Kõik postitused

Eelarvete süsteem – toidukulud

27. märts 2016

Hea sõber lähenes mulle ideega proovida igapäevaste kulutuste jaoks luua kindlad sektoripõhised eelarved. Väljendid kisuvad jube poliitiliseks, ma vaatan, seega toon ülejäänud teksti vandesõnade abil lihtrahva sekka tagasi. Rahu, raisk. Igaljuhul tal süsteem töötavat ja niimoodi oli ta saanud mitmed “libisevad” kulud kontrolli alla. Päris jõledalt kõlav süsteem aga enne, kui ma ta hommikujogurti topsidesse karistuseks lahtistitabletid poetan, siis mõtlen järgi ja tegelikult ei ole mul midagi kaotada – otsustasin ühe kuu proovida, kas selline majandamine võib terve mõistusega tehtav olla ja mis sellega kaasneb. Tunnistan, et olin skeptiline. Seni pean kulutabelit selliselt, et seal on paar igakuist vältimatut kulu ja pole eraldi laiali löönud, et joon maha 17 eurot, riideid ostan 8 euro eest ja nii edasi. See kõik ja toit on müstilise “Muu kulu” rea all. Prassimine on seal kindlasti suure ülekaaluga. Aga alustan vaikselt ja otsast, ei hakka kohe ummisjalu kõike üle eelarvestama ja reguleerima. Toit on samas üsna vältimatu kulu igakuiselt ja võiks olla kindla reaga lahterdatud. Püüan öelda seda, et teen proovi toidueelarve kontrolli alla saamisega – kellele ettevõtlus võõras pole, siis eraeluliste eelarvetega on samad skeemid: kuluread tuleb üle vaadata, et tegevus võimalikult efektiivne oleks.

Selleks proovikuuks valisin märtsi ja esimeseks jälgimiskuluks toidukaubad. Hea lihtne põhjus – märts kohe käest võtta, ei pea midagi ootama ega ajas tagasi rändamisega tegelema, väga proosalised selgitused. Eelarve summas tegin julmalt sohki ja võtsin täpselt sama summa, mis temalgi. Kes julgeb pakkuda, mis võib olla ühe nooremapoolse inimese eelarve külmkapile? 50 eurot. Paneb mun.. pead sügama, eksole. Viie kümpiga terve nädal ära süüa? Väljakutsed mulle meeldivad, kaotada pole midagi – märtsis tulid iga nädal viiekümpised toidupoed. Rahvasse vaadates võin ausalt öelda, et alguses kõlas küll väga ähmase projektina. Igaksjuhuks enne sõbra juurest lahkumist viskasin pilgu tema külmkappi. Mitte eelmainitud lahtistitablettide triki jaoks, vaid veendumaks, et tal see välja lülitatud ja raamaturiiulina kasutuses ei ole. Ei olnud. Sealt paistis mingit nooblimat vorsti isegi jupike, mingit rohelist maltsa oli palju, mis ei ole maailma odavaim kaup ja nii edasi. Kõik tervikliku toidupüramiidi- ja tervisliku elu jaoks vajalik paistis olemas olevat. Kuidas, kurat, nii?

Esimene asi, mis mulle seoses selle teemaga õpetati sama sõbra poolt, oli harjumuseks muutunud igapäevane toidupoodlemine muuta pigem 1-2 korda nädalas tehtavaks. Siin nüüd tuleb natuke ette mõelda, mille isu mul täpselt on 3 päeva pärast kell 19 õhtul peale tööd. Pole õrnakatki, kas mul on siis isu fua-graad libistada või Salvesti purgikat rüübata. Järelikult pean suutma kõik isud rahuldada ja teha umbes nii, et igal õhtul oleks midagi süüa aga saab valida ka veits. Mingid õhtud jäävad kindlasti katmata, kuna kes siis restoranidel elu sees hoiab, kui me kõik säästame ja kodus erinevas variatsioonis nuudliroogasid naudime.

Võtsin kõik need uued teadmised ja suunasin praktikasse. Võin julgelt öelda, et tegin märtsi kuu jooksul esimese toidueelarve eksperimendi ära. Hinne sooritusele? 10 punkti. Ja mitte sajast. Mingid targad räägivad, et uute oskuste ja harjumuste sisseviimine võtab 30 päeva aega. Peale seda olevat uus käitumimall juba suhteliselt automaatne ja omaks võetud. Täpselt nii ongi. Tegelikult polnud juba alguses erilist probleemi paar päeva ette mõelda ja süsteem sisse viia, pigem hirmutas see mõte, et ei saa igal õhtul toidupoes ringi vesistada ja värskelt loojakarja saadetud searümpa koju lohistada. Sellevõrra kasutab eriti tubli inimene (mitte mina) poes käimiselt säästetud aja millegi targa tegemiseks ära. Oled mõelnud hispaania rahvalaule õppima hakata või on meeles unistus saada hobulausujaks? Võiks Miki Hiire teemalisi lipsunõelu koguma hakata? Lisaaeg uute hobidega tegelemiseks on nagu maast leitud.

Kui kellelgi on probleeme kuskil otsast eelarvestamise ja rahavoogude liikumise jälgimise alustamisega, siis see on küll kõva leid, et sedasi kindla eelarvega raha ja aega poodides kuluva pealt kokku hoida. Toidupoodides huugama minevate summade suurusi teavad enamvähem kõik vist, seega võrdlevad enne-ja-pärast tulemused on ennast kiired näitama-tõestama. Muidugi olen vaadanud samade eesmärkidega ehk kulude jälgimist pakkuvaid pankade rahapäevikuid ja muid tööriistu aga ei ole küll suutnud täpselt välja lugeda, palju mul varasemalt toidule kulus. Ühe mehe kohta kulus ikka esinduslikult, seda kindlasti aga excelisse toidukulu rida juurde tehes, eriti kui see on fix summa igas kuus/nädalas, on pilt jumala sile ja selge. Ei julge pead anda, et mul just 50 eurot selleks nädalaseks summaks jääb aga olen teinud algust uue harjumusega ja võtnud ühe olulise kulurea oma kindlasse haardesse. Tegelikult ei ole 50 eurot per inimene üldse mitte võimatu pead valutamata ja hea toiduga ära elada. Ma olen ise varasemalt pigem liiga uljalt toidupoes laristanud. Hurraa, üks samm miljonäriks ja maailma valitsejaks saamisele jälle lähemal – great success!

9. loo pilt Where-does-all-my-money-go-It-s-like-hocus-pocus