Eestlaste rahakasutuse harjumused on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Ferratum Insights uuringud näitavad, et hinnatõus, muutused sissetulekutes ja laiem majanduslik ebakindlus on mõjutanud paljudes Eesti peredes nii igapäevast kulutamist, säästmist kui ka laenukohustuste haldamist. Inimesed pööravad oma rahaasjadele rohkem tähelepanu ning teevad otsuseid ettevaatlikumalt kui varasemalt.
Kulutusi on tulnud märgatavalt kärpida
Uuringute järgi on umbes pooled vastanutest pidanud vähendama oma kulutusi meelelahutusele ja reisimisele. Murettekitavam on aga see, et üle kolmandiku inimestest on olnud sunnitud kokku hoidma ka toidukuludelt. Selge hinnatõus igas eluvaldkonnas on muutnud mitmed varasemalt iseenesestmõistetavad väljaminekud koormavamaks. Kolmandik vastanutest tunnistas, et neil on olnud arveid, mida ei nad ei suutnud õigeks tähtajaks tasuda. See kõik peegeldab praeguse majandusliku surve laialdast mõju.
Eestlased kulutavad suure osa palgast eluaseme- ja laenumaksetele
Eluasemekulud moodustavad Eesti peredes märkimisväärse osa igakuisest eelarvest. Uuringu andmetel kulutab 52% eestlastest eluasemele kuni 19% oma sissetulekust, 33% kulutavad üürile või kodulaenumaksetele 20-39% oma sissetulekust. See näitab, kui oluline roll on Eestis laenukohustuste tasakaalustamisel ja kui vähe jääb ruumi ootamatute kulude katmiseks.
Igapäevased kulud ja säästmise võimalused tekitavad muret
Eesti tarbijate igapäevased kulud on küll üldiselt kontrolli all, kuid võimet säästa suuremaid summasid ei ole. Uuring kinnitab, et 39% inimestest kulutab igapäevastele vajadustele 1–19% oma sissetulekust ja 36% kulutab selleks 20–39%. Säästmise seis on aga selgelt nõrgem: 75% inimestest suudab säästa 0–19% oma sissetulekust. See tähendab, et kuigi igapäevaste väljaminekute üle peetakse arvestust, ei jää enamikul inimestest raha pikaajaliste eesmärkide või suuremate säästude kogumiseks.
Mis mõjutab inimeste finantsseisu?
Ferratum uuris ka, millised tegurid mõjutavad inimeste finantsolukorra paranemist või halvenemist. Selgus, et Eesti inimeste jaoks on positiivset mõju avaldanud eelkõige palgatõus, oma rahaasjadest parema ülevaate loomine ja mõnel juhul laenumaksete lõppemine. Palgatõusu mainisid pooled vastanutest, parem finantsjuhtimine ja laenumaksete lõppemine olid olulised tegurid umbes viiendiku jaoks ning lisatöö tegemine aitas 15% inimestest.
Negatiivset mõju avaldasid aga lisakulude sagenemine ja laenukoormuse suurenemine. Uuringust selgus, et laenukoormus põhjustas lisakulusid 50% vastanutest, muude ootamatute väljaminekute tõttu tekkis lisaraskusi 44% inimestel ning töökaotus mõjutas 17% vastanutest.
Lühiajalised finantslahendused on muutunud teadlikumaks valikuks
Kuigi pikaajalisi kohustusi püütakse endiselt vältida, kasutatakse lühiajalisi finantslahendusi pigem rahavoo tasakaalustamiseks kui tarbimise suurendamiseks. Ferratumil on pikaajaline kogemus erinevate finantstoodete, sealhulgas laenulimiidi haldamisel, mis annab ettevõttele hea ülevaate sellest, kuidas inimesed lühiajalisi lahendusi vastutustundlikult kasutavad. Trend näitab selgelt, et Eesti tarbijad ei kasuta neid kergekäeliselt, vaid pigem läbimõeldud abivahendina.
Üldine suund: stabiilsus ja teadlik planeerimine
Kõigi nende muutuste taustal võib öelda, et eestlaste rahakäitumise keskmes on stabiilsuse otsimine. Inimesed soovivad hoida oma kulusid kontrolli all, vähendada riske ja planeerida oma rahaasju vastutustundlikult. Paindlikkus ja kohanemisvõime on muutunud sama oluliseks kui säästmisvõime. Ferratumi kogemus näitab, et kliendid väärtustavad läbipaistvaid ja paindlikke lahendusi, mis ei põhjustaks rahakotile liigset pikaaegset koormust.
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.