Facebook
Investeerimisega seonduvad kulud
20. veebr. 2016
Kaido Koorits
Rahaasjad.ee asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Kulud on investori ühed suurimad vaenlased, kuna need võivad tootlust isegi kordades vähendada vähegi pikema perioodi peale. Investeeringute potentsiaalist ja riskidest on omajagu räägitud, aga kulude koha pealt veel head ülevaatlikku kokkuvõtet pole olnud, prooviks sellele teemale valgust heita. Kulud mõjutavad palju, näiteks 10% tootluse puhul kasvaks 30 aastaga investori portfell 19,8 korda, aga suuremate kulude puhul nt 8% tootluse korral 10,9x ja igal seminaril ja koolitusel käiva investori kuludejärgse 5% tootluse puhul hädise 4,5x. Erinevus on lausa üle nelja korra ja seega tasub kuludel oluliselt silma peal hoida, need mõjutavad pikas perspektiivis ikka väga palju. Kusjuures alustaval väikse portfelliga investori puhul ei pruugi kulud mitte ainult tootlust maha lõigata, vaid ka lausa põhiosast suuri tükke hammustada.
Kulusid on mitut liiki: maksud, haldus- ja teenustasud, fondide teenustasud, info saamise (investorharidus, seminarid, research) kulud, ajakulu ehk alternatiivkulu, ettevõtte alt investeerimisel sellega seonduvad kulud + raamatupidamiskulu. Need kõik võivad investorile vastu töötada ja tulebki leida viise kuidas neid kulusid optimeerida enda võimalustele ning vajadustele vastavaks.
Maksud. Öeldakse, et elus on ainult kaks kindlat asja, surm ja maksud. Maksude suhtes annab siiski nii mõndagi ette võtta, näiteks investeerides läbi investeerimiskonto, mille puhul annab maksukohustust edasi lükata ja maksuvabalt reinvesteerida. Ettevõtte alt investeerides saab lisaks maksuvabale reinvesteerimisele ka mitmeid tegevusega seotud kulusid maha arvata maksudest, aga kuna ettevõttega kaasnevad kulud, siis enne teatud mastaapide saavutamist see veel mõistlik alternatiiv ei ole. Lisaks ettevõtte puhul nt dividendiaktsiatega toimub siiski dividendide topeltmaksustamine, neid tasub eraisikuna hoida.
Haldus- ja teenustasud. Aktsiamaakler või ühisrahastuskeskkond tahab ka kasumit teenida ja palgad vajavad maksmist, ilmselgelt nad tasuta ei tegutse. Kindlasti tasub endale enne investeerimist kulud selgeks teha ja neid arvesse võtta enne investeerimisotsuse tegemist. Fondide puhul jäävad sisenemis-väljumistasud enamasti 1-1,5% kanti, nt Crowdestate võtab 4% investeeringust teenustasudeks, kinnisvara puhul ost-müük võivad ka kuni 5% kanti olla, aktsiate puhul leiab teenustasud minuraha.ee’st.
Paljud pangad soovitavad investoreile enda aktiivselt juhitud fonde, kuna nad ise teenivad nende pealt teenustasusid. Tasud jäävad enamasti 1-3% vahele aastas ehk söövad ebaproportsionaalselt suure osa tootlusest ära. Üldiselt on väga vähe fonde mis vähegi pikema aja peale oleks ka oma aluseks olevat indeksit biitinud kuludejärgselt ja seega soovitaks neid lihtsalt vältida. Kui mingi piirkond või majandusharu tundub perspektiivikas, siis leiab väga tihti ka selle kohta börsil kaubeldavaid fonde ehk ETF’e, mille puhul kulud on oluliselt väiksemad.
Info- ja investorhariduse kulud. Kindlasti tasub investeerimise kohta õppida võimalikult palju, aga nagu on õppimisel ja õppimisel vahe, nii võib ka sama info saamiseks kuluv rahahulk erineda kümnetes kordades. Sellest tundub on seni väga vähe räägitud rahablogimise juures, ometi see pügab nii tootlust ja alles alustava investori puhul läheb vahest hekikääridega ka põhiosa kallale. Investorhariduse kuludel on omakorda palju alaliike: tasuta materjalid netis ja raamatukogudes, raamatute ost, investeerimisklubid, investeerimise uudiskirjad, investeerimisüritused (Kiyosaki, kuigi teda ei tohiks investeerimise kontekstis tegelikult mainidagi) kuni tasulise researchini (LHV Balti analüüsid on üks odavamaid, aga on ka mitmetuhandese kuumaksega researchi). Kujutan ette, et mitmed alustavad investorid maksavad keskmiselt kümneid eurosid kuus investeerimistarkuste eest, mida on võimalik ka tasuta saada, samas nt €30/kuu kulu investorharidusele võib kuus €100 säästa suutva investeerimishuvilise jaoks olla lausa 30% investeeritavast summast juhul kui algkapital ei olnud! Seda situatsiooni tuleks vältida iga hinna eest, see läheb kogu investeerimise olemusele juba niivõrd vastu! Kindlasti tasub alguses kasutada tasuta materjale, neist saab tegelikult kogu vajaliku info ja analüüsi alused kätte, tasuta saab nõu küsida ka pea kõikidelt rahablogijatelt nende saitidel või FB’s. Näiteks minu selle aasta kulud selles vallas on olnud LHV analüüsid + Roosaare raamatud, analüüsid saan nüüd aukliendina tasuta, Roosaare raamatud lihtsalt on nii head, et hea meelega toetan, muidu aga mu eesmärk on hoida seda numbrit alla 0,1% portfellist. Tasub võrrelda kui head bangi oma bucki eest saab, heast raamatust võib kümnetes kordades rohkem asjalikku sisu saada kui sarnase hinnaga mõnetunnise investeerimisürituse puhul.
Ajakulu. Kehtib kõigi kohta, aga eriti kõrgema €/h näitajaga investeerimishuvilistele. Investeerimise õppimisele, kodutööle ja investeerimistehingute tegemisele kulub aega ja see aeg on väärtuslik, selle asemel võib midagi muud ka teha, näiteks tööd. Tihtipeale olekski mõistlikum pikaajalise investeerimishorisondiga inimestel teha püsimakse või püsivalt investeerida lihtsalt 2-3 laiapõhjalisse ETF’i, sellega on passiivne tootlus maksimaalne, ajakulu minimaalne, tootlus kulutatud aja kohta laes ja pikemas perspektiivis risk sisuliselt puudub. Nt ma ise kulutan üle 20h kuus hobikorras investeerimise jälgimisele, õppimisele ja muule, aga tõenäoliselt ei loo sellega lisatootlust üle 1% üle S&P ajaloolise tootluse (ca 11% aastas), on päris hea võimalus et enda tegevusega pigem kaotan vs selle tootlus. Katsetan siin veel mõnda aega kuidas välja kukub ja mingi hetk lükkan tõenäoliselt passiivse investeerimise päris passiivseks.
Ettevõtte alt investeerimisega seonduvad kulud. Ettevõtte loomine või ostmine suurusjärgus €300, igakuine raamatupidamine alates äkki €30/kuu? Need ikka söövad aasta peale, ära tasuma hakkab ettevõtte alt investeerimine äkki kusagil €10 – 20 000 portfelli juurest? seda võiks tulevikus uurida. Lisaks eelpoolmainitud dividendide topeltmaksustamine, nt börsiettevõte maksab divikad ära ja sellega ka maksud, kui tahad oma ettevõttest välja võtta pead omakorda maksma. Tihti tasub dividendiaktsiaid seetõttu eraisiku investeerimiskontol hoida.
Kindlasti on veel igasuguseid kulusid ja kindlasti saaks iga kululiigi kohta veel nii mõndagi rääkida ja leida kokkuhoiu kohti. Kuidas veel investeerimise pealt kulusid säästa annab? Parim vastaja saab endale Jaak Roosaare pühendusega “Rikkaks saamise õpiku”
