid asju selgeks teha jne, keskmine inimene ei arva nii nagu teie. Kui arvestada, et enamasti see “keskmine inimene” ei loe sarnaseid portaale üldse ning veel vähem kommenteerib, siis on pilt veel hullem.
    Minu arvamus on selline, et enamasti mingis vanuses on inimestel juba välja kujunenud mingisugune käitumismuster ja harjumused, mida hiljem enam väga kergesti ei muuda. Isegi kui sa püüad talle vastupidist väitma hakata võtab ta tema jaoks kasulikuma info, serveerib selle tõestusena ning negatiivse poole jätab tähelepanuta.
    Olen töö juures inimesi kõrvalt jälginud ja paistab, et 30 eluaastat on umbes selleks maagiliseks piiriks, kus veel midagi muuta annab. 20ndates inimesed suudavad veel suhteliselt lihtsalt oma töökultuuris, suhtumises jms muutusi teha. 40sele midagi rääkima lähed, siis too ajab ikka oma jura, olgugi, et kõik puust ja punaseks ette tehtud ja näidatud, et tal ei ole õigus.

    • Varatasku ütleb:

      Muutused finantskäitumises ja personaalsel tasandil ei saagi tulla kellegi teise soovituse peale. Inimene peab ise jõudma sisemise arusaamani, et praegusel hetkel on midagi valesti ning sealt algatama muutuse paremuse suunas. Selleni jõudmine pole aga kindlasti kerge tõepoolest ning üldjuhul kui keegi teine sulle ütleb, et midagi valesti teed, siis kerkib esile loomulik kaitsereaktsioon ja tahe oma seisukohti kaitsta 🙂 Usun, et õiged nuppe, õiges kohas vajutades on see siiski võimalik. Finantsilises mõttes võiks pidepunktiks/selguse tekitajaks olla oma netoväärtuse kokku arvutamine. 40-aastasena oleks ilmselt päris kurb tõdemus kui 20 aastat tööl käidud ja arvestades kokku varad-võlad vaataks vastu näiteks 0-lähedane väärtus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.