Facebook
Kas finantsvabadus ainult säästmise ja investeerimisega on üldse võimalik?
1. juuni 2016
Rahaasjad
Rahaasjad Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Enda rahaasju targalt majandades on võimalik saada rahaliselt vabaks sedavõrd, et ei pea enam päevagi töötama. Teenistuse tõstmise, säästmise ja investeerimisega on see võimalik peaaegu kõigil. Jõukamates lääneriikides on see tehtav ka puhtalt palgalt säästmise pealt, nagu see Ameerika paar tegi, aga kas sama on tehtav ka veidi üle maailma keskmise palgatasemega Eestis?
Kõigepealt mis on üldse finantsvabadus? Erinevad rahablogijad defineerivad seda erinevalt ja lõppeesmärke on ka pea sama palju kui on inimesi, üldjuhul eristatakse selles veel mitmeid etappe. Sammud teekonnal rahalise vabaduseni hõlmavad järgnevaid faase:
1) sõltuvus kui elatakse veel vanemate või kellegi kolmanda kulul või (õppe)laenude peal,
2) laenude kustutamise faas kui tulud juba ületavad kulusid,
3) võlast vabaks saamise hetk ja 3-6 kuu kulude jagu säästude kogumine,
edasi säästude ja investeeringute kasvatamisel on jaotused, kui
4) passiivne tulu katab juba minimaalsed püsikulud ära
5) passiivne tulu on juba piisav praeguse elustandardi võimaldamiseks elu lõpuni
6) eelnev „ja veel peale,“ saad teha heategevust, kulutada vahest luksusele, lubada endale asju mida suur enamus ei saa. Viimased kaks faasi ongi finantsvabadus ja „rahasõdalaste“ eesmärgid jäävadki enamasti nende kahe faasi sisse.
Palju on vaja raha, et olla rahaliselt vaba, saavutada finantsvabadus? Viimase 1-2 aasta buumise aja maksude-eelseid tootluseid ja tõuse pole väga mõtet lõpmatusse pikendada. Head ajad ei kesta igavesti, maksud on üks kindlamaid asju siin elus üldse ja praegune olematu inflatsioon on ajalooliselt suur erand, see sööb pikas perspektiivis raha päris valusalt. Vajaliku summa suurus sõltub suuresti inimese kulutuste tasemest ja selle jaoks on valem (aastased kulud)/0,03= (finantsvabaduseks vajalik summa). Investeerides enda portfelli aktsiatesse ja võlakirjadesse on 4% aastase kulutamismäära (safe withdrawal rate) juures veel täiesti olemas tõenäosus enda portfelli ära sulamiseks Trinity uuringu järgi, 3% juures on see tõenäosus 0 lähedane. Näiteks kui saad hakkama €1000 kulutamisega kuus, siis sinu jaoks oleks finantsvabadus saavutatud ja kindel 12×1000/0,03= €400 000 investeerimisportfelli juures. Mingi hetk enamus meist loovad pere ja siis tööl käiva partneri kõrval isiklik finantsvabadus hakkab omajagu probleeme tekitama, pigem tuleks sihtida enda pere finantsvabadust ja siis 4-5 liikmelise majapidamise jaoks oleks vaja juba vast nii €4-5000 kuuteenistust. Viimane stsenaarium eeldab juba €1,6-2 miljoni eurost portfelli!
Maailmas on seda saavutanud kümned miljonid, Credit Suisse’i „Maailma jõukus 2015“ raporti (avab pdf faili) kohaselt oli eelmisel aastal 33,7 miljonit dollarimiljonäri. Nad võiks soovi korral jalad seinale visata, aga enamus neist siiski töötavad edasi. Eesti miljonäride arvu kiirelt leida ei õnnestunud, aga kuivõrd Äripäeva Rikaste top 500 viimane koht oli 2015. aastal €5,3 miljonit, siis miljonäride koguhulk jääb Eestis mõne tuhande juurde. See on tehtav küll ka siitsamast Eestist! Kusjuures väga pole täheldanud, et kuigi paljud üldse töötaks Eestis sellise eesmärgi nimel, tundub liiga kõrge eesmärk, läänes jõukamates riikides on see ikka paljudel eesmärgiks. Kujutan ette, et targalt ja eesmärgile orienteeritult püsivalt selle nimel tegutsejatel on see igati tehtav ka Eestist.
Tihti arutatakse, kumb on jõukuse kasvatamisel ja finantsvabadusse jõudmisel tähtsam, kas tulude suurendamine või kulude vähendamine? Ülaltoodud USA paarikene jõudis kolmekümnendates eluaastates finantsvabaduseni. Nemad jõudsid eesmärkideni kahe inimese $130 000(!!!) aastapalga pealt 70%(!!!) säästes, kas see on ka võimalik Eesti €13 000 aastapalgaga? Vaatame liitintressi kalkulaatoriga Eesti keskmist palka teeniva inimese võimalusi. Pole väga mõtet mõeldagi meie keskmise palga pealt 70% säästmisele ühe ega kahe inimese puhul, see oleks liiga ekstreemne suurele enamusele meist. Kas keskmise palga pealt sellise korraliku 25% säästmismääraga säästmine saaks finantsvabadust saavutada? Käesoleva aasta keskmine brutopalk peaks jääma €1096 kanti ehk neto €879. Igakuise €219,75 säästmise ja 10% tootluse juures (pigem optimistlik peale kulusid ja makse) tuleks 10 aasta peale tulemus €44 270 ning 30 aasta peale €456 924. Viimane on juba parem, aga selle puhul tuleks arvesse võtta inflatsiooni ligi 2,5% ehk see summa läbi jagada 1,025^30 ehk tulemuseks jääks tänases ostujõus €217 800 kanti. Isegi teatava riskantsusega 4% kulutamismäära juures tuleks kuine ostujõu lisa selle pealt €726 kandis ehk vaevu kataks Tallinna elaniku püsikulud ära, 3% kulutamismäära juures tuleks igakuiseks lisaks €544.
Riskivabast finantsvabadusest jääb niisiis päris palju puudu ja ka püsikulude katmiseni läheb ootamatult kaua aega. Muidugi pole vaja nii palju koguda kui eesmärk on ainult vähem töötada nt 5 päeva asemel 3 või 4 nädalas või kui pole probleem ka aeg-ajalt põhiosast ampse võtta, lastele midagi jätta ei plaani ja arvestadagi tõenäolise investeeringu ära sulamisega. Lihtsalt püsikulude katmine tundub kuidagi väga madal, ambitsioonitu eesmärk. Kui ikka aastaid või aastakümneid millegi nimel tegutseda ja püksirihma pingutada, siis võiks sellega ikka rohkem saavutada.
Võib-olla maalisin eelnevaga päris pessimistliku pildi. Parem olla jalad maas tegelikkuses, toimida reaalsusele vastavalt ja pigem veidi konservatiivselt kui et unistustes päiksele liiga lähedale lennata ja siis kõrvetada saada nagu Ikaros. Tegelikult annab Eestis ka väga paljudel aladel hästi teenida, €3k, €5k, 10k või rohkemgi kuus teenida, oma ala tipud teenivad siin täitsa hästi. Ettevõtjana ei tule teenimislage ka niipea ette. Tegelikult on mitmeid universaalseid põhimõtteid, kuidas ennast oma alal üles töötada ja tunniteenistust tõsta. Ise olen nende järgi enda teenistust tõstnud ligi 100% aastas 4-5 aasta vältel ja teeninud viimase 5 aastaga üle €500k. Ei ütle seda kuidagi uhkustamiseks, pole veel mingi summa, mille peale rinda kummi lüüa. Mainin lihtsalt et tõestada, et see on võimalik ka siinsamas Eestis ja tean veidi, millest räägin. Vähegi tõsisem raha ei tule joppamise, kiirelt rikkaks skeemi või „vaeste ekspluateerimise“ pealt, vaid targa tööga enda eesmärkide nimel. Järgmises postis kirjutangi kuidas erialaselt korralikku plegensit sisse tuua ja sellega reaalseid samme finantsvabaduse suunas astuda.
