See kuidas sa reageerid oma lapsele võib suuresti mõjutada tema kogemustepagasit
18. mai 2016Rahaasjad
Rahaasjad Eluhäkid
Enimloetud artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Miks on osadel lastel erinevad kogemused? Vastus võib olla erinevates moodustes, kuidas nendega elu jooksul suheldud on. Vanemate reageering lastele võib olla üks olulisemaid faktoreid lapse kogemuste puhul. Hiljutised uuringud on näidanud, et kogemused annavad rohkem õnnetunnet, kui asjade omamine.
Kindlates olukordades võivad lapsed ennast näha teatud viisil. Nad koguvad ideid, kuidas käituda ja suhelda, mida teha ja mida mitte sõltuvalt sellest kuidas neile reageeritakse. Nad seavad endale piirangud vastavalt nendele suhtlustele ja õppekogemustele. Negatiivsed reageeringud võivad viia rangete piiranguteni, mis takistavad neil jahtida uusi kogemusi.
Näiteks laps leiab rannas ringi uurides merekarbi ja viib selle vanematele näha, sest nad kindlasti arvavad, et see on ilus. Seepeale vastab vanem: “See on ohtlik! Sa oled ulakas, et sinna läksid!” ja tõreleb lapsega, selle asemel, et lapse kavatsust tunnustada. Laps tunneb häbi, pettumust ja viha selle kõige üle. Nad võivad muutuda ettevaatlikumaks või konservatiivsemaks inimestega suhtlemisel või sarnase elevuse tundmisel. Nad võivad kriitikale reageerida ka mässamisega ja hakata rohkem ohtlikke asju tegema. Me peaksime hoopis julgustama õnne ja elevust ning laskma neil end turvaliselt tunda ja võimendada nende enesekindlust uute asjade puhul. Kui nad on teinud midagi ohtlikku, siis võime hiljem seletada, miks see olukord neid ohtu seadis, selle asemel, et kohe neid eemale peletada.
Kogemused on meie isikliku teostuse põhiosa ja on oluline kogeda võimalikult palju erinevaid asju ja sündmuseid. Sel on üüratult kasulik mõju meie õppimisprotsessile ja seeläbi ka elukvaliteedile. Kui me julgustame oma lapsi ja pöörame tähelepanu nende arengule, siis saavad nad rõõmsamalt ja enesekindlamalt uutele situatsioonidele läheneda ja avardada oma taiplikkust, mis teeb elu positiivsemaks.