Facebook
Miks ma investeerin alustavatesse ettevõtetesse?
6. apr. 2016
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Ettevõtlus
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Miks ma investeerin Eesti alustavatesse ettevõtetesse? Lihtne, kuna Finantsinspektsioon keerab mõnesaja euroste tehingute tegemise eest Tallinna börsil krimkasi, lihtsalt ei julge seal investeerida. Mis siis saab kui äkki vastaspooleks satub keegi sugulane? Krimka! Paned ostuorderi turuhinnast allapoole – süüdistus turuhinnaga manipuleerimises. Riigiametnike nüri karistamismentaliteet on jõudnud OMXT’le, investoritega tegeletakse jõuliselt ja otsustavalt. Lukašenko oleks uhke, Putin teeks pai püüdlikele töömesilastele FIs. Vähemalt väikeettevõtetesse investeerimiseni nende käsi veel ei ulatu, üks risk on vähem.
Nali naljaks, aga väikeettevõtlus on meie tulevik. Ka Apple alustas Steve Jobsi garaažist kui Jobs oli müünud oma Volkswagen minibussi ja Wozniak oma HP kalkulaatori, et Apple’i esimene arvuti disainida. Apple’i sünni kohta käiv wikipeedia artikkel. Väikeettevõtetest kasvavadki tulevased keskmised ja suured ettevõtted välja ning alustavad ärid on ka olulised tööandjate ja uute töökohtade loojatena. Eesti statistikat ei õnnestunud google’i abil leida, aga USAs töötab üle 50% tööjõust väikeettevõtetes ja väikeettevõtted loovad üle 65% uutest töökohtadest. Seega tööjõuturu ja majanduse jaoks on tegu väga olulise valdkonnaga.
Apple’i esimene arvuti Apple I, aastast 1976, pilt Wikipeediast
Keila üle 600 töötajaga PKC kaablitehase sulgemine oli märgilise tähtsusega Eesti jaoks. Odava allhanke aeg on läbi saamas meie jaoks, palgatase on jõudmas selle jaoks liiga kõrgele. Õnneks on tööjõuturul seis hea, tööpuudus madal, Keila asub Tallinna lähedal, küllap selle tehase töötajad leiavad kiirelt uue töökoha. Nüüd on vaja midagi muud PKC sarnaste allhanketehaste asemele. PKC tõi meid kiviajast välja keskaega, €100 keskmise palgaga postkommunistlikust metsikust idast €1000 palgaga aeglaselt arenevaks peenhäälestatavaks turuks.
Meil tuleb hakata kõrgemat lisandväärtust looma ja eksportima. Näiteks metsast palgi väljavedamine toob vähe raha sisse, selle laudadeks lõikamine ja jääkide küttematerjalina Narvas ahju ajamine natuke rohkem, aga ikka mitte kuigi palju. Isegi peitliga €20 hinnaga taburetiks nikerdamine ei too veel õnne meite õuele. Tõsine papp tuleb alles siis mängu kui taburetist asjalik disainer üle käib ja turundustiim selle brändiks üles pushib ja jõukale klientuurile €150ga maha lükkab. Ühe uksetootja puhul ongi konkreetselt nii, et Eestis on tootmise osa, siit läheb asi €300 hinnaga Soome emaettevõttele, kes kleebib oma brändi logo peale ja viskab asja turgu €1500ga ning müüb mis mühiseb. Põhiline kasumm jääb paraku Soome selle ettevõtte puhul. Tänapäeval ongi nii, et suur enamus väärtusest ja juurdehindlusest luuakse tootmisele eelnevates ja järgnevates protsessides. Peame selle osa Eestisse jätma, et Eesti disainerid käiks toodetest üle, Eesti turundustiim need brändiks üles pushiks ja kasumm Eesti ettevõtjale ja osanikele jääks ning maksud Eesti riigieelarvesse laekuks. Selleks, et riigis saaks kõrgemaid palku maksta peabki järjest rohkem seda viimast osa toimuma siin kohapeal kohaliku kapitaliga. Selles mõttes peavad vähe lisandväärtust loovad ettevõtjad endalt küsima, kas tahad kasumpsi saada või tahad PKC Eesti üksuse kombel sa sumpsi saada? Elu läheb edasi, palgakasvu üle vingumise asemel tuleb areneda ja rohkem väärtust luua.
Monty Pythoni huumoripunt juba teadis, et puude lõikamine üksinda palju väärtust ei loo 😀
Seis pole aga sugugi nii hull, tehakse juba väga huvitavaid projekte nii IKT sektoris kui ka igal pool mujal. Näiteks mobiili ja onlinemakselahenduste tootja Fortumo http://tech.eu/features/3773/fortumo-martin-koppel-profile-interview/ kasvab kiirelt ja kasumlikult ning on praeguseks juba suurusjärgus €30-75 miljonise valuatsiooniga. Puitu juba vääristatakse ka väga edukalt, Eesti on moodulmajades Euroopa suurim eksportöör €250-300 miljonise käibega, puitmööbelgi palju maha ei jää ja eksporditakse ka näiteks ägedaid iglusaunu. Suurematest võib mainida veel näiteks Saaremaa Baltic Workboatsi laienemist ja vendade Sõnajalgade tänuväärset plaani Ida-Virumaale 1400 töötajaga tuulikutööstus rajada, peaks olema suureks abiks sealse tööpuuduse leevendamisele. Varasemas staadiumis on ka igas valdkonnas mitmeid noori ja vihaseid ettevõtteid, mis teevad ägedaid asju, teenivad korralikult ja kasvavad kiirelt.
Eelnev jutt on aga taustsüsteemi kirjeldus, see pole investeerimisargument. Paljudes valdkondades on ka erinevas mahus algkapitali vaja, et tootmist ja/või müüki käima saada. See aga pakubki võimalust ka väikeinvestoritel osa saada Eesti alustavatest ettevõtete kasvust näiteks osaluspõhise ühisrahastuse (Fundwise) või ettevõtete laenude ja arvete kaudu (Investly) kes mõlemad on kiirelt kasvamas ja järjest rohkemate ettevõtete kasvu väikevestoreile kättesaadavaks tegemas. Viimase 10-15 aasta jooksul on börsiaktsiate väärtuse kasv aeglustunud, järjest suurem osa kasvu tehakse börsiväliselt, olen sellest rääkinud selles artiklis.
Alustavate ettevõtetega kaasneb omajagu riske ja osaluspõhise ühisrahastuse kaudu investeerides pole ka väljumisaeg kindel, aga välismaa kogemus on näidanud, et selles vallas on kasv pigem kiirem kui börsil ja pankrotistuvaid ettevõtteid tegelikult on suurusjärgus 15-20%, mis ei ole liiga hull võrreldes börsistatistikaga, mis näitab, et 39% börsiaktsiatest kaotavad väärtust. Korraliku kodutööga ja hajutamisega peaks olema võimalik küll mõistlikku tootlust saada. Üldiselt ei soovitata startuppidesse üle 5-10% portfellist panna, traditsioonilisemate valdkondade alustavate ettevõtete puhul on riskid mõnevõrra väiksemad ja kasv laiapõhjalisem. Ise olen mõelnud panna kusagil 15% kandis portfellist alustavatesse ettevõtetesse. Alustavatele väiksema portfelliga investoritele seda valdkonda pigem ei soovitaks, selle jaoks on vaja omajagu teada ettevõtlusest, ettevõtetesse investeerimisest, osanike õigustest ja paljust muust, lisaks pole osalus ka kuigi likviidne ja vahest tuleb väljumiskohta oodata ka üle viie aasta.
Investeerimise seiskohast on alustavad ettevõtted niisiis perspektiivikad ja mõistliku hajutatuse korral on ka riskid küllaltki maandatud. Poliitikud meil tegelevad peenhäälestamisega ehk sisuliselt ainult tarbivad kuluhüvitisi, reisivad ringi ja lasevad kõrgetel poliitikupalkadel enda pangalaene teenindada. Sõnade järgi neil ka väga visiooni ja plaani ei ole, pole mõtet neile lootma jääda, peame ise oma majanduse käima tõmbama! Ühisrahastuse levikuga on selleks paremad võimalused nüüd ka väikeinvestoreil. Blogiposti autor igatahes kasutab seda võimalust.
