Facebook
Eesti rohetehnoloogia on inflatsioonikaitse ja järgmiste kümnendite suurim edulugu (7)
10. aug. 2022
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Viimase kahe aastakümne võimsaim majanduslik trend ja suurimad tootlused on tulnud ettevõtluse ja inimtegevuse internetti kolimisest. Google, Amazon, Facebook, Apple, Microsoft, Netflix ja teised on vedanud majanduskasvu, töökohtade arvu ja palgakasvu, investorid on saanud sektorist parimat tootlust ka viimase aja languseid arvestades. Neist on saanud maailma väärtuslikemad ettevõtted. Nüüd järgmise kahe aastakümnega läheb ettevõtlus ja inimtegevus roheliseks, meeldib see siis või mitte. Elektri tootmisest transpordi, ehituse, põllumajanduseni, kõik läheb ühel või teisel viisil roheliseks. Samasugune või võimsamgi trend on alles algamas ja kiirematest rohepöörajatest saavad suurimad võitjad, aeglasemad jäävad virelema. Elektriautode sektoris on see juba Tesla eestvedamisel läbi mängitud, aga ruumi on veel sadadele ükssarvikutele ja mitmetele triljoniettevõtetele.
Investoritele peaks see veel eriti huvi pakkuma, kuna lisaks tohutule võimalusele on vastupidi hinnatasemed koos laiemalt tehnoloogiaga peksa saanud. Situatsioon meenutab vägisi internetiettevõtete aega 2002-2004 aastatel, kus pahn oli juba välja sõelutud, võitjad kasvasid, aga turg ikka vaatas kõrvale. Praegu on võimalik järgmise 2 aastakümne võimsaimasse trendi investeerida väga olulise soodushinnaga, eriti Eesti kasvuettevõtete seas. Turg vaatab täiesti valedel põhjustel mujale ja kardab, ei vaadata rohetehnoloogia poolegi veel sisuliselt (kui Enefit kõrvale jätta, mis on pigem rahavoo objektide ettevõte, ise lahendusi ei arenda).
Rohetehnoloogia on ka kaitse inflatsiooni vastu, kuivõrd pakutaksegi odavamaid alternatiive olemasolevatele fossiilsetele lahendustele. Päike ja tuul on juba praegu odavaimad energiatootmisliigid, elektriauto on praeguseks juba takso ja rendiautona fossiilkonservidest soodsam, rääkimata elektriratastest ja -tõuksidest. Kõrgete energiahindade juures üleminek energiatõhusamatele lahendusele nii tootmises kui ehituses võtab ainult hoogu sisse. Mida kõrgemad energiahinnad, seda suurem surve minna kiirelt rohetehnoloogiale üle.
Kliendid, investorid, talendid ja avalik sektor eelistavad: Järjest rohkem kliente eelistab enda tarbimisega maailma paremaks tegemisse panust anda nagu investoreid, muu hulgas on ka rohelaenud soodsamad. Sektoril on väga tugev toetus ka avalikult sektorilt, reguleeritud on üleminek nii roheenergiale kui ka muu hulgas sisepõlemismootoreid surutakse linnadest välja ja tootmisel on lõpptähtajad seatud. Ka talendil on tänapäeval järjekord tööandjatest ukse taga ja kasvav osa eelistab enda panusega olla probleemi asemel või lihtsalt palga tiksutamise asemel osa lahendusest kliima kontekstis. Nüüd veel Vene genotsiidse sõja kontekstis läks rohepöördele uus käik sisse, veelgi selgemalt on vaja nende finantseerimist vähendada. Paraku arvestatav osa fossiilkütuste tootmisest ei asu inimõigusi hindavates riikides. Trendid toetavad meeletult nii lühiajaliselt kui pikaajaliselt.
Eesti investorite õnneks on meil siin vägagi võimas järelkasv rohetehnoloogiaettevõtteid pead tõstmas ja ka see aasta vägagi tempokalt enda kasvu jätkamas, pigem isegi hoogu kiirendamas.
Teisest küljest on rohesektor näitamas väga võimsat kasvu, aga osakuhinnad on saanud enamuses kasvuettevõtete moest välja vajumisega oluliselt peksa. Ka väga head ettevõtted on pihta saamas. Rohesektor aga justnimelt võidab kasvanud energiahindadest. Investeeritakse nii uude energiatootmisesse (Enefit, Sunly, Enery Estonia, lisaks palju väiksemaid) toodetakse energiatootjaid (Roofit.Solar, Solarstone) energiatõhususe- (Airobot), transpordivahendeid (Comodule, Ampler, Starship, Cleveron Mobility, Auve Tech, Vok Bikes, Hagen Bikes, Bikeep jt) kui ka energiakandjaid (Elcogen ja Skeleton). Need on mõned suurematest, kindlasti jäi palju ka nimetamata. Nagu Taavi Madiberk ütles, rohepööre on suurim majanduslik võimalus peale internetti ja seda tõestab ka Elon Muski tõus maailma rikkaimaks inimeseks. Eks ole näha kas Teslal õnnestub ka maailma suurimaks autotootjaks ja robotaksode eestvedajaks saada. Seni on Teslale vastu panustajatel läinud üldiselt päris nutuselt, ka Eestis. Eestil on vägagi arvestatav põlvkond roheettevõtjaid peale kasvamas ja meil kõigil on võimalus see panna enda kasuks tööle nii investori, töötaja, ettevõtja kui koostööpartnerina. Enamus roheettevõtteid on ka hinnas alla tulnud. Millal peaks investor hea potentsiaaliga varasid ostmas, kas tipust või põhja lähedalt?
Enefit Green kui börsi põhinimekirja üks suurim ettevõte on saanud inflatsioonikaitsest ja dividendidest huvitatud investorite tähelepanu juba aastakese ja see on ka aktsiahinnas näha kasvu näol, ei pruugi enam atraktiivsel hinnal olla. LHV varahalduse jaoks oli juba enne IPOt kallis, samas Norra naftafond on viimasel ajal lisanud aktsiat. Rahavooinvestorite ühe lemmikuna on nendel on suurem langus õnnestunud ära hoida. Mahtude kasvades hakkavad projektid mõne aasta pärast tulevikus juba üksteist kannibaliseerima, päikseenergiat ehitatakse paari aastaga rohkem kui on suvepäeval tarbimine ja tuulisel suveilmal võib see elektri börsihinna suisa miinusesse viia. Eks ole näha kuidas nad salvestusega asja lahendama hakkavad. Lisaks Sunlyle on konkurentsi lisamas veel Austria Enery Estonia ja paljud teised väiksemad. Pimeda tuulevaikse talve elektrihinnad samas siin lähema 5 aasta jooksul erilist leevendust saamas poole. Lähema paari aasta mahtude kasvamisega võiks siiski ettevõttel ja aktsionäridel igati kenasti minna.
Börsil on veel ligipääsetavad investoritele Airobot, Elmo Rent, Hagen Bikes ja mööndustega läbi Harju Elektri ka Skeleton, Tuulel kauplevad ka võlakirjad. Airobot küll raporteerib vähe, aga neilgi on kõik eeldused ehitused toimuvast rohepöördest oluliselt võita. Käesoleval aastal on raporteeritud jooksva aasta tegemistest ainult Liveniga koostöö sõlmimisest, niisiis määramatust on nende puhul küll palju ja kaupleb ligi 10x prognoositaval käesoleva aasta käibel. Elmo Rendi rendisuund võib Bolti kõrval liiga pisikeseks jääda, kes on teadupärast Elepordi investeeringu kaudu märku andnud massiivsest sisenemisest elektriautode sektorisse regioonis. Kaugjuhitava auto puhul võivad nende piiratud vahendid ja õhuke tiim liiga väheks jääda korralikemate tulemuste jaoks, ühekohalise arvu arendajatega ei tee selles valdkonnas midagi ära. Hagen Bikes valdkonna tarneraskuste tõttu pole veel päris oodatud kasvutempol, aga kastirattad on kindlasti oluline kiirelt kasvav nish nii linnasisese väiksema kaubaveo kui lastevanemate jaoks. Hinnatase jääb kastikate tootjal samuti üle kümne korra käesoleva käivet.
Skeleton on kindlasti oma valdkonna üks globaalsetest turuliidritest ja enda tootega kõige kaugemale jõudnud. Eesti tööstuse tulevane au ja uhkus, meie oma Tesla. Skeleton sai hiljuti kaks korralikku €11 ja €30 miljonised lepingud ja kindlasti on see nende ambitsioonide juures alles algus, sest alustatakse €220m väärt tehase ehitusega. Harju Elekter on kesiste tulemustega hinnas ka langenud, mis võib Skeletonile panustamise juba täitsa atraktiivseks teha. HAE turuhind on €5 aktsiahinna juures €91,5 miljonit, ettevõte omab 2. kvartali raporti järgi 6,14% Skeletonist, kui siin oodata Skeletoni kasvu mitmekordseks ükssarvikuks, siis võib kasvuruumi justkui olla. Seni on Harju Elekter teinud ligi €21,8 miljonit investeeringu neisse 2. kvartali raporti järgi.
Hijuti tegi IPO ka Cleveron Mobility, mis arendab viimase miili mehitamata transpordivahendeid. Eks konservatiivsemale investorile võib suurem hulk määramatust, vaja minevat raha kaasamist ja rahavooettevõtete hindamismeetodeid kasutades näiliselt kallis hind esialgu võõras olla ja vastumeelsust tekitada. Küll aga tiim on Eesti riistvara üks tugevamaid, nad on valdkonna üks kaugemale jõudnud ettevõtteid ja tootluse potentsiaali eesmärkide täitmise korral võiks ka jaguda. Taganttuuli jagub.
Funderbeamis on kauplemas Ampler Bikes on seni kuue kuuga teinud €10,77 miljonit käivet, +88% aastakasv ehk eelmise aasta käive on 6 kuuga juba ära tehtud. Neidki kimbutavad pisut tarneraskused, ooteajad on praegu 1 kuu juures, mis aga turuliidri Van Moofi ooteajaga oktoobris on igati kena ning ka elektriautosid ja elektripaate tuleb tihti üle 6 kuu oodata. Paljudel turgudel müüakse elektrirattaid kordades rohkem kui elektriautosid ning valdkond on väga kiires kasvus. Lisaks on autoomanikel vägagi valus bensiinihindu maksta, mis veab veelgi nõudlust. Ka kliimale on parem, kui ühte inimest veab 15-18 kilo metalli 1,5 tonni asemel. Elektrirataste tootja kaupleb hetkel ligi 2-2,3x käesoleva aasta käivet ehk on Eesti avalikult kaubeldavatest kasvuettevõtetest selgelt kõige odavam vaatamata väga kiirele kasvutempole juba arvestatavate mahtude juures.
Bikeep valmistab (elektri)jalgrataste ja -tõukside parkimis- ja laadimislahendusi ning on tegemas ligi või üle 100% kasvu see aasta. Juunis saadi €572k tellimusi. Kaupleb €8 miljoni kandis ehk ligi 4x käibe juures
Suurema portfelliga aktiivsematele investoritele on uksed valla ka börsivälistele kasvuettevõtetele, kus ka hinnasula toimunud on. Näiteks Sunly on hetkel €100 kuni €150 miljonit kaasamas ja aegade jooksul on korduvalt ka Bolti järelturu tehinguid olnud. Nende jaoks tihti vähemalt €100 000 investeeringut olnud siiski vaja, see on juba suurte poiste mängumaa.
Vaadates laiemat pilti, näiteks ka Wise’i aktsiahinda, mis on põhjast üle 70% juba taastunud, siis pigem on tehnoloogias ja kasvus põhi ära olnud. Solarstone’i €10 miljoni kaasamine viimase 12 kuu ligi €2m käibe pealt näitab, et ka siinkandis tehakse privaadis tehinguid rohetehnoloogiaettevõtetega oluliselt kallimalt hinnatasemelt, isegi 10-20x käibelt ka siin näiliselt keerulisemalt hetkel. Teisest küljest Eestis aga pole näiteks Airobot, Ampler ja Bikeep veel eriti tõusma hakanud ja viimased neist on ka väga soodsate kordajate juures. Tõusuruumi ja eksimisruumi tundub justkui jagub nii lühikeses kui pikas perspektiivis.
Niisiis on võimalik investorina keskkonnale head tehes toetada odavamate toodete turule toomist ja ise sellega nii kasvuloost osa saada kui inflatsiooni vastu kaitset saada. Inflatsiooniline keskkond on rohesektorile oluline taganttuul. Eks riske on alles kasvufaasis ettevõtetega kindlasti pisut rohkem, aga ka põhiline tootlus börsidel on vaatamata viimase aja langusele tulnud eelnevatel kümnenditel siiski kasvuettevõtetest. Eriti kui madalpunktist siseneda. Ühe hoobiga nii Venemaa energiatulusid vähendada kui loodusele, keskkonnale ja enda rahakotile head teha võib olla huvitav võimalus küll nutikale investorile. Kas võib oodata, et rohetehnoloogia kasvuettevõtetest saab järgmine inflatsioonikilp investoritele?
Olukorras kus ülejäänud majanduse jaoks väljavaated muutuvad järjest muret tekitavamaks, täitsa tasub investorina vaadata ühe vähese järelejäänud võimsate tulemustega majandusharu poole. Ideaalne hetk näiteks uppuvalt laevalt – kinnisvarast – põgeneda tipu juurest ja kasvutrendi panna ülisoodsalt hinnalt. Kindlasti tasub aga ennast selle sektoriga kurssi viia, sest järgmise 10-20 aastaga mõjutab see meie elu järjest rohkem ja parimad tootlused, väärtuslikemad ettevõtted ning uued Rikaste Topi juhtpositsioonid tulevad just sellest valdkonnast.
Disclaimer: tegu ei ole investeerimisnõuga, tehke oma kodutöö ja otsus ise.
FacebookLinked In
Enimloetud artiklid
Viimased artiklid
Vaatasin Ampleri tehases tehtud videot. Valmistavad ise kohapeal rattaid, ei tea, kas suudaksid tahtmise korral ka muid juppe toota, mida hetkel Hiinast ootama peavad?
Vähemalt mõni aasta tagasi neil Hiina juppe polnudki või oli minimaalselt. Küll aga Taiwanist toodi raamid, mis spetsiaalselt neile tehtud, raamide parim know-how on Taiwanis. (mis viimase aja sündmuste valguses on teatud lisarisk).
Eks nad toovad allhanget järjest lähemale ja selle eesmärgi on nad ka välja hõiganud mingeid asju ka järjest rohkem ise teha. Samas suur osa jääb tulema Aasiast ja Euroopast, sest nt Schimano, Boschi, Continentali tasemel juppe pole võimalik siinkandis toota. See ikka hoopis teine know-how ja polegi mõtet kõike ise teha. Ka Saksa autotööstus ei tee ise suurt enamust juppe, vaid nende väga lai alltöövõtjate võrgustik teeb ära need. Eks tasub kindlasti allhanget lähemalt nüüd tellida ja nad selle nimel ka tööd teevad, neil varujuppide tootjaid on Euroopas välja vaadatud küll.
Vaatan nüüd, et Ampleril enamik 2022. a mudeleid saab kätte alates 2. sept ehk ootamisaeg ainult 2 nädalat. Ei tea, kas müük on ära kukkunud või on siis jupipuudus lahendatud. Suvel oli ootamisaeg ikka kuu+.
Ise ka jälginud, et lõpuks ooteaeg lühikeseks läinud. Viimases kuu kokkuvõttes teatasid ka, et varem tellitud varusid on nüüd hoogsalt kohale jõudnud ja osasid juppe isegi liiga palju, mis seab rahavooliselt olukorda veidi keerulisemaks. Osalt seetõttu nad siin augustis ka suvemüüki teinud ca 5-10% soodukat. Ise ootaks augustist tänu sellele okeisid tulemusi, vast parem kui juuli (kuigi offseason läheneb ja tavaliselt august madalam).
Müük on mõnevõrra alla ootuseid olnud, mis kasumlikkusele kehvasti mõjunud, aga nüüd tarneahelad ka üldise majanduskasvu aeglustumise tõttu paika loksumas. Loodetavasti kõikide juppidega, eks ole näha järgmiste kuude jooksul.
Ma küll üle ridade lugesin seda Norrakate rattatootja raportit mõni päev tagasi ja nemad kirjutasid, et tarneahelad on sedavõrd korda saanud, et väga järsku on liiga palju juppe neile hoopiski kohale jõudnud.
Turg vaatab ikka sinna suunda kust raha tuleb, ega ainuüksi rohelise ideoloogia pealt ei kipu keegi raha andma. Kui rohepööre hakkab ka raha koju tooma hakkab turg sinna raha ka rohkem panema. Nendest artiklis mainitud ettevõtetest kindlasti paljud saavad sellega hästi hakkama ja osutuvad pikas perioodis võitjateks, aga on ka neid kes ei suuda rahavoogu roheliseks saada ja põlevad heleda leegiga nulli.
See on tõsi, et rahastuse kaasamine on mõnevõrra keerulisem ja valuatsioonid veidi madalamad, aga nagu näitas ka Solarstone’i €10m juulis, siis kasumis küll ei pea olema. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120038004/paikesekatuse-tootja-solarstone-kaasas-10-miljonit-eurot-omanikeringiga-liitus-eesti-uks-esirikkureid See kasumlikkuse jutt on vanakooli rahavooinvestorite jutt, kes pole startuppe näppinudki ja börsilgi kasvust kõrvale vaatavad. Vaevalt mõni VC päris tõsiselt nii mõtleb. Lahjem kraam peab tõesti kasumisse/breakevenisse pöörama, aga head ja väga head saavad ikka raha.
Seda et paljud startupid põlevad heleda leegiga nulli juttu on räägitud viiimased 20 aastat. Eks mõned ongi. Suur pilt aga on “pisut” teine.