Miinimumpalk on üks neist teemadest, millega me kõik mingil hetkel kokku puutume. Kui mitte ise seda teenides, siis vähemalt uudiseid lugedes või vestlustes sõpradega.
Mis summa see täpsemalt siis on?
Tuleva aasta numbreid juba teatakse – 2025. aastal saab Eesti miinimumpalk olema 886 eurot kuus. Tunnitasu miinimum kerkib 5,31 euroni. See tähendab, et tööandjad ei tohi täistööajaga töötavale inimesele vähem maksta. Võrreldes praeguse, 2024. aasta miinimumpalgaga, mis on 820 eurot, tõuseb see summa 66 euro võrra ehk 8% ulatuses.
Võib-olla mõtled, et see ei tundu just suur summa – ja paljude jaoks see seda polegi. Aga tasub meeles hoida, et see on lihtsalt absoluutne alampiir, millest vähem ei tohi inimesele täistööajaga töö eest maksta. See ei tähenda, et see oleks soovituslik palk või keskmine tasu. Tegelikult saab otseselt miinimumpalka pisut üle kahekümne tuhande inimese ning sellele lähedast tasu veel kümme tuhat inimest.
Kust need numbrid tulevad?
Huvitav on see, et miinimumpalka ei kehtesta lihtsalt valitsus üksi. See määratakse kindlaks läbirääkimiste teel – Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kohtuvad, arutlevad ja lepivad kokku, milline võiks olla järgmise aasta miinimumpalk. Valitsus lihtsalt kinnitab selle kokkuleppe.
Need läbirääkimised on sageli päris pingelised. Töötajate esindajad soovivad tavaliselt näha suuremat tõusu, et inimesed tuleksid paremini toime. Tööandjad seevastu muretsevad, kas nad ikka suudavad kõrgemate palkadega hakkama saada, eriti väikesed ettevõtted.
Miinimumpalga lugu läbi aja
Miinimumpalga lugu Eestis ulatub tegelikult väga kaugele. Juba 1920-ndatel aastatel oli see teema laual, kuigi tollal nimetati seda “palga alammääraks”. Huvitav on mõelda, et juba siis olid palgaläbirääkimised ja tööliste heaolu küsimused ühiskonnas olulised.
Tänapäeval on miinimumpalga kasv olnud üsna järjepidev. Kui vaatame tagasi viimase kümne aasta jooksul, näeme selget kasvutrendi:
2025: 886 eurot
2024: 820 eurot
2023: 725 eurot
2022: 654 eurot
2021: 584 eurot (seda ei tõstetud võrreldes 2020. aastaga)
2020: 584 eurot
2019: 540 eurot
2018: 500 eurot
2017: 470 eurot
Pane tähele, et miinimumpalk on aja jooksul stabiilselt tõusnud, välja arvatud 2021. aastal, kui see jäi samaks kui eelmisel aastal – ilmselt tänu koroonapandeemia mõjudele majandusele.
Kas miinimumpalgast piisab?
See on miljon dollari küsimus, kas pole? Tegelikult sõltub see paljudest asjadest – kus sa elad, millised on sinu elamiskulud, kas sul on lapsi, milline on sinu elustiil ja nii edasi.
Eestis miinimumpalgaga elamine võib olla paras väljakutse, eriti suuremates linnades, kus üürihinnad on kõrged. Alampalk on mõeldud minimaalsete elamiskulude katmiseks – asjad nagu toit, eluase ja transport. Aga sellest võib väheks jääda, kui tahad ka veidi elust rõõmu tunda või midagi kõrvale panna.
Samas püütakse miinimumpalka järk-järgult tõsta. Eestis on seatud eesmärk, et see peaks 2027. aastaks moodustama 50% keskmisest palgast. 2025. aasta tasemega on see jõudnud umbes 45%-ni keskmisest palgast.
Kas miinimumpalk on hea või halb asi?
Nagu paljude asjadega elus, pole ka siin ühest vastust. Alampalga tõstmine on alati kompromiss.
Ühelt poolt aitab kõrgem miinimumpalk parandada madalapalgaliste toimetulekut ja vähendada palgaerinevusi. See võib anda paljudele inimestele võimaluse elada väärikamat elu ja tunda, et nende tööd hinnatakse.
Teiselt poolt muretsevad eriti väikeettevõtjad, et kui palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, muutub neil hinnakonkurentsis püsimine keeruliseks. Kui ettevõtete tööjõukulud suurenevad, võib see tuua kaasa hinnatõusu või isegi töökohtade kaotuse.
Huvitav fakt: Eestis maksavad miinimumpalka peamiselt väikeettevõtted – microettevõtted, kus on kuni 10 töötajat, moodustavad alampalga maksjatest tervelt 77%.
Lõpetuseks
Miinimumpalk on palju enamat kui lihtsalt number. See peegeldab ühiskonna väärtusi, majanduse olukorda ja seda, kuidas me näeme tööd ja töötajaid. Selle kujunemine on alati olnud kompromisside kunst – tasakaalu leidmine töötajate vajaduste ja ettevõtete võimekuse vahel.
Olgu sul miinimumpalk või mitmekordne keskmine palk – tähtis on, et oskaksid oma raha targalt kasutada ja leida viise, kuidas seda kasvatada. Sest lõpuks pole oluline mitte ainult see, kui palju sa teenid, vaid ka see, mida sa oma rahaga teed.