Facebook
Sandri 2015. aasta kokkuvõte
24. veebr. 2016
Sander Ots
Raha teeb Raha Ettevõtlus
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Kuidas läks 2015. aasta alguses seatud eesmärkidel? Peab ütlema, et päris mitmed asjad jäid tegemata, kuna elu jõudis aasta jooksul üsna palju muutuda. Kõrvutan siis oma 2015. aasta alguses pandud eesmärgid hetkeseisuga ning mõtisklen ka algava aasta üle.
Bondora
Bondora intressitulu ehk passiivne rahavoog oli mul 2014. aasta detsembris 110,84€. 2015. aasta alguses sai seatud veidi ambitsioonikas eesmärk, et detsembris võiks see olla miinimum netopalk kuus ehk 331,57 eurot.
Bondora tegi 2015. aastal päris mitmeid kannapöördeid, mis tõttu lõpetasin seal augustist suures osas investeerimise. Detsembris teenitud intressitulu oli 214,13€, nii et eesmärgist jäi puudu tervelt 116,44€. Kuna vähendasin investeeringute mahtu, siis on eesmärgi mittetäitumine paratamatu.
2016. aastaks ma Bondoras intressitulu sihti ei pane, samas ei plaani ma ka täielikult seal investeerimist lõpetada. Investeerin vaikselt BeePlusi API kaudu Eesti laenudesse ja ülejääva raha võtan välja.
Aktsiad
2015. aasta alguses omasin Tallinna Vee, Olympicu ja Tallinki aktsiaid, peamiselt dividendide saamise eesmärgil. Kirjutasin aasta alguses, et aktsiaid juurde soetada ei plaani, kuid samuti ei plaaninud olemasolevaid müüa, kuna nende hoidmine hajutab veidi erinevate varaklasside vahel.
Kuigi ma ei plaaninud aasta alguses portfellis muudatusi teha, siis suvel said Tallinki aktsiad siiski müüdud. Tagantjärele vaadates sai see otsus võib-olla veidi tormakalt tehtud, kuna müügihetkest on aktsia tänaseks 15% tõusnud, siis aga oma teadmistele, vajadustele ja oskustele tuginedes tundus see parim valik.
2016. aastale ühtegi aktsiaostu eesmärki ei pane, kuid see ei tähenda, et ma turul silma peal ei hoiaks. Aasta algus on aktsiaturgudel juba üsna põnev olnud, nii et siin võib päris mitmeid huvitavaid ostukohti tulla. Kuna LHV Pank plaanib 2016. aastal börsile tulla, siis kindlasti uurin ja kaalun põhjalikult nende aktsiate ostmist, kuid nagu ikka, kõik oleneb pakutavast hinnast.
Kinnisvara
2015. aasta alguses oli mul üks 1-toaline üürikorter ja eesmärgiks oli üks üürikorter juurde osta, kui õnnestub leida hea tehinga. Tuleb tunnistada, et see eesmärk jäi saavutamata. Mõningaid pindu sai küll vaatamas käidud, kuid peamiselt ajapuuduse tõttu ühegi tehinguni ei jõudnud.
2016. aastaks panen sama eesmärgi, et osta üks üürikorter juurde. Samas ei ole see kindlasti raudkindel asi, mida tuleb saavutada. Hea tehingu puudumisel ei tasu lihtsalt “midagi ära võtta” selleks, et aasta eesmärk saaks täidetud. Tasub meeles hoida reeglit, et kinnisvaras pannakse potentsiaalne kasum paika ostuhetkel.
Finantsvabadus
2015. aasta eesmärgiks oli jõuda 1. astme rikkuseni,mis tähendab, et passiivne tulu oleks selline, millega oleks kahel inimesel võimalik ära elada. Pidasin aasta alguses selleks summaks 663,14€ (2 miinimumpalka). Tuleb tunnistada, et natuke jäi puudu. Detsembris oli kogu passiivne tulu kokku 649,58€. Kuigi eesmärk päris ei täitunud, siis olen ikkagi tulemusega rahul, kuna puudujääk ei olnud suur ja aasta jooksul muutus üsna palju.
2016. aasta lõpuks sean passiivse tulu eesmärgi 800€ kuus.Selleks ei piisa ainult olemasoleva raha reinvesteerimisest, nii et tuleb midagi aktiivselt ette võtta, et seda saavutada.
Pikemaajalised finantsvabaduseesmärgid
2015. aastal jõudsin endas selgusele, et peaks paika panema selle tärmini, millal ma kavatsen miljonäriks saada. Kui kunagi 100 eesmärgi harjutust (ülesanne, mille käigus paned kirja kõik eesmärgid, mida tahad elu jooksul saavutada ja proovid 100 kokku saada, mina sain esimesel korral näiteks 48) tehes panin kirja, et 40 aastaselt võiks ikka miljon koos olla, siis möödunud aasta jooksul jõudsin tõdemusele, et see on liiga väheambitsioonikas plaan. Seega tähendan üles, et soovin saada oma investeeringute puhasväärtuseks (varad – kohustused) 1 miljon eurot 35-ndaks eluaastaks. Mul ei ole veel õrna aimugi, kuidas selleni täpselt jõuda, kuid eesmärgid peavadki kõrged olema 🙂
Rahavoolised eesmärgid
- astme rikkus – 2 miinimum netopalka ehk 731,24€kuus 25. eluaastaks (2016. aasta)
- astme rikkus – 2500€kuus 30.eluaastaks (2021. aasta)
- astme rikkus – 5000€kuus 33.eluaastaks (2024. aasta)
Miks on esimese astme rikkuseks 2 miinimumpalka? Ma leian, et see on summa millega 2 inimest tulevad toime. Sellisel juhul ei saaks küll reisida, aga põhikulud oleksid kaetud. Ülikooli algusaegadel saime koos elukaaslasega ka ilusti hakkama kahe toonase miinimumpalgaga ja usun, et saaksime ka praegu. Miinimumpalgaga on see hea siduda veel sellegi pärast, järgnevatel aastatel see muudkui tõuseb ja nii oleme võimaliku hinnatõusu vastu kindlustatud.
Mis on summa, millega Sina või Sinu perekond saab ühe kuu jooksul hakkama?
- astme rikkusena arvestan summat, millega saaksime mugavalt elada ja 3. astme rikkuseks on 2. astme rikkus korda kaks, et siis 50% saaks suunata edasi investeerimisele.
Nii, saigi kõik kirja, eks aasta pärast (või pikemaajaliste eesmärkide puhul veidi hiljem) on hea üle vaadata, kuidas läks.
