OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Buffett ja Calacanis Eestis tegutsemas (15)

10. veebr. 2020
Ingel Äripäev


Madis Müür

Rahaasjade asutaja Ettevõtlus

Warren Buffett on jälgitumaid kasvuinvestoreid maailmas ja nüüd lõpuks on Eesti keelde tõlgitud ka uue põlvkonna kasvuinvestori Jason Calacanise raamat “Ingel“. Ongi aeg kahe legendi lähenemisi võrrelda, kaaluda neid Eesti näidetega ja mõelda, kuidas seda paremini enda portfelli kasvuks tööle panna.

Laialt on Eestis levinud väärarusaam, nagu Buffett oleks mingisugune väärtusinvestor. Ostaks odavalt ja müüks kallilt. Flippaks träni edasi nagu mingi turumüüja. Sellise strateegiaga saaks kümneid protsente või paremal juhul paarsada protsenti kasumit. Kas Coca Cola, Wells Fargo, Gilette ja See’s Candy on talle toonud tuhandeid või kümneid tuhandeid protsente kasumit, kuna sai nad odavalt kätte? Või ikkagi kuna pikemas perspektiivis on turust kiiremini kasvanud?

Buffetti eesmärk on ikkagi leida väljapaistvaid ettevõtteid mõistliku hinnaga, mis suudaks pikas perspektiivis turust kiiremini kasvada ja osanikele suurt väärtust luua. Mitte keskpäraseid odava hinnaga. Kasvupotentsiaalist üksi ei piisa, peab olema mingisugune kestev konkurentsieelis, mis võimaldaks selle kasvu jätkusuutlikkust üle pikema perspektiivi.

Tegelikult on Buffett ja Calacanis väga sarnase lähenemisega ja Buffett võiks olla ka väga hea tehnoloogiainvestor soovi korral. Mõlemat huvitavad küllaltki samad asjad:

Tugev õigesti motiveeritud juhatus/tiim. Nendest sõltub väga palju nii küpsete ettevõtete võime kasvada ja varasemas staadiumis tihti palju rohkemat ei olegi.

Kestev konkurentsieelis. Püsiva kiire kasvu jaoks peab midagi oluliselt paremini tegema jätkusuutliku turust kiirema kasvu jaoks. Vanakooli ettevõtetel näiteks patendid, mastaabiefektid ja brändituntus on ajalooliselt seda andnud, kuigi vanemate turunduskanalite marginaliseerumise ja kohalike toodete eelistamisega on neil praeguseks bränd kui konkurentsieelis vaikselt järjest kehvemaks raudrüüks muutumas.  Tehnoloogia puhul näiteks võrgustikuefektid loovad olulise kaitsevalli, Amazonil pole õnnestunud Ebayd lüüa oksjonide mängus, sest nii ostjad kui müüjad on seal. Surmkindlat eelist on aga järjest raskem saavutada, sest nutikad inimesed igal pool panevad järjest rohkem startuppe püsti, mis teevad midagi 10x paremini või odavamalt. Pigem muutub kiire toote ja kasvukanalite itereerimisvõime ja optimeerimine, lühidalt kasvuhäkkimine järjest olulisemaks eeliseks ja ajaga isegi konkurentsis püsimise eeltingimuseks. Kliendi edukus muutub sama oluliseks või olulisemaks müügist.

Klientide poolt armastatud toode või teenus. Buffettile meeldib investeerida igavatesse toodetesse nagu toiduained, raudteed, esmatarbekaubad, mis ka majanduslanguste ajal vastu peaks. Calacanisel täpselt sama, toote-turu klapp peab olemas olema ja järjest paremaks minema. Startupid lahendavad täpselt samamoodi klientide valupunkte ja pigem isegi paremini või odavamalt, muidu ju nende peale üle ei mindaks. Suured tehnoloogiaettevõtted nagu Amazon ja Netflix pakuvad kliendile sisuliselt tsirkust ja leiba, mida juba Vana Rooma ajal hinnata osati. Igav värk, aga teistmoodi igav. Kumb raskel ajal rohkem pauke sisse saab, €7,99/kuu Netflix või vanakooli meelelahutus? Olympicu endised aktsionärid aimavad.

Väärtusinvesteerimine 3.0.

Küll aga on neil ka erinevuseid, Buffetti konservatiivse lähenemise tõttu on ta Apple’i tohutust kasvust börsil eemale jäänud ja sisenes alles $900 miljardi juures. Grahami väärtusinvesteerimine 1.0. ehk alla raamatupidamisväärtuse ostmine ei tööta enam ammu ettevõtete puhul. Buffetti väärtusinvesteerimine 2.0. ehk tugeva brändi ja näilise konkurentsieelise pealt investeerimine on ka viimase kümnendiga lahjaks jäänud. Suured jaebrändid ei naudi enam samuti seda edu, mida veel kuni kümnend tagasi nauditi, kuna traditsiooniline turundus on surnud. Tehnoloogiaettevõtted lahendavad klientide valupunkte samuti oluliselt paremini kui vanad hiiglased. Samal ajal Calacanis siseneb ettevõtetesse edukalt mõne miljoni juurest ja on niimoodi tuhandeid või kümneid tuhandeid protsente tootlust saanud paljude tehnoloogiaettevõtetega. Selgelt on Calacanise lähenemine edukam olnud viimasel kümnendil ja tõenäoliselt ka edaspidi. Tulebki vaadata, mis on väärtusinvesteerimine 3.0. ja see on rohkem kasvuga seotud.

Üheks olulisemaks nüansiks on eelmainitud tegurite kõrval on Calacanise jaoks ja ka uuringute järgi ajastus. Ettevõte peaks suutma hästi vastata küsimusele, et miks ta peaks just nüüd lendama. Trendid peavad toetama. Näiteks enne Youtube’i oli palju videosaite, aga just sel hetkel läksid kiirused üles ja salvestamise kulud piisavalt alla, et ärimudel elujõuliseks osutuks, nutitelefonide arenguga muutusid elujõuliseks Uberi ja Instagrami mudelid, kuigi sarnaseid väikse eduga asju oli ka varasemalt tohutult.

Veel on olulised muu hulgas toote-kasvukanali klapp, traction, kasvuhäkkimine, võrgustikuefektid. Nendest moodustub tänapäeval kestvam konkurentsieelis ja võime turust kiiremini kasvada ehk tänapäevane väärtus ja väärtusinvesteerimine 3.0.

Kahe Eesti kasvuettevõtte analüüs 21. sajandi kasvuinvestori pilgu läbi:

Vaatame korraks kahte Eesti investorite seas poppi ja investoritele kasumit toonud ettevõtet väärtusinvesteerimine 3.0. prillide läbi. Börsilt on neid raske leida, pikemalt börsil olnutest pole ükski eelmise buumi tipust üle. LHV on üks väheseid investoreile viimasel kümnendil tootlust toonud ettevõtteid ja Ampler on parimat tootlust toonud avalik investeering Eestis viimasel kümnendil ning ka kõige laiema investorbaasiga tehnoloogiaettevõte. Disclaimer: olen LHV esimese 10 000 kliendi seas juba ligi 15 aastat tagasi ja investor varem olnud, aga nende aktsiad sai alltoodud põhjustel ära müüdud paar aastat tagasi ja Ampleril olen esimesi kliente, juhtinvestor ja see on minu suurim positsioon.

Ajalooliselt on LHVl erakliendi varahaldus ja aktiivsed investeerimistooted olnud üks suuremaid kasumiallikaid, ajastusega on ka hästi olnud tänu skandinaavia pankade muredele, viimasel ajal on kõik timm ja taganttuul olnud. Eesti aktiivne varahaldus börsil on aga suurte kulude kõrvale erakordselt kehvasid tulemusi teinud ning LHV Pärsia lahe fond, Maailma aktsiate fond ja pensionifondid ei ole erandid vaid pigem selle ilmekad näited. Samal ajal on avalikult korduvalt klientidele kasulikke tooteid nagu indeksfonde maha tehtud. Kliendi edu tundub neile täiesti ükskõik. Senine ajastuse eelis, skandi pankade probleemid on pigem ajutisemat laadi, hajub ära 1-2 aastaga ja fintechid nagu Tuleva suruvad fondide tasusid alla, Robinhoodi mõjul on globaalselt kauplemistasud ära kadumas. Uued fintechidest tulijad tekitavad järjest lisasurvet marginaalidele. Kui marginaalid on läbi, siis panga väärtusest polegi suurt järel. Ei julgeks ise panustada, et nende kallite kuludega ja küsitava edukusega, klientide poolt pehmelt öeldes mitte kuigivõrd armastatud erakliendi investeerimistooted 10 aasta pärast sellisel kujul üldse alles on. Või keegi teab kedagi, kellele panga investeerimistooted meeldivad? Keegi tahaks pangale pensionifondide hea tootluse eest jotsi jätta? Kui toote-turu klappi ei ole, siis on tänapäevases konkurentsis juba lootusetu. Loodetavasti nad parandavad erakliendi tooteid ja ettevõtetele suunatud toodetega on parem toote-turu klapp. Olematu toote-turu klapiga ja näiliselt hea, aga reaalsuses väga kehva ajastusega ettevõtet ei julge küll investorina näppida.

Ampleril on väga tugev tootefookus, ja klientide tagasiside tsükkel lühike, tootearendus otsemüügiga kiire olnud, mistõttu ka keskmine hinnang rattale on väga kõrge. Puhtalt online kodulehelt müügile keskendumine on õige otsus olnud, ex-Pipedrive väga andmetepõhine turundustiim on head tööd teinud ja käive üle 100% iga aasta kasvanud. Toote-turu ja kasvukanalite klapp niisiis vägagi olemas ja kasvuhäkkimise mõttes üks tööstusharu parimaid tiime Euroopas tõenäoliselt. Osalusega ja küllaltki madala palgaga ehk õigesti motiveeritud juhtkond samuti väga õigeid otsuseid seni teinud nagu puhtalt online müük, kõigile win-win rahastusvoorud, kasvuhäkkimine paigas, 2-3 tootemudelile fokusseerimine ja nende itereerimine, Saksa turule fokusseerimine, tootesaadikute programm olulisemates linnades jne annavad aimu nii tugevast visiooniga julgest juhtkonnast kui ka veidi püsivamat laadi konkurentsieelisest. Ajastus ei saaks kliimasoojenemisega parem ollagi ja prognoosid näitavad valdkonna olulist kasvu Euroopas. Skeletoni Taavi Madiberk ütles viimasel Äriplaanil, et kliimasoojenemise vastu võitlemine on üks suuremaid majanduslikke võimalusi peale internetti. Ampleril niisiis toote-turu klapp, tugev juhatus, toote-kasvukanali klapp, kasvuhäkkimine ja ajastus tunduvad kõik olemas olevat. Eks riske on nagu investeerimisel ja kasvuettevõtetega ikka, aga enamus eelduseid tunduvad justkui paigas olevat.

Ettevõtte hinnastamine, kasumikordajate fetish töötas kiviajal, saage üle juba:

Paljudel on Väärtusinvesteerimine 1.0. ehk Grahami kivi-aegadest veel aktiivselt kasutusel igasugused vanad kordajad, millega müütilist õiglast väärtust leida. Umbes nagu Monty Pythoni püha graali otsimine, alati viis õilsad ekseldajatest priiuserüütlid kuhugi sohu. Viimase paarikümne aastaga on need lasknud parimatel võimalustel nagu Apple, Amazon, Google, Netflix jnejne käest libiseda ja on samas väärtuslõkse vägagi atraktiivsena näidanud. Kas nii loll ja kahjulik lähenemine peaks ikka tänapäeval portfelli ehitamise aluseks kellelgi olema? Täna on olulised hoopis teised numbrid nagu LTV/CAC, net churn, NPS, ühiku marginaalid jne.

Buffett ei tee mingit vahet väärtuse ja kasvuinvesteeringute vahel, tema sõnul väärtus ja kasv on “ühendatud puusalt:” Mõistlik hind sõltub oluliselt ettevõtte kasvupotentsiaalist ja selle jätkusuutlikkusest, selle mõju võib hinnale olla minimaalne ja ka tohutu. Kahaneva tööstusharu ja ettevõtte puhul ka võib see ka olulise negatiivse mõjuga olla!

Tänapäeval tehnoloogiaettevõtted pakivad järjest rohkemaid vanakooli valdkondi või vähemalt nende kasumeid kokku, nagu FB ja Google reklaamid on Ekpressilt leiba laualt võtmas (vaadake aktsiagraafikut) ja Amazon jaemüüjaid, kaubanduskeskuseid, kaubavedajaid ja veel paljusid valdkondi pitsitamas. Tänu tehnoloogia järjest kiirenevale arengule on vanakooli väärtusinvesteerimine järjest rohkem hoopis väärtuslõksudesse, maamiinidele astumine. Mineviku kasumite ja tootluse pealt on järjest vähem mõtet tulevikku prognoosida, vanasid ettevõtluspeere saadetakse järjest kiiremas tempos vanadekodusse, virelema kahanemisspiraali või lausa pankrotti nagu Searsiga juhtus.

Kusjuures ettevõtte kasum ja kasumlikkuse kordajad on veel eriti nüansirohke teema, millega paljud Eesti investorid võssa on pannud. Kasumikordajate järgi söetööstuse ja kaubanduskeskuste hinnad on olnud väga head ostud, aga tegelikkuses on tegu olnud pankrotikandidaatide ja reaalsete pankrottidega.

Samuti ettevõtte kasum ja investori kasum on vägagi erinevad asjad. Tallink on peale IPOt sadu miljoneid kasumeid ja tõenäoliselt üle miljardi ebitdat teinud ja neid meedia kiidab selle eest. Ikkagi kümned miljonid! Ja kasumit! Aga aktsiahind on all! Neliteist aastat peale IPOt on aktsiahind all! Pole aimugi, miks investorid seda hoiavad. Ampler on kasvanud kasumi piiri peal teadlikult ja esimese vooru investorite osaluse väärtus on nelja aastaga üle 20 korra kasvanud. Liiga otsekoheselt ei maksa kasumit otsida või kasumikordajaid vaadata.

Tehnoloogaiettevõtete riske on ka Eestis väga tugevalt ülehinnatud, lihtsalt teadmatusest. Näiteks Eesti startuppide poolt Wise Wallet of 2019 ehk aasta targa raha tiitli saanud United Angels Fondijuhi Gerri Kodrese sõnul on ta läbikukkumiste määr umbes 30 ettevõttest ainult 2 seni ja samas enamusele edulugudele pihta saanud, asjalik intekas temaga Äripäeva teemalehel Foundme.io’s. Ja siin ka mu enda analüüs teemal, miks Eestis on ja võiks veel tulevikuski aastaid jätkuda senine madal läbikukkumiste ja kõrge edumäär. Ise olen niimoodi üle 30% tootlust iga aasta saanud viimased 4 aastat ja portu €200k pealt milli kanti kasvatanud.

Kuhu siis Buffett ja Calacanis Eestis investeeriks, LHVsse või Amplerisse? Lihtne vastus: mitte kumbagi! Ühe jaoks liiga väiksed, teise jaoks suured. Küll aga on aeg igal investoril aeg enda ettevõtetesse investeerimise strateegia põhialused ümber vaadata, kaasajastada, majanduse, tehnoloogia ja investeerimise arengutele vastavusse viia. Kasvuettevõtetesse investeerimisega kaasneb palju riske, aga vanadesse kahanemisettevõtetesse investeerimisega veelgi rohkem.

 

Disclaimer igaks juhuks veelkord: olen LHV esimese 10 000 kliendi seas ja investor varem olnud, aga nende aktsiad sai toodud põhjustel ära müüdud juba paar aastat tagasi ja Ampleril olen esimesi kliente, juhtinvestor ja see on minu suurim positsioon. “Ingli” välja andmisest ma mingit tulu ei saa. Artikli foto autor on Äripäeva fotograaf. 

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Buffett ja Calacanis Eestis tegutsemas” on saanud 15 vastust

  1. Fjodor ütleb:

    Buffett*

  2. Martin ütleb:

    “Börsilt on neid raske leida, pikemalt börsil olnutest pole ükski eelmise buumi tipust üle.”
    HAE1T, MRK1T, TKM1T, TVEAT kohe kindlasti on üle viimase buumi tipu ja võimalik, et ka SFG1T (ei viitsi arvutada). Märksõnad: dividendid, kapitali vähendused.
    Mida peaks sellest analüüsist arvama, kui sellised vead sees on?

    • Madis Müür ütleb:

      Ma ei pane enda blogisse üles fakte kergekäeliselt, ühegi aktsia hinnagraafik ei olegi eelmise buumi tipust üle (divikaid arvesse võtmata). Nasdaq on neid graafikuid oluliselt muutnud, osadel puhkudel lühendanud, osadel ümardanud endale sobivas suunas.

      Merko oli listitud palju varem kui 2008 aastal ja nende raportitest on näha hinda ka 400 krooni aktsia kohta ehk ~€25 vs praegune €10. https://group.merko.ee/wp-content/uploads/2014/03/6M_2007_MERKO-EHITUS_EST.pdf
      TVEAT selgelt ei ole ka praeguse graafiku järgi.
      HAE1T oli 2005 aastal ka 85,8 EEK ehk €5,48 aastaaruande järgi. Miks OMXT näitab nende graafikut mugavalt alates 2005 aastast, kuigi ettevõte on samuti pikemalt listitud olnud?
      TKM1T oli 2007 aasta aastaaruande järgi 2007 jaanuar-veebruar üle 150 EEK, pigem 160 EEK alla veidi ehk €10 kandis.

      Minu mälu on õigem kui Nasdaqi hämamine. Parem küsimus on, et miks Nasdaq pilti ilustab ja investoreid eksitab? Kui ettevõte on napilt plussis ainult dividendide võrra, kas siis on mõtet aktsiaturu riski võtta vanakooli ettevõttega tsükli tipu kandist? Miks investeerida varaklassi, mille operaator investorite eksitamisega tegeleb?

      • Karin ütleb:

        Madis, palun navigeeri kuupäeva komponendi juurde nasdaqi lehel ja vali oma käe järgi ettevõtte õige börsile tuleku aasta. Kõik graafikud täies ulatuses algusest peale on ju näha. Sa oled börsi peale nii vihane, et ei oska arvutit ka enam kasutada kui vaja nasdaqi lehel orienteeruda. Tõesti, telegram all over again.

        • Madis Müür ütleb:

          ?

          https://www.nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/trading?date=2020-02-10

          Mine kauplemisajalool max pikkuse peale või muuda alguskuupäeva kuidas tahad. Mõni aeg tagasi oli hoopis pikem graafik näha ja õige varasema hinnatipuga.

          • MRK1T ja Järvevana ütleb:

            HAE1T – tipust üle, vahepeal kõvasti dividende
            TKM1T – tipust üle, vahepeal kõvasti dividende
            TVEAT – tipust madalamal, vahepeal kõvasti dividende, lisaks tariifide kohtusaaga – ei näe põhjust miks peakski tipust üle olema.

            Kui Merkol tuli maadevahetuse kohtuasi, siis ta pooldus: oli Järvevana ja oli Merko.
            Praegu börsil ongi uuem versioon Merkost ja see ei peagi olema kauplemise algusest infoga, vaid poole pealt pärit infoga. Miks peakski ta olema kõrgem?

          • Madis Müür ütleb:

            Ja mida ütleks selle jutu peale Merko investor, kes 2006-7 paiku aktsiat €20 kandist ostis? “Jah, sul on õigus, ma ei olegi miinuses!?! Miks ma varem selle nurga alt ei vaadanud? Loll mina!”

            Ok, divikatega korrigeeritult umbes 3 ettevõtet on üle eelmise buumi tipu. Kolm, kogu börsil! 3. Las see fakt settib natuke, kolm on napilt plussis vs 13-15 aasta taguse ajaga. Rooma numbrites III ja kogu börsi peale! “Teatav” lõhe eksisteerib vs paljureklaamitud ajalooline 10-11%. Kas nii “hea” tootluse jaoks, eriti veel Eesti majandus- ja jõukuskasvu tingimustes on olnud mõistlik aktsiaturu riski võtta siinsel turul? Kuidas praeguse tsükli tipu lähedal edasised OMXT väljavaated tunduvad? Investor peaks elama tulevikus, mina elan.

  3. Martin ütleb:

    Otsusta ära, mida sa võrdled: “eelmist buumi”, “viimast 10 aastat” (mõlemad esialgses artiklis sees) või mõnd endale sobivat suvalist ajaühikut (nagu nüüd viimases kommentaaris)?
    “ühegi aktsia hinnagraafik ei olegi eelmise buumi tipust üle (divikaid arvesse võtmata). ”
    ülalolev avaldus on täpselt samapalju väärt kui järgnev: “ainult dividende arvestades on 99,9% startup-investeeringutest 100% miinuses”.
    Lihtsalt nonsens. Väärtus on väärtus. Kas see on investori arvel ainult aktsia hinna kaudu või lisandub sellel ka dividend, sõltub (muuhulgas) ettevõtte profiilist.
    Samasugune nonsens on Nasdaq hämamise süüdistus. Päris turgudel on reeglid, standardid. Neile vastavalt ka raporteeritakse. Oled ikka kursis, et seesama Nasdaq opereerib ka USA-s, kus “hämamise” peale lendaks kohe peale terve pinu advokaate müstiliste kompensatsiooninõuetega?

    Kui tahad rõhuda kasvuettevõtete investeerimise kasulikkust, siis tee seda aga jäta välja lombakad võrdlused börsiga.

  4. Pinsi ütleb:

    Ei ole võimalik võrrelda Tallinkit ja Amplerit. Apelsine ja mustikaid ei panda ühte korvi.

  5. Pinsi ütleb:

    Lisaksin juurde ka, et see kes üritab otsustada mineviku tootluse alusel, kas miskeid aktsiaid osta v mitte, on fundamentaalanalüüsist ikka väga valesti aru saanud. Minevikku võid vaadata aga tulevikku see ju ei ennusta. Seda võid algajatele õpetada, et ärge nii tehke aga pole mõtet oma blogis end narriks teha. Nii EI TEHTAGI.

    • Madis Müür ütleb:

      kordajad ja fundamentaalid vanakooli lähenemise järgi tulevadki mineviku tulemuste ja kasumite pealt ja see just mu point oligi, et selle pealt enam tulevikku ei ennusta. Fundamentaalanalüüs on muutunud!

  6. M ütleb:

    Aga missugused on võimalused väikeinvestoril ligi saada neile kiiresti lendavatele rakettidele peale Funderbeami?
    Mulle tundub, et väga pole. Ja Funderbeamis pigem suhteliselt üksik kraam, kuid head kraami.

    • Madis Müür ütleb:

      Ega ka kinnisvaras, börsil või ettevõtluses parimad palad magavale kassile suhu ise ei jookse ja ise suud kinni ei tõmba. Funderis on isegi üllatavalt hea kraam olnud, Xolo, Ampler, UpSteam, SportID, Citylogistic jnejne enamusel olnud vähe aega kasvada ja tootlust tuua. Ka EstBANi NAP programm ja nüüdsed ürituste sündikaadid on ka laiemale ringile avatud olnud ja tehnoloogias on võimalik €5-10k investeeringutega huvitavatele asjadele ligi saada, millega veel kinnisvaras omal käel väga ei toimeta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Warning: file_get_contents(): php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Warning: file_get_contents(http://foorum.rahaasjad.ee/api.php?api_m=forum&api_c=3&api_s=005b718caca2edc38f25f4229095a42c&api_v=1&api_sig=b3616e80749f0000de7fb09158fdeed5): failed to open stream: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data03/virt51570/domeenid/www.rahaasjad.ee/htdocs/wp-content/plugins/rahaasjad/modules/page/footer/footer.php on line 23

Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.