Facebook
Säästmine, investeerimine ja finantsvabadus – kõik algab säästmisest
1. märts 2016
Dividend Investor
Dividend Investor Säästmine
Enimloetud artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Avastus – säästmine on olulisem kui oleks võinud arvata
Mõni aeg tagasi juhtusin internetiavarustest lugema kokkuvõtet ühe ookeanitaguse finantsvabaduse teel sammuja investeerimisportfelli muutusest üle viimase 7-8 aasta. Mind paelus koheselt üks graafik, kus oli välja toodud, kust täpselt investeerimisportfelli kasv pärines. Jaotus oli tehtud kahe komponendi lõikes: säästmine ja finantsvarade tootlus. Koheselt jäi silma tõsiasi, et alates 2008. aastast tuli kõigil aastatel peale 2012. aasta üle poole varade juurdekasvust täiendavast säästmisest ja mitte aktsiahindade tõusust ning dividendide tulust. Seega isegi viimaste aastate tõusva aktsiaturu tingimustes, on investeerimisportfelli väärtuse kasvu kiirus sõltunud rohkem sellest, kui palju regulaarselt säästa ja täiendavalt investeerida ning mitte niivõrd aktsiaturu üldisest tootlusest. Kuna tegu võis olla ühe erandiga ja investeerimisportfelli kompositsioon oli täpselt teadmata, otsustasin seda ise simulatsioonide abiga kontrollida.
Usalda, aga kontrolli – arvutan kõik ise üle
Võtsin arvutuste aluseks MSCI Daily Total Return Net World aktsiaindeksi. Finantsnohikutele olgu öeldud, etTotal Return indeksid on adekvaatsem võrdlusbaas seetõttu, et tegu ei ole vaid aktsiate hinnatõusu peegeldavate indeksitega, vaid nad sisaldavad ka saadud ja koheselt uuesti investeeritud (reinvesteeritud) dividende. Lisaks tähistab sõna Net aktsiaindeksi nimes tõika, et kõik vajalikud maksud (valdavalt tulumaks dividendidelt) on igas indeksisse kuuluvas riigis juba tasutud.
Kõnealust indeksit hakati arvutama 31. detsembril 1969, mis tähendab, et andmerida on nüüdseks veidi üle 45 aasta pikkune. Järgnevalt tekitasin viis hüpoteetilist investorit. Kõik nad säästavad igakuiselt ligikaudu 167 eurot, mis võimaldab neil pärast kolme kuud kogumist igas kvartalis investeerida 500 eurot. Ainus erinevus nende hüpoteetiliste investorite vahel on see, et esimene neist alustas sarnast kogumist ja investeerimist aastal 1970, teine aastal 1980, kolmas aastal 1990, neljas aastal 2000 ja viies 2010. aastal. Seega on esimene investor regulaarselt paigutanud maailma aktsiatesse iga kolme kuu tagant 500 eurot juba üle 45 aasta samas kui investor nr. 5 on seda teinud veidi üle viie aasta. Säästude kogusummast ehk soetusväärtusest üle kõigi aastate iga investori kohta annab ülevaate alljärgnev graafik.
Nagu näha, siis kõik on loogiline. Investor nr. 1, kes on raha kõrvale pannud kõige kauem, kokku pisut üle 45 aasta, on jõudnud koguda ka kõige suurema summa. Teisisõnu on investor nr. 1 soetanud läbi aja aktsiaid kokku 91 000 euro väärtuses, investor nr. 2 omakorda 71 000 euro väärtuses jne.
Mis on aga juhtunud kõnealuste investeerimisportfellide turuväärtusega? Võttes aluseks eelnevalt kirjeldatud aktsiaindeksi ajaloolised andmed on pilt alljärgnev.
Nagu näha on investeerimisportfelli turuväärtuste erinevused kolossaalsed. Investori nr. 1 portfell, kes on järjest iga kuu säästnud ligikaudu 167 eurot ja kord kvartalis 500 euro kaupa investeerinud selle maailma aktsiaturgudele omab tänaseks investeerimisportfelli, mille väärtus ületab 1,2 miljonit eurot. Investori nr. 2 portfell on väärt umbes 428 tuhat eurot, investori nr. 3 oma pea 131 tuhat eurot jne. Selge see, et aeg on investori sõber ja mida kauem on raha investeeritud, seda rohkem tuleb esile liitintressi mõju ning portfelli väärtuse kasv kiireneb. See kõik on meile teada ja selles infos ei ole midagi uut.
Huvitav on siinkohal hoopis see, kuidas täiendavate säästude osatähtsus portfelli turuväärtusesse kahaneb. Eelnevast mäletame, et investor nr. 1 oli säästnud kokku 91 000 eurot samas kui tema portfelli väärtus ületab 1,2 miljonit eurot. Säästud kokku ehk soetusväärtus moodustab portfelli turuväärtusest kõigest 8%. Investor nr. 3 oli 25 aastaga säästnud 51 000 eurot soetades selle eest igas kvartalis aktsiaid. Tema portfelli turuväärtuseks on pea 131 tuhat eurot ehk soetusväärtus moodustab portfelli turuväärtusest 39%. Investor nr. 5, kes on regulaarselt investeerinud vaid pisut üle viie aasta on selle aja jooksul aktsiaid soetanud kokku 11 000 euro väärtuses. Tema portfelli turuväärtus on pea 15 000 eurot. Soetusväärtus moodustab seega tema puhul portfelli turuväärtusest koguni 74%.
Järeldused ülaltoodust on selged. Esialgu kasvab vara esmajärjes tänu säästmisele ja mitte tootlusele, mida finantsturud pakuvad. Seega regulaarse säästmise ja investeerimisega on mõistlik alustada võimalikult varakult – oh oleks ma vaid alles jätnud oma 2009-2010. aastal soetatud aktsiafondide osakud, rääkimata 1990-ndate lõpu Hansapanga ja Ühispanga aktsiatest. Teiseks, juhul kui eesmärgiks on finantsvabaduse saavutamine võimalikult kiiresti või lihtsalt investeerimisportfelli väärtuse maksimeerimine oma eluea jooksul, on kasulik algusaastatel säästa ja investeerida võimalikult suur osa oma tuludest.
Säästan iga kuu vähemalt 50% oma sissetulekutest
Kuna võimalikult varajase alustamise rong on neljakümnendale eluaastale lähenevale allakirjutanule juba läinud, on mul võimalik panustada teisele aspektile ehk säästa (ja investeerida) võimalikult suur osa oma igakuistest tuludest. Selle jaoks olen hakanud pidama igakuist (mitte üleliia keerulist ja detailset) eelarvet ja seadnud sihi säästa 2016. aastal igakuiselt vähemalt 50% oma sissetulekutest.
Alustasin igakuiste tulude-kulude jälgimist ja säästmismäära mõõtmist 2014. aasta sügisel. Erilisi pingutusi säästmismäära tõstmiseks ma tol aastal ei teinud ja seega lõpetasin 2014. aasta ligikaudu 26% säästmismääraga. 2015. aastaks seadsin eesmärgiks juba 40% säästmismäära ja igakuiste tulude-kulude arvesse võtmisel kujunes säästmismääraks 39%. Kui lisada sinna ka investeeringutelt teenitud realiseeritud kasum, kujunes aasta kokkuvõttes säästmismääraks 48%.
Nagu näha, siis on säästmismäära eesmärk olnud pigem tõusev. 2016. aastaks seatud kõrgema, 50% säästmismäära eesmärgi seadmiseks tuli julgus paljuski asjaolust, et dividenditulu hakkab tasapisi juba märkimisväärselt tulude poolele mõju avaldama. Seega, et mitte loorberitele puhkama jääda, otsustasin pürgida senisest kõrgema säästmismäära poole.
Tänaseks olen oma igakuist säästumäära jälginud veidi üle pooleteise aasta ja saan tõdeda, et kuud pole vennad. Mõnes kuus kohe tuleb rohkem kulutusi, kasvõi näiteks detsembris jõulude tõttu. Lisaks elus lihtsalt tuleb ette üllatusi, erakordseid sündmusi ja ootamatuid kulutusi. Seega olen mõistnud, et kuust-kuusse eesmärki saavutada on keeruline. Kuigi pürin jätkuvalt igakuiselt vähemalt 50% säästmismäära poole, siis tõehetk eesmärgi täitmise või mittetäitmise osas saabub kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Aasta lõpus soovin näha, et vähemalt 50% aasta jooksul teenitud tulust olen säästnud (ja investeerinud).
Moto ja siht
Investeerimisele eelneb alati säästmine. Kuna kõlavad sloganid on head ka iseenda innustamiseks, olen oma finantsvabaduse saavutmise teekonnal võtnud motoks „Säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“. Siin on minu jaoks peidus kõik vajalik – distsipliin ja regulaarsus säästmisel, säästetud raha mõistlik ja läbimõeldud investeerimine ning siis see lõplik siht ehk finantsvabadus, mil tööl käimine muutub raha teenimise kohustusest pigem valikuks.
