Facebook
Jaak Roosaare septembrikuu kokkuvõte
12. okt. 2016
Jaak Roosaare
www.roosaare.com Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Istun hetkel Küprosel kohvitassiga basseini ääres ja imestan isegi, miks ma ranna või rattasadula asemel arvutis olen. Vastus on tegelikult lihtne – sain eile kätte esimese kogemuse vananemisega, nimelt õnnestus mul saavutada endale vigastus nimega tennisisti jalg.
Nohikud TTÜs
“Picture this: you are playing a highly-competitive game of tennis with a friend when you stop quickly and then accelerate to reach a shot. That’s when you hear a pop in your calf muscle and feel a sharp burning pain. It’s almost like someone shot you in the back of the leg. You limp off the court and try to stretch. It hurts too bad. In fact, you have to sit and wait until the pain goes away before you can hobble out to your car. It is a typical tennis injury that often occurs in players in the 35 to 50 age group.”
Nii, ja ma olen hetkel alles 34! Pani kohe mõtlema, et vanadus ei hüüa tulles ja edaspidi peaks ikka hakkama soojendust ja venitamist ka tegema. Nüüd olen siis paar päeva (kuni paar nädalat) spordi mõttes audis ja tänane päev rattasadulas tuli ka ära tühistada. Veedan selle aja hoopis rannas arvuti taga. Teha on tegelikult palju – tahaksin aktsiaraamatu teksti lukku saada, e-mailid vastata, panna paika kava uute tudengite leidmiseks ja treenimiseks järgmiseks suveks, vaadata üle koolituste plaan jne. Vähemalt saab päikest ja joogid on meil siin ka tasuta.
Aga septembrikuust ka. Käisime Mariaga Floridas nädalasel ärireisil – peamine põhjus oli Southwesterni meeting Jacksonvilles. Enne meetingut veetsime aga kolm päeva oma USA ühes lemmiklinnas – Naplesis. Leidsime Airbnb-st väga ägeda pere, kes lisaks majutusele pakkus ka paate ja jalgrattaid ja nii saimegi kolm päeva mööda linna ringi aerutada ja vändata. Muuseas kogu see lõbu läks meile maksma umbes-täpselt 8 eurot, sest lõviosa saime katta oma Airbnb soovituste krediidist. Igatähes soovitan kõikidele reisihuvilistele hotellide asemel kaaluda alternatiivmajutust! Käisime rattaga Naplesi rikkaimas naabruskonnas kruiisimas ka ja ütleme nii, et sellist naabruskonda Eestis ei leia. Vaatasin pärast huvi pärast ka majade hindu Zillow’st ja näiteks üks maja oli seal müügis 65 miljoniga, tagasihoidliku 330 000 dollarilise igakuise laenumaksega. Meie host arvas, et ega raha õnnelikuks ei tee ja kaldun ka arvama, et pigem mitte. Majad olid reeglina müüride ja kaamerate taga ja ühtegi inimhinge silma ei hakanud (kui mehhiklased, kes muru niitsid, välja jätta). Naljakas oli veel see, et ühe suure maja ees oli silt “Make America Great Again – vote for Trump!” ja kamp mehhiklasi täristasid trimmeritega seal ümber. Hmm, kes siis edaspidi niitma hakkab kui Trump immigrandid välja viskab ja müüri püsti paneb?
Teel Jacksonville saime kokku ühe endise raamatumüüjaga Andrusega, kes elab nüüd (ajutiselt) Orlando lähedal ja müüb kohalikele katuseid (ehk siis pakub katust). Jacksonvilles oli paar päeva miitinguid ja siis sõitsime idarannalt tagasi Miami suunas. Valisime kiirtee asemel rt. 1 ja kruiisisime vaikselt ookeani ääres. West Palm Beach oli teine selline naabruskond, mida varem polnud näinud – tundub, et kogu linn osales võistluses nimega naabrist parem, uhkem, suurem ja kõrgem. Sellist arhitektuurilist kakofooniat polnud varem näinud – majade ainuke ühisnimetaja oli kallis hind, väike krunt ja raha lõhn 😉
Eestisse tagasi jõudes oli järgmine suurem sündmus 18. septembril toimunud Kinnsivaraseminar. Väga lahe üritus oli, osalejad jäid rahule, endal oli äge ja sain uut inspiratsiooni koolitustega jätkamiseks. Ja ka uusi eesmärke kinnisvaraportfelli jaoks. Plaanis on sarnane üritus teha 3. detsembril ka Tartus, küll veidi teiste esinejatega ja natukene teises formaadis. Rohkem infot peagi tulekul!
Pärast kinnisvaraseminari sai veel esinetud TTÜ-s tudengitele, Epicenteris maakleritele, Jõhvis riigiametnikele ja 1. oktoobril tegime Peeter Pärteliga koos ka ühise suurema koolituse koos Cashflow mänguga. Oli ka päris tore päev. Üha enam taban ennast mõtlemast, et kinnisvaraäri ongi nagu päris elus toimuv lauamäng. Siit aga ongi sobiv liikuda edasi rahateemade juurde.
Alustamegi kinnisvarast. Aasta tagasi olin blogis kirjutanud “Kui küsida, et kuidas ma näen kinnisvaraturu tulevikku Eestis, siis pean tunnistama, et suurt kasvu ma enam kuskilt ei näe. See ei pruugi ilmtingimata tähendada, et ka mingi suur langus peaks tulema. Ise hetkel igatähes midagi juurde ei plaani osta, kuid samas ei ole ka müügilainel. Päris mitmed sõbrad ja tuttavad ostsid augustis-septembris endale kodu ja koolitusel oli rekordarv inimesi. Pigem on tunda, et uut raha on turule viimasel ajal tulnud rohkem kui varem.” Kõik see kehtib ka selle aasta kohta, kuigi pean tunnistama, et olen ka ise asju juurde ikkagi ostnud 😉 Nagu mainitud, siis augustis soetasime Luise Kodusse Peterburi teel asuva ärimaja (“Veluxi” maja). Maja on vana, üürnikega on juba omajagu läbirääkimisi peetud ja numbrid polnud reaalsuses päris need, mis algul Excelis. Aga hind oli väga hea, laen väga odav ja kokkuvõttes tekitab see maja meile iga kuu 1000-2000 eurot positiivset rahavoogu (sõltub ilmast, elektrihinnast ja veel mõnest tegurist). Sellest majast võiks lausa omaette peatüki kuhugi kirjutada, muljeid ja õppetunde on palju 😉
Elvas on meil teine maja valmimas, hiljemalt oktoobri lõpuks, novembri alguseks peaks 4 uut korterit turule juurde tulema. 9 korteriga maja on 100% välja üüritud ja kõik toimib. Lisaks on plaanis üks maja veel osta ja siis oleme Elva turul piisavalt suured tegijad 😉 Hõikasin küll KVseminaril välja idee, et Elvasse võiks tulevikus teha 1000 üürikat, kuid äripartnerite arvates on see ikkagi veidi liiga ambitsioonikas idee 😉 Muu olemasolev kinnisvara tiksus nagu ikka, pangad said jälle natukene rikkamaks ja meie ka… Ühtegi Airbnb diili septembris ei teinud, huvilisi ka väga ei olnud.
Aktsiates oli ka aktiivne kuu, see kandus edasi ka oktoobri algusesse. Alustuseks panin Poola uudiste peale turgu oma ettevõtte 15 000 OEG aktsiat (hinnaga 1,85). Eraisikuna on mul neid ka omajagu ja hetkel tundus, et kasutan seda raha pigem laenuturul. Teiseks müüsin septembri lõpus ja oktoobri alguses raske südamega ligi kolmandiku oma Tallinna Vee aktsiatest. Nimelt lõppes 2. oktoobril mul 10 000 Tallinna Vee aktsia repolaen ja otsustasin seekord pikendamise asemel laenu tagasi maksta (teine 10 000 aegub novembris ja selle ilmselt pikendan). Nüüd olen olukorras, kus negatiivsete stsenaariumite korral olen valmis aktsiaid ka odavamalt juurde ostma. Enne oli Vee osakaal portfellis lihtsalt liiga suur. Samas ootab Eesti Vabariiki järgmise aasta oktoobris minu käest enam kui 7000 eurone tulumaks. Oleks seda ette teadnud, oleks kasutanud investeerimiskonto süsteemi. Täitsa huvitav kogemus on omada võimenduslaenu asemel kontol hoopis vaba raha 😉IB-s väga aktiivne ei olnud, mõned putid ostsin tagasi, mõned kirjutasin juurde aga suurem aegumistähtaeg saabub alles 21. oktoobril (ja veelgi suurem jaanuaris 2017). Kui mingit suurt krahhi ei tule, siis oktoobris mulle midagi peale pankrotistunud SunEdissoni sisse ei müüda. Dividendidena laekus septembris 216 euri (maksueelselt 75 dollarit Fordilt ja ExxonMobililt, 57 dollarit GMilt, 56 dollarit IBMlt, 20 dollarit Frontlinelt ja 1,90 dollarit Jakole Mattelilt).
Laenudes oli üsnagi tavaline kuu. Saavutasin taaskord uue rekordi Omarahas, kokku laekus septembris intressi 627 eurot ja laenukahjumeid sain 71 eurot. Kandsin portaali 3000 eurot juurde ka ja see läks ka kõik 50 euro kaupa välja. Bondoras käivitasin laenupakkuja läbi BeePlus keskkonna, annan raha ainult Eesti laenudele skooriga 900 ja 1000. Septembris laekus intressi 734 eurot, laenukahjumite kohta ei oska midagi tarka öelda 😉 Kokku olen Bondorasse raha kandnud sisse 34200 eurot ja intressi välja 10150 eurot. Bondora ise näitab mulle konto väärtuseks 51000 eurot. Go figure 😉 Ühtegi uut hüpoteeklaenu septembris välja ei andnud, üks laen muutus probleemseks ja asume uuel nädalal seda lahendama. Mintosesse kandsin ka raha juurde, kokku keerleb seal nüüd mul 10000 eurot. Algul läksid laenud ludinal Mogo tagasiostuga laenudesse 13,5% intressiga, aga kuu lõpus kadusid need kuhugi ära ja nii panin tuhat eurot käsitsi ka 15% ilma tagasiostuta autolaenudesse. Lisaks minu rahale maksis Mintos mulle ka mingit referral feed 143 eurot, selle panin ka autodesse ära.
Selline september siis – kokkuvõttes oli igati tore ja toimekas kuu, rattakilomeetreid kogunes ainult üsna vähe (487), sellest ka päris suur osa Mariaga koos linnarattaga kruiisides.
Ilmus algselt Roosaare blogis: septembrikuu
