Facebook
Madise Mai 2018 kokkuvõte (14)
3. juuni 2018
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Ilmad on olnud nii ilusad, et oleks võinud kuulata seda vana soovitust: “sell in may and go away.” Sai ilusaid suveilmasid nautida, ujuda, grillida, aga oli ka tegus aeg. Investeerimises sai taas mitmeid tehinguid tehtud ja mu portfell on järjest rohkem kasvuettevõtete nägu. Kirjutan allpool ka põhjustest, miks börsidelt eemale liigun ja kasvu otsin sealt kus seda tulevikus veel näha on: Eesti börsieelsetest ettevõtetest. Loodan sellega lüüa mitu kärbest ühe hoobiga, teenida kõrgemat tootlust ja samal ajal toetada ka ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist, ekspordi- ja maksutulude kasvu niimoodi. Seni on nii läinud ja on alust oodata, et vast läheb ka edaspidi.
Tegin maikuu alguses enda esimese langevarjuhüppe ära. Väga äge oli! Võimas tunne! Olen kogu aeg kõrgust kartnud. Lapsena ehitasime poistega puu otsa onni, ikka sellise 3-4 korruselise paar korda, kõrgem korrus oli juba 10 meetri kandis või kõrgemalgi. Mina muidugi ei julgenud esimeselt korruselt kõrgemale minna ja üldse passisin enamus aja maa peal, kindlam oli sealt “ehistusjärelvalvet teha ja juhtnööre anda.” Paar aastat tagasi otsustasin, et mõttetu lihtsalt tühja karta, seadsin endale eesmärgiks kõrguse kartusest üle saada. Kohe poleks kindlasti suutnud lennukist välja karata, alustasin tasa ja targu väiksemate sammudega. Seikluspargis sundisin ennast järjest kõrgemale puude otsa turnima minema, esimest korda 4m pealt vettehüpet tegema (pole kõrgema torni juurde sattunud), siis õhupalliga sadamas saja meetri kõrgusele tõusma, Türisalu pangalt köiega laskuma, Teletorni äärel kõndima. Tegelikult see oli mulle eelmiseks sünnipäevaks sõprade kingitud ja ma eelmine aasta suve jooksul ei leidnud veel mune üles, et ennast kokku võtta ja ära hüpata. Oleks pidanud lihtsalt poest kiired Talleggid tooma ja ära hüppama! Nüüd hakkas see aeguma ja ei jäänud muud üle. Tervitasin veel kutte viimast korda, lennukis andsin veel viimase investeerimissoovituse, hoidsin tugevalt langevarju rakmetest kinni, vaatasin üles ja instruktor eemaldaski meid lennukist. Tuli koju! Kaasa võetud tagavara alukaid ja vahetuspükse ei läinud ka vaja, nii et üle ootuste… Niimoodi enda mugavustsooni laiendades ja hirme ületades tõuseb ka enesekindlus teistes valdkondades ägedaid sooritusi teha, julgen kindlasti soovitada enda hirmudele ka niimoodi vastu seista.
Taxify kappab seitsmepenikoorma saabastega edasi enda argenguteel ja on tõusnud Daimleri ja teiste $175 miljonise investeeringu toel meie neljandaks ükssarvikuks. Mäletatavasti alles eelmise augusti alguses tõsteti raha hiinlaste Didi’lt ja tol hetkel oli ettevõtte väärtus kusagil €70-100 miljoni vahel, nii et 9 kuuga ettevõtte väärtus ligikaudu kümnekordistus. Juhtide arv oli Taxify’l pool aastat tagasi 100 000 kandis, praeguseks ligi pool miljonit juba. Taxify sisuliselt annab tööd või teenistust juba peaaegu sama paljudele kui Eestis üldse tööjõus inimesi osaleb! Arvata võib, et järgneva kolme kuuga pannakse ka sellest teetähisest mööda. Väga võimas areng igatahes. Kasvuinvestorina olen ise väga rõõmus nende üle, kuigi endal osalust pole. Oleks tahtnud esimeses raundis neisse investeerida, praeguseks oleks 4 aastaga suurusjärgus 100x tootlust saanud. Mitte 100%, vaid 100x! Oleks väga magus olnud.
Huvitav fakt ka siia kõrvale: S&P500 indeks on viimase 20 aastaga tõusnud ainult 141% ehk 4,5% aastas ja Nasdaq 298% ehk veidi üle 7% aastas, ei tasu lasta viimase aja headest tulemustest ennast eksitada ja jälgida ikka pikemat trendi. Taxify on nende indeksite 20 aasta kasvu näidanud korduvalt mõne kuu jooksul. Praeguseks on hinnatasemed börsidel taas nii kõrgele tõusnud, et siit küll senisest kõrgemat tootlust ei julge edaspidi oodata, pigem madalamat, S&P500’lt pigem äkki 2-3% järgneva 10 aastaga ja samas riskid 50% languseks on igati olemas. Seetõttu USA börsil väga ei julgegi enam positsioone hoida, eelist ma sealt niikuinii ei leia. Karmistunud regulatsioonide tõttu tullakse börsile järjest hiljem, nt Facebook tuli börsile $100 miljardi juurest, Spotify $26 miljardi juurest, Uber, Airbnb, WeWork, Didi ja Xiaomi on veel erakätes mitmekümne miljardi juures. Seni on vedanud, et ükski suurematest tehnoloogiaettevõtetest pole GoProd teinud ja enda aktsiahinda potist alla lasknud. Ega siingi seis parem pole: ka Tallinna börsidel tullakse osalust rahaks tegema alles siis kui ettevõtja juba väsinud on, ainus arvestatav erand on viimase 13 aasta jooksul olnud LHV, kõigil ülejäänutel on IPO järel hind langenud: Arco Varal 97%, Ekspressil ja Skanol ligi 80%, Tallink, Olympic, Pro Kapital ja mööndustega ka PRFoods on kõik miinuses peale umbes kümmet aastat börsil. Tekibki kahtlus, kas ongi tuldud börsile investoritele kotti pähe tõmbama? Ka Sadam tuleb börsile kõrgete kordajate ja stagneeruvate mahtude juures. Kuhu meie börs niimoodi välja jõuab kui see on sisuliselt jõukust nautivate ettevõtjate puhkekodu? Selliste faktide kõrval on mul küll väga hea meel, et enamuses börsilt juba väljunud olen ja otsin kasvu sealt kus seda reaalselt leida on: Eesti kasvuettevõtetest ja startuppidest.
Räägiks lõpuks enda investeeringutest ka:
OÜ:
Käisin kuu jooksul külas nii Cleveroni Viljandi kontoris kui ka Tallinna omas aastaaruande kinnitamisel. Nende COO (operatiivjuht?) Tiia Toom tegi väikse ekskursiooni, nägin tootmist, testisime masinaid, väga ägedad ja kiired on ikka. Arendavad seal praeguseid mudeleid ja töötavad välja uusi, lihtsam mudel isiklikust kodusest nutipostkastist pidi suvel välja tulema. Töötavad droonide ja isesõitvate autode lahenduste kallal, et need saaks ilma inimese abita pakke automaatidesse panna. Päris next level kraam! Neil ikka väga vaja uue tehase valmimist, praeguses hoones juba töötatakse puhkeruumideski ja lastakse mingeid asju allhankijatel kokku panna, kõik ei mahu enda majja ära. Õnneks augustis saabki uus tehas valmis ja varsti hakkab seal töö pihta, isegi varem kui meedia järgi aru olin saanud. Kolmanda tehase maa ostu üle pidigi hiljuti linnavalitsuses otsustatama. Seis oli hea, aga linnavalitsuses kolm IRL ridades olevat ettevõtjat takistavad seda. Nende huvides on madalate palkade jätkumine ja Cleveron viib seal palgataset üles, neil läheb raskemaks. Valiti justkui linnakodanike huvisid esindama, aga esindavad enda ärihuvisid. Loodetavasti läks läbi ikka või läheb lähiajal, see asukoht oleks päris hea kohe praeguste tehaste kõrval. Ostsin juurde 15 aktsiat hinnaga €250/aktsia.
Cleveroni hoone vasakul ja uus tehas paremal. Sisemusest on ka paar pilti. Hiinlastele mõistliku hinna eest. Seiklejatel mitte tülitada! (igaks juhuks: nali muidugi, tootmise osast ei teinud pilte, ega ma seal millestki aru ei saakski)
Veel üks huvitav fakt siinkohal: Cleveroni paar tähtsat nina loevad ka mu blogi. Tuleb välja, et viisakad inimesed satuvad ka siia vahest. Seni arvasin, et ainult minu ja Rahakrati sugused pätid käivad siin: sotsiaalvõlgade väljapressijad, tarbimissõltlaste rõhujad, külakurnajad, töörahva ekspluateerijad (aktsiainvestorid) ja ülejäänud hõlptulu jahtijad. Tuleb välja, et eksisin.
Ampler on kevadest alates pangalaenu kõlbulik, sai laentsi käibekapitali jaoks, enam see mure neid praeguste mahtude juures ei kollita. Said ka Saksamaal toimima mingisuguse tööandja kaudu liisingu, mille kaudu saab töötaja ka maksuefektiivsemalt enda teenistust selleks ostuks kasutada. Ootangi nüüd uudist nende poe avamisest, äkki on juba toimunud, pidi mai lõpp-juuni algus olema. Lähipäevil peakski tulema mai käive ja uudised.
Aitan Siidrikojal ekspordi jaoks raha kaasata. Tegu siis Otepää lähedal Valgjärvel tegutseva ettevõttega, kus teadlaste pere toodab maailmatasemel ja auhinnatud siidreid, rohkem kirjutasin siin blogipostis neist: Eesti versioon veinimõisast: Siidrikoda kaasab ekspordi jaoks raha. Investeerin neisse €10k. Praeguseks u €455k koos, aga pikk tee veel minna. Päris huvitav väljakutse on niimoodi Eesti ühte suurimat ühisrahastusvooru aidata kokku panna. LeapINi kaasatud €1,25m päris ei kvalifitseeru selles mõttes, et neil VC’d panid milksi ära, me ajame oma jõududega läbi. Võib vist öelda, et eesmärk sellest Eesti suurim ühisrahastusvoor teha. Vaadake igatahes üle kampaania, väga äge ettevõte on!
Funderbeam sai UK litsentsi kätte ja tegutsevad nüüd Singapuri ja USA omade nimel. Tulevikus võiks oodata UK ettevõtteid sinna raha tõstma ja investoreid tootlust otsima. Ettevõte on igatahes päris heas positsioonis, et saadagi selliseks rahvusvaheliseks kasvuettevõtete rahastamise platvormiks ja järelturuks ja väga äge oleks, kui see olulistes mahtudes Eesti platvormi kaudu toimuma hakkaks. See võiks elu ka järelturul rohkem käima tõmmata. Nad uut rahastust ka kaasamas ja ma ühe Singapuri riskifondi esindajatega käisin kui Funderbeami püsiklient enda kliendikogemusest rääkimas. Loodetavasti tuleb koju. Põnevad ajad!
EstBANi Nordic Angel Programi võitis Fractory ja kaasas sellega 34 investorilt €170 000. Ettevõte viib metallitöötlemise teenuse ostmise uuele tasemele pakkudes töötlejatele rohkem kliente ja teenuse ostjatele automaatset pakkujate leidmist, hinnastamist ja tarnet. Varasemalt võttis see protsess päevi aega ja oli väga tülikas, nüüd on minutite küsimus. Minu €5k on ka nüüd aitamas neid ja metallitoodete valmistamise protsesse efektivisemaks ja paremaks teha.
Börsiaktsiaid olen jooksvalt jätkuvalt vähendanud. PRFoodsi lükkasin peale oodatust veidi kehvemaid aprillikuu käibenumbreid 7k aktsiat maha, oli likviidsust vaja.
Tallinna Sadamat külastasin samuti ja sai ka tegevjuhilt mõned küsimused küsida. Sadama kohta on inffi nii palju, olen isegi sellest kõriauguni rääkinud näiteks ka Seitsmestele Uudistele, et ei viitsigi siin pikalt seletada. Ettevõte ise on asjalik, divikamäär on atraktiivne, aga kas ka jätkusuutlik? Peale divikamäära teiste kordajate järgi tundub kallis. Midagi spekulli jaoks siiski märgin ja tõenäoliselt ka nii eraisiku kui OÜ alt, sest nõudlus tundub ületavat pakkumist ja nagu keegi LHV foorumis kirjutas, siin väga müüjaid IPO hinna tasemel kauplemise alguses pole. Võiks nagu 5-10% hüpata küll. Pikalt hoida ei taha.
Äripäeva fotograafi pilt, küsisin Tallinna Sadama tegevjuhilt paar küsimust Muugal.
Tegin ka aprillikuu kokkuvõttes mainitud €10k laentsi ära.
Viljandi kv kihlvedu on hetkel miinuses ehk hind on paar protsenti alla piiri, aga las olla. Kuuga toimub väike arv tehinguid ja infos müra sees, tavaline kõikumine.
Näpuotsaga sai networgitud ka, kaks väikeinvestorit Tartus Investeerimisklubi üritusel.
Lõpetaks seekord kasvuettevõtete noodil. Linna peal käivad jutud, et lisaks Taxify’le on veel paar suuremat investeeringut õhus ja mitmeid väiksemaid kindlasti veel. Tõotab tulla taas rekordaasta +300m tõstmisega. Tallinna sadam tõstab küll ligi €150m, aga taas juba kaheksandat aastat on startupid rohkem kaasanud kui börsiettevõtted IPOdest. Vennad Villigid on nüüd ka tõenäoliselt rikaste TOP kümnes sees ja mitmed nende töötajad ja investorid sellega miljonärideks saanud. Käive kasvab tegijatel seitsmepenikoorma saabastega, 50% aastakasv on selles valdkonnas nõrk tulemus, mitmetel kasvab sadu protsente aastaid järjest. Startupid ja nendest välja arenevad tehnoloogiaettevõtted saavad lähiaastatel meie põhiliseks kasvuveduriks, millel tasub silma peal hoida hoida. Maailma väärtuslikemaist ettevõtetest neli esimest ja kümnest seitse on tehnoloogiaettevõtted, varsti on meil siin sama. Tähelepanuväärne on ka fakt, et ühtegi tänast uut edulugu kümme aastat tagasi sisuliselt veel ei olnud. Järgmise kümne aastaga saab Eesti tehnoloogiamaailmas suureks tegijaks! Mul on väga hea meel sellest ka kasvuinvestorina osa saada. IPOd on nii 2015!
Mis Skeletonist arvad? See võiks ju ka ükssarvikuks saada ning ainus või kõige lihtsam on Skeletoni investeerida täna Harju Elektri kaudu. Kuigi Harju Elektri hind tundub kõrge on ta siiski potentsiaalikas ja võib olla ka üks parimaid kasvuettevõtteid tänasel Tallinna Börsil.
Harju elektrist hoian ma eemale nagu kärnasest koerast. Kasumit äritegevusest pole nad kunagi üle €1-2 miljoni aastas teeninud, äkki eelmine aasta oli, ei tea. Selle aasta Q1 jälle korralik feil. Ainult investeeringutelt tuleb kasumit ja pole kindel kui jätkusuutlik see on. Kõrgem varahindade kasv võiks seljataga olla. Praegu Harju elektri äritegevuse ja muude investeeringute hind võiks kasumitteenimise võimet vaadates ja täitsa puusalt pakkudes jääda €20-40m vahele ja Skeleton oleks siis sellega praegu juba 400-600m vahel (HE’l ~10% Skeletonist). Kas nad on juba sealmaal? pigem mitte, kuulu järgi pidid alla €10m käivet tegema see aasta. Kui odavalt hinnalt sisse ei saa, siis ma ei hakka tõsisemalt kaalumagi ja praegu on HAE ikka päris kallis veel. Mikskipärast on HAE saanud algajate lemmikuks, aga seda 2000. aastate alguse aja tootluse, ajutiste kasumite tõttu ja Skeletoni tõttu. Esimene enam kindlasti ei mõjuta midagi, ajutisi kasumeid ei viitsi ennustama hakata, neid oluliselt pigem enam ei tule ja Skeleton kogu selle putka hinda praegu küll ei õigusta, peaks veel olulisi edusamme tegema, et HAE hinda mõjutada.
Siin ma julgeks natuke vastu vaielda. Dividend makstakse välja ju puhtalt tegevusest saadud kasumist, mis oli eelmine aasta 24 senti. See paneks PE umbes 20-ne juurde, mis oleks seisva ettevõtte jaoks palju, kuid kasvava jaoks mitte. Nad on suutnud murda nüüd Soome ja Rootsi turule viimase kahe aasta jooksul. Need hankevõidud on väga olulised, sest kui jalg on ukse vahel, siis on tee lahti. Ainus asi mis mulle ei meeldi on nendepoolne ettevõtete ostmine. Ma ei tea, kui edukad nad selles on.
Aeg näitab mis Harju Elektrist saab, aga tänase hinna juures on yield juba 5%. Palju Sul Cleveroni yield on? Ma tean, et see pole praegu Cleveroni puhul teema, aga oht välja diluutimiseks on Cleveronis väga suur.
Olgu ülejäänud pläustiga kuidas on. Õiged faktid saab iga huviline aruannetest kätte.
Aga putka? PUTKA?? See kraam, mida sa suitsetad, on ikka päris kangeks läinud viimasel ajal 😀
Minu jaoks on putka lai mõiste, võib iga ettevõtet tähistada, sünonüümid põhimõtteliselt. USA börsi kontekstis alla 100m mcapiga ja olematu likviidsusega HAE ongi pennistock.
Kas Ampleri oled maha lükanud et seda tabelis ei paista? Kuna tabelites (börsiaktsiate) väärtused kokku kuivanud siis huvitav oleks lugeda kokkuvõtet mis terve invest. portfelli hinnanguline netoväärtus ja muutus võrreldes eelmise kuuga.
Ampler ja muud asjad on OÜ portus täitsa samas mahus alles mis eelmiselgi kuul, pole seal mingeid muutuseid teinud. Börsiväliste ettevõtetega on veidi keerulisem igakuiselt portfelli muutust kajastada, nt Cleveroni oma olen kajastanud enda kõhutunde pealt, osade vanemate Fundwise’i asjadega ei teagi kas päris maha kanda või mida teha ja Funderbeamis võib võivad üksikud mikrotreidid viia hinna ajutiselt päris kõrgeks. Aga muidu võiks küll jah oleks endal ka lihtsam vaadata ja teistel huvitavam. Lisasin OÜ Funderbeami investeeringud ka posti. Näpuotsaga võtsin SportID’d ka juurde.
Tere Madis,
mulle kuulub nagu sinulgi Siaulius osalust. Pole aru saanud miks see märtsist kukkuma on hakanud stabiilselt + oskad sa nõu anda kust saaks Siauliu kohta uudiseid tihedamalt kui Äripäevas?
Tere semu. Siauliail paistab kõik hästi minevat, viimased tulemused olid head taaskord. Rohkem infot leiad ettevõtte kodulehelt ja investoritele olulist infot börsiteadetest: http://market.ee.omxgroup.com/market/?instrument=LT0000102253&list=2&pg=details&tab=news
Eks siin võib aktsiahinda keskpikas perspektiivis mõjutada nii pangandussektori hinnaliikumised laiemalt euroopas ja trendid mis neid mõjutavad ning ka Leedu makromajanduslikud väljavaated. Viimase paari kuu jooksul on majanduskasvu kohapealt optimism natuke vaibunud, veidi on projektsioone alla tõmmatud. Natuke võis mõjutada ka Tallinna Sadama IPO, äkki tekkis veidi müügisurvet kuna taheti raha vabastada IPOs osalemiseks. Ja Baltikumis võib alati väikse likviidsuse tõttu hinda mõjutada ka see kui mõni suurem väljuda tahab. Linnalegendi järgi Karul oli mingi hetk vahemerel jahiga seilates likviidsusest puudu tulnud ja siis “bensiinipaagi” täitmisega nihutas OEG hinda mõne protsendi. Sellised asjad reaalselt mõjutavad hindu siin 😀 Kellegil suurinvestoeil vaja kv’d osta või nädalavahetusel suurem pidu pidada, siis hind võib kõikuda 😀
“Huvitav fakt ka siia kõrvale: S&P500 indeks on viimase 20 aastaga tõusnud ainult 141% ehk 4,5% aastas ja Nasdaq 298% ehk veidi üle 7% aastas, ei tasu lasta viimase aja headest tulemustest ennast eksitada ja jälgida ikka pikemat trendi”
Kommenteeriksin antud lõiku sinu kokkuvõttes, sest ütleks et esitatud info on eksitav:
* 01.05.1998 – 01.05.2018 S&P 500 annualiseeritud tootlus tuleb 4.5%, kuid siit arvestusest oled sa dividendid täiesti välja jätnud. Koos reinvesteeritud dividendidega tuleb vastava perioodi tootlus 6,5%.
* Väga õige, et räägid pikajaalisest tootlusest, kuid statistikaga nagu sa ilmselt väga hästi tead, siis vastavalt valitud alusandmetele on väga kerge tulemust ühele või teisele poole kallutada. Sinu valitud 20-aastane periood (mis on otsapidi mõjutatud kolmest suuremast turulangusest) on üks võimalikest andmehulkadest väga suures valimis . Kui aga teha perioodi valikud näiteks hoopis järgnevalt, siis koos reinvesteeritud dividendiga on tootlused:
01.01.1998 kuni 01.01.2018 7,4%
01.01.1988 kuni 01.01.2018 12%
01.01.2003 kuni 01.01.2018 10%
* Kuigi S&P 500 on turu poolt pakutava tootluse osas olnud üsna hea indikaator, siis hõlmab see endas ainult väikest hulka USA suurettevõttetest (kasvu- ja väärtusettevõtted segamini) ning ei näita täit tõde. Samamoodi nagu sina otsid lisaväärtust ja eelist startup ja mikro ettevõtetest on ka passiivsel investeerimisel võimalik lisaks suurettevõtetele oma portfelli kaasata ka keskmise ja väiksema suurusega ettevõtteid. Illustreerimiseks kui suur vahe tuleb tegelikult tootlusel sisse ja kui erinevalt ajas aktsiate mõistes erinevad varaklassid, võib näiteks vaadata allolevas artiklis leiduvat tabelit:
https://www.marketwatch.com/story/8-lessons-from-80-years-of-market-history-2014-11-19
Lisaks väidet, et Taxify on indeksite 20-aasta tootluse mõne kuuga täis teinud on väga hea ja lihtne tagantjärgi öelda. Samamoodi oleks me kõik väga rikkad kui oleks aastaid tagasi teadnud panustada Facebookile, Applele, Alphabetile – see kõik on aga oleks-poleks jutt. Tõsiasi on, et väga vähesed ettevõtted löövad pikemas perspektiivis läbi ja enamik vajuvad ajas lihtsalt ära. Julgen väita, et ka sinu portfellis olevate (startup) ettevõttete puhul, mis hetkel tunduvad perspektiivikad uued tuleviku tähed, toimub mitme (julgeks öelda isegi, et paljude) puhul ärakukkumine. Samas piisab sellest, et teed ühele-kahele õigele ettevõttele piisava panuse, mis korvab ülejäänud kahjumi. Sinu puhul näib ka eelis see, et kui midagi ette võtad, siis teed seda põhjalikult ja sihikindlalt ning lisaks antud juhul hajutad oma panused mitmete erinevate ettevõttete vahel. Huvitav saab igatahes olema jälgida, kuidas sul oma tegemistega ajas edasi läheb. Usun ja loodan, et sind saadab edu 🙂
Dividende päris ära ei unustanud selle graafiku valikul, dividendimaksed on ikkagi sees selles, lihtsalt ei leidnud graafikut reinvesteeritud dividendidega. Reinvesteeritud dividendidega koos oleks tootlus tõesti 7% kandis selle 20 aasta jooksul. Minu valitud ajavahemikul on kaks suurt tõusu vägagi sees ja eelmisest ka osa, võiks nagu indikatiivne olla küll viimase aja tootluste kohta. Just ettevõtete hilisema börsiletuleku tõttu ei maksagi enam oodata sarnast tootlust börsilt nagu varem, kasvust järjest suurem osa toimub enne. Nüüd on juba ka esimene $100b riskifond Softbankil tegutsemas börsieelsete ettevõtetega ja tohutult kasvanud summad otsivad börsieelset tootlust, mis jätab veelgi kasvu eemale börsilt. Seda trendi peaks arvesse võtma küll investorina.
See sinu toodud vahemik 2003-18 10% tootlust põhimõtteliselt ühe suure põhja lähedalt ülejärgmise tõusu tipu lähedale (?) ju näitab ka, kaks pikka head aega ja ainult üks langus, et tootlused on ikkagi langenud. Reaalsema numbri annaks nt põhjast ülejärgmisse põhja või tipust ülejärgmisse tippu võrdlus kui niimoodi ühe languse ja 2 tõusuga perioodi valik, mul oli 2,5 tõusu ja 2 langust, head aega oli isegi rohkem sees ja tulemus niru.
Taxify on muidugi jah üksiknäide ja see oli rohkem naljaga pooleks. Ükssarvikule algusest pihta saada on minusugusele umbes sama reaalne kui lotos 500x raha tagasi saada, üks kümnest tuhandest umbes.
Ma otsin pigem ägedaid kasvuettevõtteid väga odavalt hinnatasemetelt vs Lääne hinnad, millel oleks enam-vähem realistlik 10-30x kasvu teha ja reaalsed exiti variandid seejärel. Siin vahest leiab selliseid kohti, ostuhinnast sõltub tootlus ülipalju nii börsil kui kasvuettevõtetel. Nt SABi ostsin ka üliodavalt kui keegi sinnapoole veel ei vaadanudki ja sain väga head tootlust. Kui panna sinna kus massid panevad, siis head tootlust ei saa. Ega muidugi ligi pooled enda kasvuinvesteeringutest olengi maha kandnud, need enamuses kogenematuse pealt võetud investeerimisteekonna alguses. Ja seetõttu nt Fundwise’is enam väga ei näpigi, neil kampaaniate ülespanemisele eelneva töö puhul on päris palju paranemisruumi nii ettevõtete välja valimisel kui ka investoritele mõistliku tootlusootuse pakkumisel. Vaatan pigem Funderbeamist ja EstBANi kaudu. Aga jah väga riskantne valdkond ja hajutamine on võtmesõna.
Tere Madis, mis sa arvad Fanvestorist? Ma nimelt investeerisin prooviks sümboolsed summad mõnda nende projekti. Nende poolt tuli ka kiri , et esimene payout toimub 30 juuni ja teine payout 30 detsember.
Artistlile kindlasti hea võimalus raha ette ära saada ja riske vähendada ning muusikahuvilisel enda lemmikutega paremat sidet saada. Investeerimise seisukohalt nii optimistlik ei ole, tunduvad küllaltki kallid hinnad lauludele pandud ikkagi ja nii kõrgelt tasemelt on raske kasumisse jääda. Päris investeerimiseks ei nimetaks seda ise.
Kui CLEVERONi inimestel juhtub veel aktsiad myygiks olema, siis andke sellest teada mikemayer115@yahoo.com