Facebook
Kuidas luua suhtlusvõrgustikku sõnagi lausumata
16. nov. 2016
Rahaasjad
Rahaasjad Eluhäkid
Enimloetud artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023 13:40
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023 12:57
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023 23:58
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023 16:55
Viimased artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023
- Tulevikutööstus - järgmine buum? 27.06.2023
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023
Mõnede seltskondlikumate jaoks on võrgustiku loomine inimestega sotsialiseerumise, sooja käepigistuse ja ülevoolava sarmikuse kunst. Aga suur osa suhtlusvõrgustiku omamisest sõltub sellest, mida sa ei ütle. Tihti tuleb teistest ette jõudmiseks teada, milliseid sõnumeid sa saadad enne, kui oma suu avad.
Ilma sõnade kasutamiseta suhtlusvõrgustiku loomise peamine osa on pidevalt mõista, millest sa suhtled. “Me kipume unustama, et vaikus räägib,” ütleb Patrick Miller, “Body Language on the Job” autor, “Tähtis on olla tähelepanelik ja teadlik sellest, mida sa mitteverbaalselt teed. Kõike mida sa teed jälgitakse.”
Ning jälgimine algab esimesest kohtumise hetkest. Malcolm Gladwell’i raamatus “Blink” kirjeldab ta 288 lehekülje jagu kahesekundi perioodi, mil hetkega hinnangud tehakse. See “kiire tunnetus” kehakeelest, riietusest ja väljanägemisest võib aidata kindlaks teha, kas keegi peab sind kompetentseks kandidaadiks või kriminaaliks. “Intervjuu olukordades on uuringud näidanud, et positiivne või negatiivne arvamus kujundatakse väga varakult,” ütleb Tim Butler, Harvard Business School’i karjääriarengu programmijuht.
“Tihti on ülejäänud intervjuu esialgse arvamuse kinnituseks.”
Seega on võrgustiku loomisel parim viis formaalsuse poolel ekselda, ütleb Dr. David Givens. See võib kõlada emaliku nõuandena, aga Givens kinnitab, et sirge rühi ja ülikonna kandmise taga on teadus. “Ärimaailmas on loomalikud instinktid ja sa pead näitama, et oled tugev.” ütleb ta. “Õnneks on pintsakusse ehitatud optilised illusioonid, mis muudavad inimese suuremaks ja tugevamaks, kui ta tegelikult on.”
Pintsaku varrukad muudavad käed näiliselt jämedamaks ja ähvardavamaks ning õlakud varjavad alateadvuslikku kehitamist, mis võib sinust nõrga mulje jätta. “Igat väiksematki kehitust märgatakse ja alateadvuslikult järeldatakse, et sa ei ole 100% kindel oma tegevuses,” ütleb Givens
Siis on veel lisakasud ülespööratud kraest, andes puhevile aetud rindkere mulje, mis samuti tugevust näitab. “Seepärast ongi pintsakud ellu jäänud,” ütleb ta. “Sellesse on need sõnumid sisse ehitatud.”
Ja lips? Ka sellel on loomalik eesmärk, luues vertikaalse joone mööda rinda, muudab see inimese näiliselt pikemaks ning varjab kõrisõlme all olevat sälku, mida samuti instinktiivselt nähakse kui nõrka kohta.
Olenemata lõpututest analüüsidest punasest “võimulipsust”, on tegelikult parem valida pastelset tooni, ütleb Givens, kes on leidnud, et tugevale värvile valge lisamine aitab muuta sind esmapilgul ligipääsetavamaks. “Sa oled heledates toonides meeldivam, sest lased puhtusel ja usaldatavusel välja paista,” ütleb ta.
Käeliigutused on otsustav moodus mitteverbaalse mulje jätmisel. Aga leidub palju paremaid viise oma käsi kasutada. “Väldi oma kella vaatamist, nina hõõrumist ja juuste sättimist,” ütleb Miller. “Kõik need alateadvuslikud harjumused näitavad, et sul on ebamugav.”
Selle asemel kasuta oma käsi enda kasuks, hoides neid laual, soovitab Givens, seeläbi paistad vestlusest rohkem huvitatud olevat. Samasugust sidet saab luua ka teadet edastades, peatudes hetkeks ja asetades oma käe inimese lauale. “See näitab, et sa oled enesekindel, kui liigud veenval viisil nende territooriumile,” ütleb Givens. “See annab edasi peene märguande, et sa oled olnud nendega lähedasem ning see väike žest võib vahel teha suure erinevuse ja jääda neile meelde, andes sulle teiste üle suurema eelise.”
Kellegagi esimest korda kohtudes on hea käepigistus ülimalt oluline, ütleb Kevin Ferrazzi, professionaalne arengu konsultant ja “Never Eat Alone” autor. Ta pakub paari tehnikat, mida Bill Clinton tihti kasutab, mis võivad aidata sul silma paista: Kahekäeline käepigistus, mis näitab sinu entusiasmi, ning kiire haare küünarnukist, mis inimesi ligi tõmbab. “Oskus oma kätt sirutada ja inimesi enda haardesse saada on võimekas viis kontakti luua,” ütleb ta.
Ning ära unusta neile silma vaadata. ” Ma ei suuda rohkem rõhutada silmside tähtsust,” ütleb Ferrazzi. “Pole midagi hullemat silmside vältijast, kes pidevalt üle ruumi vaatab, otsides kedagi tähtsamat, kellega rääkida.”
“Ameerikas on silmside eeldus ülimalt kõrge, üle 90%,” ütleb Butler. “Eemale vaatamist ja kontakti katkestamist peetakse ebakindluse märgiks.” Ta õpetab tihti rahvusvahelistele õpilastele kuidas oma kultuurilistest harjumustest lahti lasta ja oma silmsidet parandada.
Samuti on oluline grupis viibimistel tähelepanu jagada. “Tihti tehakse see viga, et hoitakse pidevat silmsidet dominantse indiviidiga,” ütleb Butler. “Kõige võimsamale keskendumine on tavaline viga. See pole mitte ainult halb komme, aga sa väldid ka teisi tähtsaid inimesi. Sa pead oma vaatevälja kõigile laiendama. Otsuseid ei tee mitte ainult ülemus, vaid terve grupp.”
Peamine, mida eksperdid rõhutavad, on näida võimalikult autentne. Kuulata aktiivselt inimesi, kui nad sinuga vestlevad ning ulatada avatud pihud nende suunas näitamaks, et sa mõistad, mida nad öelda tahavad, ütleb Givens. Püüa teada kellega sa rääkima hakkad enne, kui neid sulle tutvustatakse ning kanna kaasas pastakat ja paberit, et märkida üles informatsiooni nende perekonna, töö ja huvide kohta, mida saad hiljem kasutada. Ning ära paku oma visiitkaarti liiga kiiresti, hoiatab Ferrazzi, muidu võid riskida oma andmete jagamisega kellegagi, kes on hoopis personaalsel tasemel sinust huvitatud, rikkudes seeläbi võimaluse alustada ilusat suhtlusvõrgustikku.
Ilmus algselt Forbes.com lehel: suhtlusvõrgustik
