Facebook
Tagasi juurte juurde ehk lühike ühisrahastuse ajalugu
6. apr. 2016
Fundwise
Fundwise Ettevõtlus
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Ühisrahastus on tulnud, et jääda.
Termin “ühisrahastus” on kõigest mõne aasta vanune, kuid ometi on sel pikk ajalugu. Suurpangad on küll viimase 200 aasta jooksul finantsteenuste vallas domineerinud, kuid vaadates veidi ajas tagasi, näeme et ühisrahastusel on palju pikem ajalugu, kui me arvatagi oskame.
Juba ammu enne internetipõhise inimestevahelise laenusüsteemi leiutamist oli naabritel komme üksteisele laenata. Enne tänapäeva ühisrahastuse võidukäiku tegutsesid külad ja kogukonnad koos ja rahastasid ühiselt tegevusi, mis olid vajalikud kõigile.
Mõte saada raha “alternatiivsest” allikast peaks alustavatele ettevõtjatele pakkuma huvi seetõttu, et mõiste “jagamismajandus” muudab selle tuttavamaks. “Alternatiivsed” rahastusvõimalused on tegelikult tagasiminek juurte juurde – uus tehnoloogia lihtsalt võimaldab selles osaleda suuremal arvul inimestel.
Ühisrahastus ei ole lihtsalt trend. Murrangulised muutused ühiskonnas, koos tehnoloogiliste arengutega võimaldavad meil ühineda sarnaselt mõtlevate inimestega üle maailma, mis tähendab, et alternatiivne rahastamine selle kõikides vormides tulevikus ainult kasvab.
Seega, mida tähendab ühisrahastuseks valmisolek täna?
KAPITALI DEMOKRATISEERUMINE
Viimaste aastakümnete kapitalivoogude muutused on olnud varasemate aegadega võrreldes seninägematud. On olnud aegu, kus kapital oli ainult aadelkonna ja usuorganisatsioonide käes, kuid tööstusrevolutsiooniga liikus kapital ka tehaseomanike kätte. Kogutud kapitali ümberjagamise tulemusena jäi see aga siiski vähemuse kätte. Tänaseks tuntud suured finantsorganisatsioonid võtsid rahavoogude juhtimise oma kätesse.
Basel III pangandusreformide tulemusena on tänaseks “traditsiooniliste” pankade ülemvõim finantseerimisteenuste pakkujana oluliselt vähenenud. Muutused on tulekul ning me näeme üha enam võrgustunud kapitaliliikumist.
Üksikisikud saavad laenata ja laenu anda ilma mõjuvõimsate vahendajateta, kes on senini määranud mängureegleid. Tegelikult tähendab see seda, et igaüks võib saada töötajast ettevõte omanikuks.
Kui sooviks on saada ettevõtte omanikuks siis on osaluspõhine rahastamine ilmselt kõige olulisemal kohal erinevate ühisrahastuse variantidega võrreldes. Kõigist võivad saada nii osanikud kui investorid. Inimesed saavad rohkem kaasa rääkida neid huvitava ettevõtte arengus, panustades sellega nii kvaliteetsesse juhtimisse kui ka ettevõtte läbipaistvusesse.
KULTUURIMUUTUS
Loomulikult, see et inimesed võivad osaleda ettevõte omanikena, ei tähenda, et nad tahaksid tingimata seda teha. Samas, ühisrahastuse laienemist toetav kultuurimuutus on juba toimumas. Oleme üha enam teadlikud oma valikute mõjust, meie ostujõust ja meie tegude sotsiaalsetest ning keskkonnaalastest tagajärgedest. Me tahame, et meid kuulatakse. Me tahame olla osalised.
1980-ndatel levis üks kummaline auto stangekleebis, mis võttis kokku kõik selle, mis tol ajal valesti oli – “See, kellel on surres rohkem asju, võidab”. Paraku ei mõju see enam tänapäeval, meie aastatuhande põlvkonnale. Vabadus, sõltumatus ja mõtestatuse otsingud motiveerivad inimesi rohkem kui palk. Paljude jaoks on üheks võimaluseks näiteks investoriks olemine just sellistes tegevustes või ettevõtetes, millest hoolitakse ja millest huvitutakse.
Liikumist ühisrahastuse kui peavoolu poole toetab ka usaldamatuse kasv suurte pankade suhtes. Hetkel kannatavad seniste juurdunud praktikate all nii säästjad kui laenajad. Ülemaailmselt on finantsinstitutsioone kummitamas nii üldine langustrend kui skandaalid, seetõttu pole üllatav, et inimesed otsivad muid võimalusi oma raske tööga teenitud vahendite kasutamiseks.
INTERNET JA MEIE ÜLIÜHENDATUD ÜHISKOND
Ühisrahastuse kasvule on kindlasti kaasa aidanud tehnoloogia.
Ammustest aegadest saadik on oma ettevõte või äri asutamine olnud seotud teatud riskidega. Kunagi oli tavaline see, et inimesed ei tahtnud võtta riske nende eest, keda nad ei tundnud. See oleks tähendanud kapitali väljavoolu oma kohalikust kogukonnast. Kuna internet on aga seotud globaalse kogukonnaga, avab see investoritele ja rahastuse otsijatele sõna otseses mõttes terve maailma.
Täna võivad investorid alustada oma portfelli loomist suhteliselt konservatiivselt, kusjuures kogu maailm on neil sisuliselt näpuvajutuse kaugusel. Sellisest võimalusest võisid 1800ndate tööstusmagnaadid ainult unistada.
Sotsiaalmajanduslike ja tehnoloogiliste muutuste ajastul on ühisrahastus tulnud selleks, et jääda. Euroopas viimase 3 aastaga keskmiselt 115% aastas kasvanud ühisrahastuse kasvul ei paista piiri ette tulevat. Kui kaalud osaluspõhise ühisrahastuse kasutamist oma ettevõtte jaoks, siis uuri siit lähemalt Fundwise’i kohta.
Ilmus algselt Fundwise’i blogis: Ühisrahastuse ajalugu
