Facebook
Miks sa peaks oma rahadega tegelema. Või kas üldse peakski?
11. juuli 2016
Raha Kratt
rahakratt Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Ma ei tea täpselt mitu-päkk sul kõhupeal on. Ma ei tea, kuidas sul pereasjad on. Pole aimugi, mis tööd ja kus sa teed. Aga ma eeldan, et sa hoolitsed oma tervise eest – sööd normaalselt ja korraga tervet külmikutäit omale lipsutaha ei viska. Pere eest hoolitsed ka, onju? Või lähedaste eest. Ja töö on oluline, ilmselt teed seda süsteemselt ja läbimõeldult. Nüüd on küsimus, et miks rahhist rääkimine nii ebamugav ja imelik teema on. Või miks sa selle valdkonna eest hoolt kandma ei peaks. Palgapäeval tuleb kindel summa plegensit peale ja mida rohkem kuu ennast lõpupoole kerib, seda harvemaks muutub keskmisel kodanikul ka pangakaardi saagimise tihedus makseterminalides. Tegelikult ei peaks see nii olema. Papivood peaks olema sama läbimõeldud ja planeeritud nagu muud nö suured eluvaldkonnad. F*kk, tekst on diip aga loe edasi, kohe saad poindist aru.
Millest selline jutt? Mul saab järgmisel kuul täis üks aasta Rahakrati blogi pidamisest. Isiklike kupüüride jälgimist alustasin blogiga üsna samal ajal. Rahablogid olid, ja on senini, popid ja ega ma kodumaistest finants-trendsetteritest mitte sitem vend olla ei tahtnud. Rahakrati aastasest sünnipäevast tuleb kindlasti motiveeriv juubelipostitus koos korraliku pildigalerii ja suurema sündmusega – ilmselt koos Tantsõvalnõi Rai või mõne muu bojaaride üritusega. Vaevalt, et Ryan Angelose etteaste kinni suudaksin taguda aga kõvem festival tuleb deviisi “terves kehas terve liiter” all kindlasti! Sellele järgneb tõenäoliselt pikem vaikus blogis…
Mul käib Rahakrati ajaveebi kommentaariumis üks okei groupie (Heihoooo, Raidooo!), kes ei ole ilmselt mitte ainult kuulsusega magamise peal väljas, vaid on tegelt ka asjalike sõnavõttudega ja teemas sees. Tema viimasest kommentaarist jäi mulle kõlama selline mõte: “…just selline raha- ja investeerimismaailmaga tutvumine ning esimeste sammude tegemine ongi enamike lugejate jaoks põnev ja huvipakkuv…”. Ma mäletan väga hästi, et ise alustades lugesin Raha-Jaagu seiklusi http://roosaare.com/blog/ ja mõtlesin, et mitu dekaadi pean turbonuudleid sööma, et samasugused säästu- ja intressilevelid saavutada. See mees vajutab mõnel kuul juba paarkend tonni passiivselt oma rahapauna http://www.aripaev.ee/aripaev-eetris/2016/07/07/aripaev-eetris-liilegi-liigutamata-25-000-eurot-kuus. Isegi Raha-Jaagu poeg spekuleerib nüüd mingite nukuvabriku aktsiatega ja tunnistan, et mul hakkab vaikselt hirm tekkima. Peab kärmelt omale ka järglase voolima, muidu pole aus, et neid on kaks ühe minu vastu. Seega kõik viljakad kaunitarid, palun kirjutage ja saatke oma pilt mulle aadressile rahakratt@gmail.com.
Mitmed blogid alustavad säästupropagandat ja investeerimismantrate soigumist nö poole pealt. Ehk alles siis, kui juba pappi peale voolab ja (arusaadavalt) ei saa siis enam kõiki numbreid avalikustada. Muidu on kratid ukse taga. Ma ei süüdista, et keegi asju algusest alates kirja ei taha panna – üleöö sellise range finantsmõtteviisiga elu alustamine on rämedalt valus. Ausalt. Kohe rämedalt, jah. Sest ei ole harjunud, pole tuju, pole jõudu ja ilgelt tahaks ikkagi iga kuu omale neid uusi maailmanunnusid roosasid Naike, eks. Näiteks eelmine aasta tuli minul intressipappi sisse kokku 11 kulli. No ei ole motiveeriv, noh. Mitu korda oli tunne, et panen reha kuuri ära ja sõidan vanaviisi edasi: lasen papid kuu lõpuks sujuvalt nulli ja siis lähen Shreki kassi silmadega leivaisa käest värskeid peale nuruma. Nüüd täna vaatan, et 2016 poole aasta peale on tulnud juba midagi üle kahe soti va passiivset ja paari palga jagu lisasissetulekuid. Eelmisel aastal tundus ilmvõimatu, et kuidagi on võimalik tekitada selliseid rahasid, mille nimel ei pea higi valama ja mis tiksuvad ka siis, kui mina parajasti ei tiksu – kui ma magan või purjus olen, näiteks.
Lisaks sellele, et passiivselt münti peale viskab, on üks suur eelis sellisel eluviisil veel – ma olen kõvasti rohkem tõmblema hakanud, et leida lisatöid. Selliseid, mis tegelikult meeldivad ja/või arendavad mind. Ja on tõenäosus, et see rahh, mis passiivset peale toodab, jääb ise samuti alles. Alguses olin minagi kõva kulude kärpimise pooldaja aga elu on parem, kui saab ikkagi normullilt kulutada ja seetõttu tuleb lisa teha. Täna virutan kõvasti pappi erinevatesse instrumentidesse sisse ja vaatan, kuidas intressisente peale toodab aga taustal on see pealevisatav papp ka alles. Igati vinn ja vinn. Ja see soe tunne, mis igal hommikul õlgadele vajub nagu isa pehme fliis, kui vaatan oma elektronpostkastis värskeid raporteid ühisrahastuse kanalitest – öösel kukkus sent siit ja seitse sealt, hell jee!
Ühesõnaga. Siin on lugemas päris mitmed alustajad. Tahan teile veits motivatsiooni tuharasse süstida. Ilma homoseksuaalse alatoonita. Ma ei julge kindlaid kohti soovitada, kuidas täpselt ja millistesse instrumentidesse investeerida aga keegi ilmselt ei vaidle vastu, kui soovitan oma rahaasjad alguses iseendale selgeks teha, et saada aru, kuhu ja miks midagi läheb ja kust tuleb. Algus on kõige raskem, tulemusi ei paista ja motti pole. Ma tassisin vanasti kõvasti vahendeid Venusesse ja Amigosse. Ülekandetasudelt oleks võinud tegelikult veel ühe õhtu peo jagu säästa, kui oleks lasknud tööandjal püsikorralduse Tallinna klubimaastiku eliidile teha – hea õhtul tähtsa näoga krediiti lakkuma minna. Tänaseks on elu uhkema kannaka teinud, kui mu kunagine luukpersega Ford Scorpio, mis oli tagantjärgi mõeldes kulude mõttes päris rõlge tunnihinnaga hobi. Kui sul on praegu veel hirm või segadus, siis kiirustama keegi ei sunni. Ma pabistasin alguses samuti, küüned olid hirmust randmeteni ära näritud ja stressileveleid loobib tänaseni üles-alla. Aga loe teiste alguseid, nende blogide esimesi postitusi, mis on väriseva käe ja ebaleva stiiliga kirjutatud, kuula oma ala parimaid investeerimisest rääkimas – mulle meeldis väga üks viimaseid Investeerimisringhäälingu intekaid Raivo Heinaga http://investeerimisraadio.eu/saade-54-raivo-hein/ – ja vaikselt kerib ka enesekindlus üles. Hull on tappa saada või valesid otsuseid teha aga veel hullem on otsuseid edasi lükata või üldse tegemata jätta.
Jõudu ja passiivset münti kukrusse soovides,
teie teener Rahakratt.
