Talverehvide eluiga on teema, millele paljud autojuhid ei pruugi esmapilgul palju tähelepanu pöörata. Sageli vaadatakse vaid rehvimustri sügavust, kuid tegelikult mängib olulist rolli ka rehvide vanus. Isegi siis, kui rehvid näevad visuaalselt heas seisukorras välja ja mustrit justkui jagub, võivad aastatega kulunud rehvid osutuda liikluses ohtlikeks.
Talverehvi kulumine
Talverehvide kulumine ja keskmine eluiga sõltuvad mitmetest teguritest, kuid keskmiste näitajate põhjal võib öelda, et tavapärase sõiduautoga, mille aastane läbisõit jääb 10 000–15 000 kilomeetri vahele, kestavad talverehvid üldjuhul 3 kuni 5 aastat. Kilomeetrite arvestuses tähendab see umbes 30 000 kuni 50 000 kilomeetrit. See eeldab, et rehve kasutatakse ainult talveperioodil ning need vahetatakse õigel ajal suverehvide vastu välja.
Kui vaadata teemat laiemalt, siis rehvide üldine eluiga võib ulatuda kuni kümne aastani. Talverehvide puhul see aga enamasti nii pikaks ei venita. Peamiseks põhjuseks on kummisegu koostis ja selle reaktsioon madalatele temperatuuridele. Talverehvid on valmistatud pehmest ja elastsest kummist, mis vananedes kaotab oma elastsuse ning muutub jäigaks ja vähem haarduvaks. Tavaliselt loetakse talverehvide ülemiseks kasutuspiiriks kuus aastat, isegi kui mustrit on alles piisavalt.
Millal on aeg uued rehvid osta?
Uute talverehvide ostmine ei ole otsus, mida peaks langetama ainult mustrisügavust silmas pidades. On mitmeid märke, mis viitavad sellele, et olemasolevad rehvid ei pruugi enam tagada vajalikku ohutust ning tuleks välja vahetada.
Kõigepealt tuleks vaadata rehvide vanust. Kui need on saanud vähemalt viis aastat vanaks, tuleks tõsiselt kaaluda nende asendamist, isegi kui mustrit visuaalselt veel jagub. Aja jooksul kaotab kumm oma omadused, muutudes jäigemaks ja vähem elastseks, mis mõjutab negatiivselt haarduvust külmadel teedel.
Teiseks tuleks hinnata mustrisügavust. Eestis loetakse talverehvi soovituslikuks miinimumiks umbes 4 mm. Kui muster on alla selle piiri, ei taga rehv enam piisavat pidamist lumel ega jääga kaetud teekattel. Samuti tasub tähelepanu pöörata kulumise ühtlusele, kui rehvid on ebaühtlaselt kulunud või neis on näha lõhesid, torkeauke või muid kahjustusi, on aeg need välja vahetada.
Rehvi vanusest tingitud ohud
Rehvide vananemine toob kaasa mitmeid ohte, mida ei pruugi palja silmaga kohe märgata. Aja jooksul muutub rehvikumm karedaks ja murenevaks – eriti madalatel temperatuuridel, kus painduvus ja haardumine on talverehvide puhul üliolulised. Kui rehv kaotab oma elastsuse, ei suuda see enam teekattega piisavalt haakuda, mis tähendab halvenenud juhitavust ja pikemat pidurdusteekonda.
Näitena võib tuua rehvide rabeduse, mis hakkab tavaliselt avalduma pärast viie kuni kuue aasta möödumist. Just siis muutub kummisegu keemiline koostis selliseks, et rehv ei käitu enam etteaimatavalt. Haarduvus väheneb märgatavalt, eriti jäistes või lumistes oludes, ja pidurdamisel pikeneb teekond märgatavalt. Samuti suureneb risk, et rehv võib ootamatult praguneda või isegi rebeneda, ehkki turviselõige paistab pealtnäha veel piisav.
Selleks, et teada saada, kui vana konkreetne rehv tegelikult on, tuleks kontrollida DOT tähist rehvi küljel. See tähis koosneb neljast numbrist, millest esimesed kaks näitavad valmistamise nädalat ja viimased kaks aastat. Näiteks tähis “1720” tähendab, et rehv on toodetud 2020. aasta 17. nädalal. Kui DOT-kood viitab viie või enama aasta tagusele ajale, tasub tõsiselt kaaluda uute rehvide soetamist, sõltumata turvise seisukorrast.
Eluiga pikendavad nipid
Talverehvide eluiga ei sõltu ainult nende kasutusajast või läbitud kilomeetritest, õigete harjumuste ja hooldusega saab nende kestvust märgatavalt pikendada. Üks olulisemaid samme on rehvirõhu regulaarne kontroll, eriti talvekuudel, mil temperatuuride kõikumine võib rõhku märgatavalt muuta. Alarõhk kiirendab rehvi kulumist ning halvendab juhitavust, samas kui ülerõhk võib tekitada ebaühtlast kulumist.
Teine tõhus nipp on rehvide rotatsioon, see tähendab rehvide asukohtade vahetamist iga ligikaudu 10 000 kilomeetri järel. Eesmärk on saavutada ühtlane kulumine, sest esi- ja tagaratastel on erinevad koormused ja kulumismustrid.
Lisaks on oluline kasutada hooajale vastavaid rehve. Kui talverehve kasutatakse ka suvel, kuluvad need kiiremini, kuna pehmem kummisegu ei talu hästi soojust ja kuiva asfalti. Seetõttu tuleks iga kevad ja sügis vahetada talverehvid suverehvide vastu ning vastupidi, et säilitada kummisegu omadused ja maksimeerida eluiga.
Rehve tuleks hoida jahedas, kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstud kohas. UV-kiirgus, niiskus ja soojus kiirendavad kummisegu vananemist. Kui rehve hoiustatakse õigesti, näiteks garaažis või spetsiaalses rehviriiulis, aitab see säilitada nende omadusi pikemaks ajaks ja suurendab ohutust järgmisel hooajal.