Facebook
Ettevõtte arenemise lugu osa 1.
18. märts 2016
Tauri Taimre
Service Check asutaja Ettevõtlus
Enimloetud artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023 13:40
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023 12:57
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023 23:58
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023 16:55
Viimased artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023
- Tulevikutööstus - järgmine buum? 27.06.2023
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023
Ettevõtte arenemise lugu osa 1
Eelmine postitus lõppes järgnevalt – Kui olin 3. kursusel, käis meile turundusjuhtimise aines esinemas ühe suurettevõtte juht, kes rääkis üpris palju teenindusest ja selle kvaliteedist ning arendamisest. See olevat olnud Šveitsis iga väikese pagarikoja jaoks ka tähtsal kohal olev eesmärk. Teeninduse taset mõõdeti testostu (ingl. k. Mystery shopping) meetodil ning teeninduse kvaliteet oli seal kõrge. Pärast antud ettekannet hakkasin mõtlema, et pole Eestis sellisest teenusest ja taolistest teenusepakkujatest midagi kuulnud ning samuti turuvajadus oli justnagu olemas, kuna 2010. aasta lõpus oli teeninduse tase veel üpris kehv. Jutt jätkub järgmises blogipostituses…
Esimeseks sammuks on idee leidmine. Nagu ülevalt näha oli, siis konkreetne idee oli tekkinud, milles esmapilgul potentsiaali nägin ning mis mind paelus. Väga raske on teha ettevõtet, mille vastu sul ei ole tõmmet. Üldjuhul see sellisel juhul edukaks kunagi ka ei saa. Seda võib võrrelda ka kooseluga. Ma kujutan ette, et jube raske on ühise tuleviku planeeriming ning kooselu inimesega, kelle vastu sul tõmmet pole. See tundub lausa võimatu, kui tavalised korterikaaslased välja jätta. Idee peaks tulema orgaaniliselt, kui sa oled oma tavapärases elukeskkonnas. Sind paelub mõni artikkel, mõni koolitus või märkad tänaval mingit probleemi, mida sa oskaksid lahendada.
Järgmiseks sammuks oli kaasosaniku leidmine. Olin siis ja olen jätkuvalt arvamusel, et 2 pead on kõvasti parem kui 1 allpool toodud juhtudel. Olgugi, et pead enamasti loovutama teatud osaluse ettevõttest. Samas usun ma siiani, et ma poleks ettevõttega jõudnud sinna kuhu ma sellega hetkel olen jõudnud teise osanikuta. Kindlasti ei tohi osanike olla väga palju, sest vastasel juhul muutuvad iga osaniku osalused üpris väikseks ning väga raske on oma arvamust läbi suruda, sest otsustusõigus on paljudel ning sinu arvamuse osakaal on väike. Lisaks väike osalus võib viia osanike motiveerituse madalaks. Leian, et 2-3 osanikku ongi optimaalne, kuigi 1. ja 2. Osaniku lahkarvamuse puhul muutub otsustavaks kolmas osanik, eeldusel, et osalused on jaotatud võrdselt. Kui ta on nüüd 2. osaniku hea sõber, siis 1. osanikul on üpris raske oma arvamusi ettevõttes läbi suruda. Ettevõtte kasvamisel võib see osutuda üpris suureks probleemiks.
Olin juba siis lugenud raamatutest, et osanik ei tohiks kindlasti olla sinu pereliige või väga hea sõber. On olemas ütlus – „Kui soovid on pereliikme või sõbra lõplikult kaotada, alusta temaga äri“. Paratamatult tekitab raha palju probleeme kui sinu ja sõbra sissetulek sõltub samast ärist ning teie arvamused lähevad lahku. Mina otsustasin sellest igatahes kinni pidada. Järgmiseks hakkasingi mõtlema, et kust see osanik siis tulla võib. Kuna meie kursusel oli palju andekaid inimesi, otsustasin esmalt otsida inimest nende hulgast. Esimesele kursusekaaslasele rääkides sai üpris kiiresti selgeks, et temale see valdkond kuidagi huvi ei pakuks, sest tal oli välja kujunenud väga konkreetne huvi panganduse vastu. Järgmine osanik oli ka kahtlev ning lõpuks tõi ta põhjuseks, et tal pole rahaliselt võimalik poolt riigilõivust maksta kui asi peaks jõudma ettevõtte loomiseni. Sellel ajal oli see summa 190 eurot nagu ka praegu. Õnneks kolmandale isikule oma ideest rääkides, sattus ka tema sellest vaimustusse.
Tol hetkel ei olnud me kumbki kuidagi eriti spetsialiseerunud, sest käsil olid vaid bakalaureuse õpe, kuigi esmapilgul pakkus mulle rohkem huvi raamatupidamine ja turundus. Ma olen küll väga täpne ning majandusarvestus läks hästi, kuid tegelikkuses ma nii püsiv pole, et seda järjepidevalt teha. Mulle meeldib küll unistada, kuid ma pole absoluutselt loov inimene, kui mõelda muusikale, tantsimisele või kunstile. Küll aga oli mul kogemust müügis kogunenud tooteesitlejana, mida olin selleks hetkeks teinud juba 5 aastat. Kui mina olin siis kokkuvõttes selline lennukate ideedega, emotsionaalne, hea suhtleja. Siis teine osanik oli pigem kaalutlev, faktides kinni, kuid ka väga hea suhtleja. Olen ääretult õnnelik, et me oleme mõlemad head suhtlejad, kuid täiustame üksteist väga hästi. Minu arust on ääretult oluline, et firma osanikud oleksid erinevate tugevustega, sest ainult sellisel juhul suudavad nad mõlemad luua firmale lisandväärtust osanikena. Kahe samasuguse isikuomaduste ning maailmavaadetega osaniku asemel võiks olla vabalt 1. Erinevate tugevuste all mõtlen nii isikuomadusi kui ka valdkondi (turundus, müük, arendaja, finantsid, juhtimine jne.). Kindlasti need olenevad ettevõtte olemusest.
Järgmiseks sammuks oli osaluste jagunemise kokku leppimine. Koos sai kiirelt otsustatud, et mõlemad hakkavad omama täpselt 50% osalusest ning enne lõpliku otsuse tegemist tuleb teha veel 1 oluline samm, mis peaks olema iga ettevõtet alustava inimese üheks sammuks enne ettevõtte registreerimist. Aga sellest juba järgmises osas…
