Facebook
Amatööride analüüsid: DelfinGroup (5)
29. sept. 2021
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023 13:40
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023 12:57
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023 23:58
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023 16:55
Viimased artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023
- Tulevikutööstus - järgmine buum? 27.06.2023
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023
NB: tegu ei ole investeerimissoovitusega, enda kodutöö ja otsus tuleb alati ise teha. Pildil olev delfiinigrupp ei ole tõenäoliselt ühegi Läti pandimajade võrgustikuga seotud. Vähemalt ei tea, et oleks. Siin toodud sisu ilmus suures osas eelnevalt ka Äripäeva artiklis: “Kas DelfinGroupi IPO hind on õigustatud?”
Praegusel ajal kõik kasvu kaugeltki meenutavad aktsiad rallivad kiiremini kui raketid või isegi idufirmad, börsil tahetakse kõike jõuga ja hurraaga stratosfääri osta, optimism on laes. Võimalusi otsival investoril tasub ikka uusi IPOsid ettevaatlikult ahne pilguga jälgida. Rõhk sõnal ettevaatlikult, sest eufooria tipus on tihti kõik positiivsed stsenaariumid aktsiahinda sisse hinnastatud ja võib-olla tullakse börsile “enda tugevuse tipul” nagu juhtus ka eelmise buumi aegu. Hakata väikeosanikuks Läti pandimajas, mis saab üldse valesti minna?
Laiemas pildis tasub eelduseks võtta, et Lätis eufoorilisi jaeinvestoreid ei tundu (palju) olevat ja et Leedu sarnases tempos kasvav Šiauliai Bankas kaupleb oluliselt soodsamatel hinnatasemetel kui kohalikud pangad. Kes mult aktsiad kõrgema hinnaga tulevikus ära ostaks? Pigem võiks Läti väiksema, tõenäoliselt ebalikviidsema aktsia kordajate soodustus jääda isegi suuremaks kui Šiauliail, et investorina teatud kindluspuhver ja eksimisruumi oleks.
Valuatsioon. Ettevõte ise tundub täiesti ok, oma asja ajavad küllaltki hästi. Samas Delfin Group on tõesti tulemas börsile Eesti pankade kordajate juures ja seda viimaste aastate aeglasema kasvu pealt. Ei hakkagi liigselt süvenema ja lihtne otsus on pikemaks perspektiiviks mitte märkida. Potentsiaalne investor peaks endalt küsima, miks märkida Šiauliaist kolm korda kallimat sarnase kasvutempo ja riskantsema tootevalikuga ettevõtet? Tundub tahetakse väikeinvestorite eufooriast ja pensionirahast viimast välja pigistada. Lätlased on ahneks läinud. Vägagi tsükliline äri, võib-olla kriisi põhjas võiks isegi kaaluda.
Küll aga võib olla praegusel turul hüppe võimalus, mistõttu pisikese 1500 aktsia orderi üles panekut võib nii eraisiku kui OÜ alt siiski kaaluda. Seni pigem ei tundu kuigi tõsist arutelu ja pole ka näha, et jälgitavamad mõjuinvestorid julges positiivses toonis sõna oleks võtnud. Elevust ja huvi esialgu vähe, investorid on äraootaval seisukohal veel. Variant on lähipäevil märkida kaks korda 1500 aktsiat ja olen valmis need orderid katkestama kui jälgitavad staarinvestorid suure hurraaga pardale ei tule. Lätis kotti hoida küll ei taha.
Lühidalt võib sõnastada Delfin Grupi investeerimisteesi nii: Kas ma tahan aidata grupil lätlastel eraldada vaeseid ja halva finantsdistsipliiniga kaasmaalasi nende rahast? Ja vaesuda ka ise selle protsessi käigus? Praeguselt hinnalt kuue kuu kuni kahe aasta perspektiivis küll riski-tulu suhe ja tootlusootus paigas ei ole. Maakeeli: hind on kallis.
Kas IPO üldse tuleb kokku, märgitakse üle? Institutsionaalsed investorid müüsid sarnaste kordajate pealt näiteks Coopi aktsiaid, nemad pigem siit ei ole kaasa tulemas. Läti ettevõtjad selliselt hinnatasemetelt üldiselt ei investeeri. Selgelt on see rahastusvoor hinnastatud optimistlike jaeinvestorite püüdmisele, mis ettevõtte seisukohalt ei pruugi halb mõte olla. Võib-olla ajastatigi Eesti pensioniraha püüdmiseks, sest ega Lätis sealset börsi vaadates kuigipalju jaeinvestoreid pole. Nüüd tõenäoliselt Delfini rahastusvoor edu või ebaedu sõltubki arvestataval määral Eesti investoritest ja siinsete mõjukate investorite otsusest, sõnavõttudest. Tasub täitsa jälgida.
Hüppe potentsiaali veidi võib leiduda, pikaks perspektiiviks praegustelt hindadelt hoian eemale. Läti on Läti, sealsed aktsiad võiks end hinnastada kui Läti aktsiad, et huvi tekiks. Investor võiks kaaluda ka ettevõtte eetilist jalajälge. Pandimajad ja tarbimislaenu kontorid tüüpiliselt pigistavad enda klientidelt maksimumi välja ja sama muster tundub jätkub, nüüd tahetakse ka väikeinvestoritelt maksimumi välja pumbata. Pigem ei hakka seetõttu ka hüppe jaoks märkima.
Disclaimer: Ei ole ettevõttega kuidagi seotud. Investeerimine on riskantne, eriti Lätis, vt ka nende börsi lisanimekirja.
Üks oluline point mida veel arvesse võtta: sellelt hinnalt on pikaks perspektiiviks väärtusinvestoreid või tugeva visiooni ja suure rahakotiga kasvuinvestoreid ostmas vähe, näpuotsaga. Suur osa märkijaid on tõenäoliselt hüppenäljas spekulandid ja muidu uued näod. Investor Toomas ütles ka, et tema punti ei tule: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/09/29/pohjused-miks-mina-riia-borsi-uustulnukat-ei-margi
Spekulandid saavad enda ostukotid täis laotud ilusti. Kes pärast järelturult kõrgemalt ostma hakkab? Täitsa realistlik siinkohal on, et pärast järelturul läheb ukse juures kitsamaks kui lamemaalase silmaring. Käteväristamine hakkab järjest kiirenevas tempos, kõik tahavad välja pressida. Vaadake näiteks teise finantskasvuettevõtte ForPeepsi saatust Funderbeamis. Mis siis hinnaga võib juhtuda? Gravitatsioon töötab ikka ühte pidi.
Ei pruugi nii minna, aga kõlab täitsa realistlikult kui arvamusliidrid järjest pöidla allasuunas keeravad. Ega ka looduses delfiinid väga kõrgelt ei lenda, enamus aega ikka vee all!
Delfiin saatis Toomasele ka vastuse:
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/10/01/delfingroupi-uheksa-vastuvaidet-investor-toomasele
Eks ta ole aja märk kui börsile mineva ettevõtte juht käib teise riigi meedias jauramas, et ikka investorid tuleks. Väga selgelt Eesti suunamudilasi ja pensioniraha sihtiv IPO kui selline reaktsioon Toomase kirjatükile. ju IPO väga ei edene.
Mulle just meeldib, et üks osa ärist on pandilaenud. Jah, eetiliselt on see raske, kuid see segment aitab raskel ajal hakkama saada. Nimelt ei lähe pandilaenud hapuks. Heal ajal võib kasvu pidurdada, samas keerulisel ajal hoiab finantstulemusi stabiilsena (heaks näiteks on 2020 tulemused, olen jälginud kvartaalseid tulemusi, koroonaviirus ei viinud kordagi kahjumisse).
Eeldan, et müüakse maksimaalne aktsiate hulk, mis annab turuväärtuseks 73,56 miljonit eurot. 2020 aasta maksueelne kasum oli 4,65 miljonit eurot. See peaks 2022-aastaks kasvama 8,7 miljoni euroni ja 2024-aastaks 12,9 miljoni euroni (numbrid on Delfini presentatsioonist). P/E suhte jaoks on vaja puhaskasumit, küsimus on ettevõtte tulumaksu osas. Võtsin aluseks 2020-aasta maksumäära ja sain 2022-aasta oodatavaks P/E suhteks 10,1 ja 2024-aasta puhul 6,8. Minu arvates on need suhteliselt atraktiivsed näitajad. Kui võtad aluseks P/B, siis võib tunduda ettevõtte kallis, sest omakapitali osakaal on madal. Minu arvates on põhjuseks äri stabiilsus ja dividendide maksmine. IPO tulemusena kasvab omakapitali osakaal, mille tõttu väheneb finantseerimise kulu, loodetakse laenata 8%-ga. Praegu on emiteeritud võlakirjad 14%-ga, mida õnnestub kindlasti madalama intressiga refinantseerida. Üheks plussiks on kvartaalsed dividendid, loodan, et see muutub edaspidi üha tavalisemaks.
Seni olen investeerinud DelfinGroupi laenudesse Mintoses ja oman ka võlakirju. Rohkem olen ettevõtet vaadanud võlausaldaja pilgu läbi, seetõttu meeldib pandilaenude osa. Nüüd osalesin ka aktsiate märkimisel, kuid minu arvates on suurimad võitjad võlausaldajad, sest IPO tulemusena väheneb risk oluliselt. Kirjutamise hetkel on Mintoses saadaval 11,5%-ga laene, mis on väga hea tehing, eeldades IPO õnnestumist. Negatiivne pool on eeldatav tootluse langus edaspidi, samas on ka risk väiksem. Saan aru, et Madist nii väiksed tootlusnumbrid ei huvita.
Maksimaalse aktsiate müügi vastu on paar argumenti:
1) Oleks ainus IPO kvartalis, oleks reaalne. Praegu just oli teise finantsettevõtte LHV suur secondary ja paralleelselt 2 siinses mõttes keskmist, Arco ja Modera, mis väikeste mahtude tõttu realistlikult üle märgitakse.
2) Otsesest Balti konkurendist SABist ikkagi vähemalt 2x kallim madalama oodatava likviidsuse juures.
3) Uute investorite raha eest saavad intressikulud alla, aga hinnastatud on ettevõte, nagu see lisakasum oleks puhtalt juhatuse töövõit. Investoritel on realistlik riskidega sobivat tootlust saada alles 2-3 aasta pärast. Investorid võiks oodatava tootluse näol ka kohe prääniku saada, et aitavad intresse alla viia.
4) Spekulatiivsel rahal alternatiive, pikk raha pigem LHV, Coop, SAB praeguste hindade juurest. Kes ostaks delfiinigrupeeringut nt kaasamisest 20% kõrgema hinna juurest? kui seda seltskonda pole, siis (targem) spekulatiivne raha ei tule.
Ma saan vägagi aru, et Hollikas on praegu jagamise tund ja kogu tootluse- ja rahakiimas mäus selckond kõik tahavad “saada.” Delfiinid aga ei ole just kõige atraktiivsem pruut hetkel ja ajutiselt pigem on pakkumine ületamas nõudlust.