Facebook
Tulevikutööstus – järgmine buum? (3)
27. juuni 2023
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Eelduseid hakkab tekkima, et süvatehnoloogiast võiks tarkvarastartuppide eeskujul uus buum lähiaastatel välja kujuneda mitmel põhjusel. Kauem arenenud ettevõtted nagu Skeleton ja Starship hakkavad lähiaastatel jõudma suurema ärilise eduni ning nüüd tänu saudide mängu tulekule on ka oluline rahastuspõud võib-olla jõudsalt leevendust saamas. Peale AÜE päritolu ettevõtte Milremi ostu on just viimase kahe nädala jooksul on ilmnenud saudide huvi lisaks Clevonile ka GScani, Auve Techi ja Yanu.ai vastu.
Foto Auve Techi sotsiaalmeediast, autor kahjuks teadmata.
Ka tarkvarastartuppide vastu hakkas huvi hüppeliselt kasvama alles peale Bolti ja Wise’i ükssarvikuks jõudmist eelmise kümnendi teises pooles. Süvatööstus on sinna faasi jõudmas Skeletoni miljardikäibega tehase avamisega järgmisel aastal ja hiljutise Starshipi-Bolti koostööuudise valguses. Starshipi teenus on nüüdseks odavam kui inimkuller ja hinnas kiirelt alanev. Ärilehe intervjuus räägiti ka Starshipi kasumlikuks muutumisest lähiaastail. Süvatehnoloogia on selgelt tulevik:
Uuest tehnoloogia käibest järjest kasvav osa tuleb süvatehnoloogiast, (Tesla, Northvolti, Skeletoni näitel pigem realistlik,) aga investorhuvi seni oluliselt vähem olnud, väga heale tehinguvoole on oluliselt lihtsam jaole pääseda kui tarkvaras. Allikas
Seni on Eesti investoreil huvi leige olnud valdkonna vastu paljudel põhjustel (aga need võiks muutuda):
- Valdkond on algfaasis enne käivet ja ärilist edu oluliselt riskantsem ja kapitalimahukam, pikemate arendus- ja müügitsüklitega. Tihti on enne käivet vaja isegi kümneid või sadu miljoneid sisse panna enne pilooti või suuremat ärilist edu. Näiteks Skeleton saab see aasta 10 aasta vanuseks, Starship jõuab sinna järgmisel aastal.
- Pole ärilisi edulugusid veel seni olnud, raske näha investoreil nii kuidas tootlus tulema peaks kui ka vigadest ja võimalustest õppida. Seetõttu on see olnud ka:
- Ka investoreile veel võõras maailm. Milleks panna kuhugi tarkvarastartuppidest veelgi riskantsemasse varaklassi miljoneid, kui ei tea mis saab ja kas ka jätkuinvesteeringut tuleb, mis on eluliselt vajalik.
- Kapitali vähe, exiti raha pole, fondid veel ei julge konkreetsemalt suuremalt investeerida, jätkuinvesteeringud on tohutu küsimärk olnud. Laiemal ringil investoreil pole olnud teadmisi ja julgust investeerida vajalikke summasid.
- Ajutiselt on mantra olnud kasum-kasum-kasum viimased 1-1,5 aastat, mis hakkab vaikselt oma aega ära elama. Igal haibil on oma aeg, mis alati ümber saab mh näiteks ajutiselt suure kasumlikkusega solari näitel, ka pangandus on pigem oma “tugevuse tipul” (Arco Vara trademark), kinnisvara sealt möödas. Clevon sai hea aja finishijoonel veel €5m kätte, aga täna ei saaks Eestist pigem ka mõnda miljonit, vähemalt mitte esimese/ainsa rahana. Küll see muutub, nii Eesti kui maailma väärtuslikemad ettevõtted Boltist ja Wise’ist ning Teslast Google’i ja Amazonini olnud pikalt kahjumlikud alguses. Parim tootlus on olnud tehnoloogias viimasel 30 aastal, kuigi tsükli põhjas ajutiselt ei pruugi nii tunduda. Loeme tibusid millalgi tsükli keskfaasis.
- Toetused on Eestis tillukesed. Mujal aga Skeletoni näitel Saksamaa on toetanud Skeletoni tehase ehitust €66 miljoniga, USA on toetamas nii kiibi- kui rohetööstust sadade miljarditega, ka Euroopa riigid võistlevad muuhulgas elektriautode, aku- ja kiibitehaste nimel toetuste ja maksusoodustusega miljardite ulatuses. Saab ka mujal tootmise püsti panna kui Eesti tulevikutehaseid ei taha, mitmel pool mujal tahetakse.
Toetused pigem üldiselt ei meeldi majanduslikult mõtlevatele inimestele, aga sellise turumoonutuse on Hiina käiku pannud ja ka USA on välistootjatest (eelkõige Taiwani-Hiina riski tõttu) sõltuvuse vähendamiseks, julgeoleku kaalutlustel, konkurentsis olemiseks, majanduskasvu nimel jõuliselt toetamas kohapeal tootmist nii kiibitööstuses ($50B+ Chips Act) kui rohetehnoloogias ($369+ miljardit Inflation Reduction Act). Ka Euroopa riigid on sarnaseid samme astumas, et tulevikutööstuse lipulaevad Ameerikasse enda tehaseid ei koliks ja endale kliendiks olemise rõõm ainult ei jääks. Kas ka Eesti võiks midagi sarnast kaaluda? Näiteks tehase ehituseks kui ettevõttel on eellepingud müügiks sõlmitud vajalikus mahus Skeletoni kombel, omakapital tõstetud ja laen pankadelt saadud, siis 5-25% ulatuses USA eeskujul + maksusoodustus teatud mahus toetus võib ainult mõistlik olla. Saksamaa €66m suuresti laenu kujul toetus Skeletoni tehase ülemeelitamiseks on kindlasti Saksa majanduse, töökohtade, maksutulude, klastri tekkimise, teadmuse saamise vaatest väga hea investeering. Annab hea investeeringuna teha küll toetuseid.
USAs on tänu toetustele tulevikutehnoloogia tööstusrevolutsioon algamas. Allikas.
Enamus neist pärssivatest põhjustest on nüüd muutumas vastutuulest taganthoovuseks, eks ulatus ja mõju alles selgub.
Valdkond siiski selgelt jääb kapitalimahukaks ja pikkade tsüklitega tööstusharuks, seda ei muuda miski. Küll aga võiks investorid ohtude kõrval ka võimalusi nägema, eriti kui välisinvestorid ja teiste riikide toetused Eesti tulevikutööstuse mujal käima tõmbavad.
Ärilised edulood on suurelt esile kerkimas lähiaastail ja vast ei jää ka Skeleton ja Starship ainsateks. Nendest saavad nii õppida kui investeerimisjulgust juurde ka kohalikud investorid. Millalgi tulevikus tekib ka väljumiste raha.
Kasumlikkuse argument on ikka raske aja riskikartlikkuse aegne lugu, mis on enda parim enne aja selgelt ületanud, ammu hinnas sees. Nii kasumlikel (tugevuse tipu lähedal) kui kahjumlikel (põhja lähedal). Pikemas vaates paljudes sektorites tuleb müügikäibest kasum alles aastate pärast, lisaks süvatehnoloogiale ka näiteks kinnisvaraarenduses, toorainete maardlates, ravimite arenduses. Investorite osaluste väärtus võib ikkagi ka enne tõusta muuhulgas nii arendustegevuse tagajärjel, klientide saamisel kui ka turu sentimendi paranemisel täiesti tuumatalvest ja aktiivsest heitimisest lihtsalt tavaliseks laiema ringi ükskõiksuseks, ei pea pulliturgu veel tulemagi. Ühed parimad tootlused ongi olnud tsüklilisemate varade põhjast ostmisel, tuleb ikkagi ahne olla siis kui turg kardab. Põhjast põrkeruumi on tohutult.
Saudide näol on üks oluline jätkuinvestor ja potentsiaalne väljumiste vektor (Milremi näitel) tõenäoliselt siin suuremalt toimetama hakkamas, mis võiks anda tõuke nii kohalikele varajastele investoritele valdkonna poole kui ka välisfondidele rohkem siia suunas vaatama, vast ka riigile tehaste siin hoidmise nimel. Üldiselt on nad erinevates varaklassides lõputute taskute, küllaltki vähe hinnatundlik ja pigem passiivne finantsinvestor olnud, startuppides nii otse kui näiteks muu hulgas Softbanki kaudu $45 miljardiga. Selgelt on neil aga huvi tootmist oma riiki tuua, et majandust fossiilkütuste kõrval mitmekesistada.
Valdkonnas edenevate ettevõtete vaatest on olukord niisiis mitmes mõttes paremaks minemas: oluline jätkuinvestor juures valdkonda käima tõmbamas, vast aitab teistegi investorite ja riigi huvi tõsta. Võiks toetav olla nii Clevonile kui Grab2Go‘le näiteks (oman mõlemat), kuigi Clevonis investoriks jäämise väljavaated börsiväliselt võivad nüüd pisut hägusemad olla, tundmatuid muutujaid on juures. Vihjasin ka Grab2Go tiimile teiste startuppide käest Saudide kontakte uurida.
Investori vaatest teeb sektori huvitavamaks ka tõik, et ühtegi heade või väga heade väljavaadetega sektorit ja varaklassi kõrval väga pole, investorhuvile on konkurentsi järjest vähem. Eks AI buumib ja selgelt ka mullitab nagu näitas ka mõnenädalase idu Mistrali €105 miljoni kaasamine enne igasugust sisulist tegevust. Seal pigem huvitavaid ostukohti pole, kordajad on kõrgemad kui 2021 tech mulli ajal. Süvatehnoloogias on aga hinnatase kriisi sügaviku kuristiku oma. Kui siin pusletükid hakkavad paika jooksma, Saudid reaalselt esimesi investeeringuid teevad, vaatamata piiratud eelarvele tulemusi tulema hakkab, võib tõus ka pihta hakata ja mingi hetk tootlust otsiv raha ka suuremalt Eesti süvatehnoloogiat vaatama hakata. Tillukese kauplemisaktiivsuse tõttu ka hind kiirelt ja järsult kasvama hakata süvikust kui sektor atraktiivsemaks, kasvõi vähem mitteatraktiivseks läheb. Kui peaks nii minema, siis võib siin enne seda olla võimalik teha järgmise 5 aasta parimad investeeringud kriisi põhja hinnatasemetel selgelt järjest paranevate väljavaadetega sektoris.
Kindlasti toob mõni ka argumendi, et parim kraam ei jõua laiema ringi ette. Tarkvarastartuppides on see kindlasti nii, väljumiste raha riisub koore, fondid järgmised parimad. Süvatehnoloogias on seis vastupidi, väljumisteraha pole, fondid on väga ettevaatlikud, ka parimatel on olnud keeruline, viimane aasta isegi väga keeruline midagigi kaasata, eriti enne pilooti ja käivet. Grab2Go näitel neil on erakordselt tugev tiim, erakordne toode (esimesena euroopas ravimiameti kõrgetele standarditele vastav), tohutu turg täiesti võtmata, ajastus ideaalne, trendid selgelt toetamas. Ikkagi enamus investoreid teiste ettevõtete probleemide pealt vaatasid, et mis pettusega siin nüüd tegu on. Koputa ainult rahakotiga uksele, saab vägagi ligi parimatele. Võib mõne aastaga muidugi muutuda.
Eesti eksportiva tööstuse raskuste ja küllaltki laiapõhjalise languse kontekstis on järjest olulisem Eesti majandusele, et meie tulevikutööstus kasvama jääks ja tootmise ka siin hoiaks. Ka ökonomistid hoiatavad juba pikka vindumist ja langus on laiapõhjaline, 67% lisandväärtusest languses. Ilma tulevikutööstuseta on raske näha laiapõhjalist tempokat kasvu ka ülejäänud majanduses ja head tootlust teistes varaklassides.
Põnevad ajad. Ongi Eesti investorite, riigi ja majandusmeedia teha, millist majanduskasvu me soovime või jääbki pikk vindumine meie lähemate aastate tulevikuks. Turuga pole mõtet vaielda, aga jõuliselt esile kerkivate trendide teadvustamine ja enda jõukusevankri ette rakendamine võib aidata meil kõigil paremaid investeerimisotsuseid teha ja ka majanduse uuele kasvule saada. Vast Saudide tulek ja süvatööstuse äriline käimaminek võiks olla olulisteks katalüsaatoriteks, et ka kohalikku investorit mobiliseerida siiski Eesti tulevikutööstust siia kasvama jätma ja majandust uuele tasemele viima või laseme nende tootmisel parematele jahimaadele minna. Triggereid selgelt on ja sektorit tasub kindlasti investoritel jälgida ja uurida, see muutub järjest olulisemaks nii tootluse kui majanduse seisukohast.
Täielik lahtiütelus: tegu pole investeerimissoovitusega, vaid informatiivsetel eesmärkidel kirjatükiga. Mainitud varaklass on vist kõige riskantsem ja tsüklilisem varaklass üldse, eriti varases staadiumis, tehke kodutöö hoolikalt, arutage teiste investoritega, hajutage, pigem ka huvi korral peaks positsioonide suurus kuni 0,5% portfellist jääma mainitud varaklassis. Oman Grab2Go ja Clevonit.
Oman ka Clevonit ning Saudide huvi on kindlasti postitiivne. Veidi paneb muidugi mõtlema see kui Saudid peaksid ostma nagu Milremi täitsa välja, et kas siis IPO-ga sisenenud rahvas saab ikka hea pakkumise, mis on IPO-st kõrgema hinnaga. Loodetavasti suuromanikud ei soovi kiirelt väljuda ning pigem pakuvad a la 10% osalust hea valuatsiooni pealt, et toodet edasi arendada.
Ei oma mingit siseinfot, ei tea rahastuse käekäigu kohta ega räägi ühegi osapoole eest, lihtsalt passiivse kõrvalseisja tähelepanekud:
Kevadel kaasas Clevon IPOst mõnevõrra kõrgema hinna pealt ja proovis teha väikest vahevooru (bridge round) suurusjärgus IPO hind või pisut peale, tol hetkel veel suurema eduta.
Saudid liiga hinnatundlikud mujal pole vähemalt mulle märgatavalt olnud, pigem on heade varade eest head ja väga heade eest väga head hinda maksnud. Pole päris Eesti 90ndate seltskond, kelle ärimudel on kantimine või väikeste välja pigistamine, ettevõtted ise virelemas. Nad on pigem asjalikes ettevõtetes tagaistmel sõitu nautimas.
Üldiselt ka startuppides pigem kui tahta mitmeid tehinguid teha, siis teiste üle ja maine potist alla laskmine on halb, sellist 90ndate ärikultuuri ei ole märganud investorite poole pealt, ka neilt, ega ka asutajatelt pole.
Teoorias neil rahalist võimekust okeilt hinnalt tehingut teha on olemas, ka varasemaid välja osta. Kas soovivad ka IPOst kõrgemalt välja osta, pole aimugi. Vaevalt nad First Northi hinda vaatavadki olematu käibega. Üldiselt ka nemad on ikka tiimile ja senistele äri käimatõmbamise faasis ikka enamusosaluse jätnud ja tervislikel valdkonna keskmisest kõrgematel tasemetel tehingusse läinud 10-20% osaluse nimel. Tesla ja mitmete suuremate puhul ka väiksemate osaluste nimel teiste kõrvalt.
Ei hakka prognoosima, mis nad teevad, infot vähe konkreetse situatsiooni kohta, aga pigem kaudse info pealt võiks praegune hinnatase atraktiivne ikkagi olla ja neil huvi tehingusse ok hinnalt jõuda olla suurem kui turg seda hindab. Pole päris Soome säästuinvestorid. Võin ka alati eksida ja seda juhtub ka tihti. Eks näis.
fff.vc tegi kokkuvõtte Clevoni investeerimisvõimalusest kuni paar kuud tagasi: 80m cap, 25% discount, tol hetkel kuni paar kuud tagasi oli 3m commited 7m vahevoorust. Selle roundiga nende info kohaselt peaks olema võimalik müüa 1000 masinat 2024 aastal €50k/masin ehk €50m käivet ja 10k haldustasu /masin/aasta ehk 10m ARR hakata saama. Kui ka kolmandik ära tuleks nt oleks turg pigem positiivselt üllatunud, mcap hetkel €22m kandis FN: https://fff.vc/investment-reports/clevon