Facebook
Sa sellele oled kunagi mõelnud, et investeeritud rahast võib ilma ka jääda?
1. mai 2016
Raha Kratt
rahakratt Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Risk mänedžment, likviidsus, positiivsed rahavood: selliste väljenditega saab seltskonnas garanteeritult iga vähegi krapsakama proua tähelepanu. See näitab, et sa oled edukas ärikas, rahad liiguvad ja võid julgelt oma Mazda võtme külge Porsche võtmehoidja riputada. Mõnedest väljenditest kohe õhkub karismat, edukust ja enesekindlust. Ma õpin igal reedel enne trahterisse sammude seadmist mõned sellised sõnad omale pähe ja peesitan tänu sellele endale langevate imetlevate pilkude käes. Elu on lihtne, tuleb vaid piisavalt nutikas olla. Mul pole muidugi õrna aimugi, mida need mõisted tähendavad aga esimene peaks olema riskide juhtimine. Tahaks seda kuidagi kodumaisemalt öelda, sest plaan on kirjutada vähe tõsisem traktaat teemal, et igas burksiputka järjekorras on kuulda juttu investeerimisest, aktsiate ostmisest/lühikeseks müümisest, etf-idest ja jumal teab, millest veel. Kui sind pole ühisrahastuses, siis pole sind olemas. Bondora siin ja Mintos seal. Raha tõstetakse rahva taskust sellise tempoga, et ühisrahastusi juhtivad mehed ei jõua sellise hooga pealt äragi põletada. Aga riskide hindamine? Kui ühel hetkel ekskrement tuulikusse lendab?
Kaks peamist riskitegurit, millest räägin enda näite puhul, on vanus ja rahaline seis. Arukus (rahatarkus) on ka muidu üks punkt aga ma oma rumalust siin hetkel eskponeerima ei hakkaks. Rohkem.
Vanus.
Ma saan mõne aja pärast 31. Põhimõtteliselt on pool elu läbi, kui sellise hurraaga ennast moodsajoonelistes kulinaariates edasi põletada. Veidi karm lähenemine aga kui ma praegu vaatan, kui nobedalt see esimesed 30 aastat läks, siis tõenäoliselt lähevad ka järgmised 30 sama käbedalt. Selline mõtlemine raputab üles. Ma usun või pigem loodan, et olen oma riskid üsna kainelt läbi mõelnud. 30 võib pidada keskmise või pigem kõrge riskitaluvusega vanuseks aga ma ei hakka siin ennast kõvemaks vennaks kokku luuletama – eriline hasartmängu poiss ei ole, seega vaatan pigem kindlamana tunduvaid diile. Narri memmekaks, kui soovid aga ühisrahastuses lasen portfelli tagasiostu garantiiga kraami ja ärilaenud, mida kuidagi andma olen sattunud, on samuti tagatud mingite romude X5-tega, millel on igal rattal erineva mustriga rehvid ja poolpõlenud Kohila kortermajadega. Börsil pole muidugi kunagi midagi tagatud aga kui vaatan neid kitsa lipsuga hallipäiseid vaese mehe Tšoodš Kluunisid, kes minu börsiportfelli valitud ettevõtteid juhivad, siis väga tihti öösiti painajate peale üles ärkama ei ole pidanud. Seni.
Rahaline seis.
See võiks alati parem olla. Kodu- ja välismaiste suurte investeerimisgurude eeskujul olen püüdnud hoida oma investeeringud hajutatult. Kui kuskilt ikka surakas piki mune ära tuleb, siis saan ehk millelegi teisele toetuda ja vat see on oluline mõttekoht. Ma ei hakka sotti poolitama erinevate kohtade vahel aga laias laastus lähtun põhimõttest, kui kuskil on ümmargune tuhat täis, siis võiks sama reegliga järgmisele kohale läheneda. Kui mul on 2-3-4 kohta, mille vahel rahade jagamine käib, siis peale viimast lähen ringiga esimese juurde tagasi. Sama teooria kehtib ka väikeste ärilaenude puhul, mida olen välja andnud. Eriti üle tonni ei kipu välja köhima ühte kohta. Varud veel nii isased pole ja selles osas on mu investeerimismunad küllaltki ihu lähedal, kui tohib otse öelda.
Warren Buffeti kuulsate investeerimisvihjete hulgas on üks mõte, mis ütleb, et ära proovi jõe sügavust mõlema jalaga korraga. Nooremana võiks teha järsemaid liigutusi, kui juba auväärsemas eas. Noorena on rohkem aega haavu lakkuda ja taastuda. Mul hakkab küll põlv võdisema, kui sittadele stsenaariumitele mõtlen ja enne iga ülekannet kuhugi tundmatusse intressiauku loen rahhile sõnad peale, et tule tüsedamana tagasi. Häiriv on mõelda, et tegelikult käib raskelt rügatud raha laialijagamisega selline minesweeperi mäng, et mõne ruudu all on raudselt pomm. Iseasi, kui suur see on. Tuttav, kes mootorrattapoodi peab, ütleb: küsimus pole, kas sa kukud, vaid millal sa kukud. Mulle tundub, et sama loogika annab teisendada ka investeerimisse. Küsimus pole, kas sa kaotad, vaid millal (palju?) sa kaotad. Kui selleks hetkeks vaimselt valmis olla ja teada, et kaotusega koht pole sul ainus korv ja muudes kohtades risk mänedžment vett peab, siis võib edasi elada. Nägin, kui sujuvalt ma praegu selle keerulise väljendi siia sisse sidusin, eks?
Loo pilt on sedakorda täiesti reaalne olukord/uks ühest Tallinna kontorihoonest. Peaks läbi astuma. Nimi kõlab juba liiga hästi, et mitte tere ütlema minna.
