Autorist

Minu nimi on Rahakratt (no päriselt ei ole, eks). Mul on töö, kodu - üürikas ja kõrgharidus. Keskmisele eestlasele omaselt on enamus ajast tuju tõre, varbad külmad ja rahakott tühi nagu argipäeva hilisöine tramm, mis Tondil kurvalt pidurit vajutab. Ma olen igati keskmine ja mitte kuidagi halvem ega parem kui sina.

Ma töötan ühes ettevõttes koos teiste omasugustega. Meie ülesanne on omanike unistusi ellu viia. Mitte enda omi. Olla usin kontoriarmee, nühkida hiirt vastu lauda ning pühkida näost äng ja kaamos, kui ülemus tuppa astub. Me oskame väga hästi teha nägu, et jube kahju, et tööpäev vaid 9-17 on. Aga ma võin pea anda, et sa ei paneks tähelegi, kui meie firma homme tulnukate poolt koos maja ja juurtega välja kiiritataks ja ära viidaks, sest see on lihtsalt üks järjekordne firma. Meie kontori hea krundi peale hakkaksid muidugi kinnisvara ühisrahastajad kohe pappi pritsima ja see oleks tõenäoliselt ainus reaktsioon selle firma kadumisele.

Mu palk on suurusjärgus 1500 eurot. Koos boonustega. Ma käin seda pidevalt juurde lunimas ja olen nõus alati natuke rohkem tegema ja juurde õppima. Aga isu on suurem. Isu on suur suurema sissetuleku ja tööandjast väiksema sõltumatuse järele. Seetõttu teen ma iga kuu veel 17+n asja, mis tekitaks rahakotis lisakolinat. Õnneks ei ole mul võlgasid. Hetkel vähemalt. Kuid iga kuu pean tasuma kümnist neile, kes mind selle selle teekonna läbimisel varustavad: elektrifirmad, toidupoed, netipakkuja, korterihaldjas ja muu selline kontingent. Minu teekond algas 2015.a. suvel üsnagi nullist - nullid säästud, nullid võlad. Keskmine elu ja napid papid nagu linnavahel öeldakse.

Ma näitan iga kuu täpselt, kuhu mu raha läheb, kuidas (kas?) Rahakratt seda tagasi toob ja mida teha selleks, et minu raha mind ja sinu raha sind teenima hakkaks. Kuidas leidlikkust kasutades ühest otsast lisaraha teenida ning teisest otsast seda kokku hoida. Minul suuri andeid ei ole (tervitan ema ja isa geenipanga eest…), seega pean eriti leidlik olema.

Miks ma seda teen? Ma tahan näidata/proovida/tõestada, et tegelikult on ka keskmisel eestlasel võimalik ise ennast nii ära majandada, et soovi korral ühel hetkel sandaalid (ja sokid! - mäletad, jutt on ikkagi keskmisest eestlasest) ning maika seljakotti visata ja oma unistusi mööda gloobust taga ajada. Sinul võib olla mõni muu unistus. Võibolla tahad oma vanamoori/vanamehe kuu peale saata ja mingi värskema produktiga uut elu alustada? Arusaadav. Võibolla oled kirglik kalamees ja tahaksid vabadust, et ritv käes päevad läbi võsas passida ja entsefaliidiga flirtida? Ei mõista sind aga polegi oluline… Kui jageled samade eesmärkidega või alles võtad hoogu, siis see siin on kohustuslik kirjandus. Unusta Salinger. Hülga Bornhöhe. Vonnegut, kes? Sellest lehest pead sa alustama. Kõik minu numbrid on avalikud ja tõesed. Tegemist on ühemehe finantsvabadussõjaga, mille lahinguid on sul võimalik siin lehel jälgida - esireast.