Kas oled kunagi tundnud, et sinu raha istub lihtsalt kontol ja ei tee midagi kasulikku? Mul endal oli just selline tunne eelmisel aastal, kui säästsin suuremat summat korteri sisustamiseks. Raha oli olemas, aga sellega ei juhtunud midagi põnevat. Tähtajaline hoius on üks võimalus panna oma raha enda kasuks tööle ilma suuremate riskideta.
Mis asi see tähtajaline hoius on?
Tähtajaline hoius on nagu selline kokkulepe sinu ja panga vahel. Sina annad pangale lubaduse, et jätad oma raha nende kätte kindlaks perioodiks – see võib olla kolm kuud, kuus kuud, aasta või isegi pikem aeg. Vastutasuks pakub pank sulle kõrgemat intressi kui tavalisel arvelduskontol või kogumiskontol. Põhimõte on lihtne – mida kauemaks sa oma raha pangale “laenata” lupad, seda parem intress sulle tavaliselt pakutakse.
Erinevalt tavalisest arvelduskontost, kus raha on igal hetkel kättesaadav, on tähtajalise hoiuse puhul sinu raha “lukus” kokkulepitud perioodi jooksul. Jah, tehniliselt saad oma raha kätte kui väga vaja, aga siis kaotad enamasti kogu lubatud intressi või isegi rohkem. See ongi kompromiss – pank saab kindluse, et nad võivad sinu rahaga teatud aja opereerida, sina saad selle eest paremat tootlust.
Miks võiks tähtajaline hoius sulle kasulik olla?
Tähtajaline hoius on nagu selline vaikne töötaja sinu rahaasjades. Sa ei pea selle pärast muretsema, ei pea seda jälgima ega juhtima – paned raha korra sinna ja jääd ootama perioodi lõppu. Vahepeal teenib su raha intressi ja kasvab tasapisi. See on eriti kasulik, kui sul on mingi kindel eesmärk tulevikus – näiteks kavatsed aasta pärast autot osta või reis planeerida.
Täna, kui inflatsioon on olnud üsna kõrge, pakuvad Eesti pangad tähtajalistele hoiustele päris korralikke intressimäärasid. See ei tähenda küll, et su raha kasvab kiiremini kui hinnad tõusevad, aga vähemalt ei seisa su raha täiesti paigal. Näiteks pakuvad suuremad Eesti pangad praegu tähtajalistele hoiustele keskmiselt 3% kuni 4,5% aastaintressi, mis on märksa parem kui veel mõni aasta tagasi, mil intressid olid praktiliselt nullis.
Oluline eelis on ka turvatunne – tähtajaline hoius Eesti pangas on üks turvalisemaid viise raha hoida. Hoiused on kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses Tagatisfondi poolt, mis tähendab, et isegi kui pangaga midagi juhtub, saad sa oma raha kätte.
Tähtajalise hoiuse varjuküljed
Nagu kõigil asjadel, on ka tähtajalisel hoiusel oma miinused. Kõige ilmsem on see, et su raha on mõneks ajaks lukus. Kui järsku tekib vajadus suurema summa järele – näiteks leiad soodsa pakkumise reisile või sul tekib ootamatu suurem väljaminek – siis võid sattuda keerulisse olukorda. Jah, enamik pankasid võimaldab tähtajalise hoiuse ennetähtaegset lõpetamist, aga see tähendab tavaliselt, et kaotad kogu teenitava intressi või isegi rohkem.
Teine asi, millega tuleks arvestada, on see, et kuigi praegu tunduvad intressimäärad päris head, siis pikaajaliselt ei pruugi tähtajaline hoius olla piisav, et hoida raha väärtust inflatsiooni vastu. 2022. ja 2023. aastal, kui inflatsioon ületas kohati 20%, jäid isegi parimad tähtajaliste hoiuste intressimäärad alla 5%. See tähendab, et tegelikkuses sinu raha ostuvõime vähenes, kuigi numbriliselt summa kasvas.
Lisaks tasub teada, et intressi pealt tuleb maksta ka tulumaksu – seega tegelik teenitav tulu on väiksem kui panga lubatud intressimäär.
Kellele tähtajaline hoius sobib?
Mõtlen tihti, et tähtajaline hoius on nagu see mõnus diivanikott sinu rahaasjades – ei ole kõige glamuursem valik, aga pakub kindlust ja mugavust. See sobib eriti hästi inimestele, kes:
- Koguvad raha mingiks kindlaks eesmärgiks, mis on 6-24 kuu kaugusel
- Otsivad võimalust hoida oma raha turvaliselt, ilma riskideta
- Tahavad oma rahaasju lihtsustada ja mitte nendega pidevalt tegeleda
- Soovivad oma rahaasjade portfellis üht stabiilset ja madala riskiga komponenti
Näiteks kui oled kogunud aastaid tagavarafondi “mustadeks päevadeks”, võib olla mõistlik osa sellest panna tähtajalisele hoiusele. Nii teenib see raha veidi intressi, samas kui väiksem osa jääb arvelduskontole, et olla kohe kättesaadav hädaolukordades.
Kuidas valida õiget tähtajalist hoiust?
Tähtajalise hoiuse valimine ei ole raketiteadus, aga mõned asjad tasub läbi mõelda. Esiteks, kui pikaks ajaks sa oled valmis oma raha “lukku panema”? Mõnikord on pikemate perioodide eest kõrgemad intressid, aga see pole alati nii. Eriti praegusel ajal, kui intressimäärad on volatiilsed, võivad lühemad perioodid olla tegelikult kasulikumad.
Teiseks tasub võrrelda erinevate pankade pakkumisi. Eestis on olukord, kus välismaised pangad (nagu Coop Pank, LHV, Bigbank) pakuvad tihti kõrgemaid intressimäärasid kui traditsioonilist Skandinaavia pankade gruppi esindavad Swedbank ja SEB. See ei tähenda, et nad oleksid kuidagi halvemad – kõik need pangad on Eestis reguleeritud ja hoiused kaitstud, lihtsalt nende ärimudelid ja strateegia on veidi erinevad.
Kolmandaks tasub otsida lisavõimalusi. Mõned pangad pakuvad näiteks kasvavat intressi – see tähendab, et mida kauem raha hoiustad, seda kõrgemaks muutub intress. Teised võivad pakkuda lojaalsusprogramme, kus saad paremaid tingimusi, kui kasutad ka muid selle panga teenuseid.
Huvitav trend on ka see, et mõned välismaised pangad pakuvad oma hoiuseid Eesti turule läbi erinevate vahendajate. Näiteks Raisin’i platvormi kaudu saad investeerida ka teiste Euroopa riikide pankade tähtajalistesse hoiustesse, mis võivad pakkuda veelgi paremaid intressimäärasid.
Alternatiivid tähtajalisele hoiusele
Kuigi tähtajaline hoius on hea ja turvaline viis raha hoiustamiseks, tasub teada, et on ka muid võimalusi. Näiteks kogumishoius võimaldab sulle paindlikuma juurdepääsu oma rahale, kuigi intressimäärad on tavaliselt madalamad. See on hea valik, kui sa pole kindel, millal võid oma raha vajada.
Kui oled valmis veidi rohkem riskima ja pikemalt investeerima, siis võid kaaluda investeerimisfonde, eriti madala riskiga võlakirjafonde. Need võivad pikas perspektiivis pakkuda paremat tootlust kui tähtajalised hoiused, kuigi lühiajaliselt võib nende väärtus kõikuda.
Viimastel aastatel on populaarsust kogunud ka P2P laenud, kus saad laenata oma raha otse teistele inimestele või ettevõtetele ja teenida nii kõrgemat intressi. Aga seal on muidugi ka suuremad riskid – kui laenuvõtja ei maksa tagasi, võid oma rahast ilma jääda.
Mida tähele panna tähtajalise hoiuse avamisel?
Enne kui paned oma raha tähtajalisele hoiusele, tasub läbi lugeda tingimused ja esitada endale mõned küsimused. Kas hoiuse intressi makstakse välja perioodi lõpus või regulaarselt? Kas hoius pikendatakse automaatselt, kui sa ei anna teada, et soovid raha välja võtta? Millised on täpselt ennetähtaegse lõpetamise tingimused?
Samuti tasub mõelda oma rahavajadusele – ära pane kogu oma tagavararaha tähtajalisele hoiusele, vaid jäta mingi summa ka vabamate tingimustega arveldus- või säästukontole.
Tähtajalise hoiuse avamine on lihtne – enamasti saad seda teha internetipangas paari klikiga. Mõned pangad võivad küll nõuda, et suurema summa puhul tuled kontorisse või räägid investeerimisnõustajaga, aga üldiselt on protsess muudetud võimalikult lihtsaks.
Kui mul endal oli vaja hoiustada raha korteri sisustamiseks, valisin ma kuuekuulise tähtajalise hoiuse. Teadsin, et esimesed paar kuud kuluvad mul nagunii planeerimisele ja hinnapakkumiste küsimisele, seega polnud vaja raha kohe käepärast hoida. Selle aja jooksul jõudis raha natuke kasvada ja mingil määral inflatsiooni mõju vähendada.
Tähtajaline hoius ei tee sind rikkaks, aga see on nagu hea sõber, kes aitab sul oma raha väärtust pisut paremini hoida, kui see lihtsalt arvelduskontol seisaks. Ja vahel ongi rahaasjade juures kõige tähtsam see hingerahu, mida annab teadmine, et su raha on turvalises kohas ja töötab sinu heaks, isegi kui sa ise parasjagu puhkad või magad.