Palgatöötaja saab kõige lahjema tonksu oma taala eest (8)
5. apr. 2018
Madis Müür
Rahaasjade asutaja Eluhäkid
Enimloetud artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023 13:40
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023 12:57
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023 23:58
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023 16:55
Viimased artiklid
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
- Madise juuni 2023 kokkuvõte 14.07.2023
- Riistvara vs tarkvara startupid: müüdid ja tegelikkus 13.07.2023
- Tulevikutööstus - järgmine buum? 27.06.2023
- Madise mai 2023 kokkuvõte 05.06.2023
Aprilli alguses pakkus ilmataat veel viimase võimaluse talvega hüvasti jätta ja kasutasin seda väärikalt: karistasin Nõmme nõlvasid. Võiks ju siin praalida, et vaese mehe rahabossi kombel tegin väikse finantspatu ja panin üksi endale kogu mäe kinni, aga seda polnud vaja tehagi. Sain mäel täiesti üksinda rahulikult sõita, sest tööinimesed olid lihtsalt tööl. See oli päris äge tunne, et kogu mägi oli minu päralt.
Samas pani oluliselt mõtlema noore pensionäri vs palgatöötaja elustiilide erinevustele ja kui kehvas seisus tegelikult on palgatöötajad:
- Palgatööl tuleb teenistuse ülempiir enamus aladel küllaltki kiirelt ette.
- Maksukoormus on suhtena teenistusse kõige kõrgem
- Tüüpilise 9-5 graafikuga veedetakse mõttetult palju aega järjekordades: ummikud, poodide-restode-kinode tipptunnid jne
- Saadakse vastu kõige lahjema lurri, kõige tühjema tonksu oma taala eest: õhtuti ja nädalavahetuseti on piletid kallimad kinos, üritustel, spaades, seiklusparkides, pidudel ja samas on need tihti rahvast paksult täis, oluliselt vähem on ruumi, saab vähem väärtust vastu.
Miks te seda teete? Või pigem miks on ühiskonnas normiks, et saa haridus ja töökoht ja elu ongi tehtud? Tõmba laenud-liisingud peale kohe ja vaju mugavustsooni. Olen elanud nii €200 või väiksemate kuludega kui ka +€5k kuludega kuus ja iga kell eelistaks viimast. Samas ka kõrgemate kuludega ikkagi säästsin olulise osa enda teenistusest. Tööl pole mõtet tagumikutunde teha. Kui juba veeta pikki aastaid üle kolmandiku ärkvel oldud ajast tööl, siis parem seda hästi teha: klientidele pakud rohkem väärtust ja rahakott ka tänab sind. Vähegi korralikuma teenistusega on palgatöötaja maksukoormuse maksmine kas tõsine laiskus või teadlik altruism. Milleks maksta rohkem? Et Sotsinovski saaks keskklassi röövides Robin Hoodi mängida? Ummikud teevad inimesed ikka tõeliseks närvipuntraks, kas enamus inimesi on massohistid? Ja noh peale tööd kusagil jõusaalis või spaas maksta pooleteise- või kahekordset hinda ja samas oled nagu järjekordade peol, suurem osa ajast kulub ootamisele, hõõrdud teiste higiste inimeste vastu, spaas lapsed kiljuvad jne. Jube! Sõpradega käime pigem väljas teisipäeval kui reedel, ei pea kunagi mõtlema kas kohti jätkub või kui kaua tellimust ootama peab. Mõttetu ju!
Tegelikult ei ole palgatöö oravarattast välja tulek midagi keerulist, mul õnnestus 6-7 aastaga. Kusagil 2010.-2011. paiku võtsin enda rahaasjadest munepidi kinni ja alates 2016 lõpust olen noore pensionäri elu nautinud, 30 aastaselt olin pensionil. Koogitükk, nagu kunagi meerikas öeldi. Kindlasti paljud on kiiremini seda teinud, pole hullu kui ka kauem läheb, aga see on vägagi tehtav. Ettevõtlus on oluliselt vähem riskantne kui enamus inimesi arvavad, aga teenistuslage sisuliselt ei olegi. Igasuguste oskustekogumi jaoks annab välja mõelda ettevõtluse, mille eest ka turg nõus maksma on. Ka erialase spetsialistina on võimalik päris paljudel aladel piisavalt teenistust tõsta ja ära säästa ning investeerida. Vägagi võimalik on ka neid mõlemaid kombineerida, koos teiste heade spetsialistidega koos ettevõte asutada, osalused ära jaotada ja edukaks kasvatada. Võimalusi on lõputult.
Ma olen alati vaadanud, et pigem esimene aasta tegutsen kasvõi tasuta või minimaalse teenistuse eest seni kuni valdkonnas on +€50k aastateenistus võimalik ja mitte väga ebareaalne ja siis sõidame! Hakata kohe enda oskusi asjalikult arendama, mitte mingit tilulilukirjandust ja elulugusid lugedes, vaid ikka praktilisi oskuseid omandades ja rakendades, mis erialaselt konkreetsel hetkel kõige rohkem kasuks tulevad. Kusjuures hakkasin kohe oluliselt säästma, minu säästumäär oli 40% juba €500 kuuteenistuse juurest. Siis on rohkem motti kiirelt teenistust kasvatada, kõik me ju tahame valge inimese kombel elada. Mingit laenu- või järelmaksujama pole endale kokku keetnud (laenu tasub võtta ainult hinnas kasvava vara või rahavoo objektide ostuks, tarbimiseks väga õigustust pole). Paar aastat elasin vaesemalt kui tänapäeva tudengid, aga mõne aastaga targa ja sihikindla tööga olin omas valdkonnas üks Eesti tuntumaid spetsialiste ja teenistus oli ka vastav. Tehtav väga paljudes valdkondades.
Ettevõtlus võib tunduda esmapilgul küll riskantne, aga erialaste oskuste arendamine, teenistuse tõstmine, säästmine ja investeerimine on meile kõigile jõukohased ja alati kasulikud. Tasub alustada juba üleeile, aga ka täna kohe praegu pole veel hilja!
Kui arvad, et need argumendid võiksid panna mõne sõbra, sugulase või tuttava enda finantsseisu üle järele mõtlema, siis jaga julgelt!
Raisk! Puhas kuld ju!
Loen päevad läbi enamus finantsartikleid ja muidugi finantsvabaduse saavutanud meistrite kirjutisi. Leian, et kiputakse jõudma staadiumisse, kus ollakse juba rahaliselt vabad ja räägitakse kui hea see on ja kui lihtne see saavutada on. Tõsi, kui korralikult distsiplineerida ennast, siis on see saavutatav. Ettevõtluse poole pealt olen samamoodi ettevõtja ja tegelikult ei näe metsikult vaeva, et finantsvabaduse poole saada. Palka maksan endale heal juhul miinimumi ja dividende võtan iga aastaselt. Kuus kõrvale panen 500-1000 vahemikus. Alguses oli tõesti lust ja äge vaadata, kuidas varad kasvavad aga ei ole vabadust saavutanud. Leidsin ühe erinevuse, millest tegelikuses ei räägita väga.. Minu prioriteedid muutusid sel hetkel kui perre sündis esimene järglane. Sest hetkest alates olen kuidagi täitsa ära unustanud säästmise, investeerimise ja 24/7 töörügamise. Kõik omad päevad sisustan sedasi, et olen lapsega. See on viinud mind olukorda, kus säästmine ja investeerimine on saanud kannatada ja finantsvabaduse teekond on sellega seoses ka pikenenud.
Lugedes seda artiklit on kuidagi raske mõista sellist stiili, et 500€ palga juures säästsin 40% jne. Mind huvitaks leida pere, kes on samamoodi lastega, kes on imikud, et kuidas sellisel perel tegelikult finantsvabaduse poole pürgimine peaks toimuma.
Kokkuvõtteks võin öelda, ettevõtlusega ei ole saavutanud finantsvabadust aga ajavabadust, et veeta aega koos kõige kallimatega. Tekibki küsimus, et kuidas saavutada nüüd finantsvabadust? Raskeks teeb olukord, et hetkel elanm perega 2 toalises korteris, mis on laenuga võetud, pole väga kallis ca 205€ kuus. Kuid probleemseks teeb olukord, et peab kolima suuremasse elamispinda. Pangad keeravad kõik selja kui mainid, et oled ettevõtja. See tekitab lõpuks olukorra, kus olen sunnitud võtma kõrgema intressiga laenu, et ehitada uus eluase (krunt on olemas aga maja pole)
Olen Sinuga igati nõus, kus laene tasub võtta kas eluaseme jaoks või selle loomiseks.
Ei ole kindlasti keeruline, keeruline oli end alguses kokku võtta, aga kui erialase arengu ja teenistuse tõstmise rutiin juba paigas olid, siis edasi kulges nagu lepase reega, vägagi nauditavalt.
Pere kõrvalt on ainult esmapilgul raskem, näiteks meeste puhul see üldiselt küll takistuseks pole, suhtes meeste ja ka lastega meestel on teenistused suuremad kui vallalistel, googelda inglise keeles statistikat. Ongi rohkem motti mille nimel pingutada, rohkem stabiilsust, vähem kulub aega, raha ja vaimset energiat pidutsemistele, vastassugupoole tähelepanu võitmisele jne. Mul olid vallalisena kindlasti oluliselt suuremad kulud kui suhtes olles ja sain vähem tööd tehtud. Kui just kalli maitse, aga piiratud teenimisvõimega kaaslast ei vali.
Ummikute ja järjekordade vastu aitab see, kui Tartusse kolida 😉 Tegelt pole siin liikumiseks vaja isegi autot ega midagi. Ratsionaalselt võttes pole Tallinnas üldse kuigi mõistlik elada: elu on kallim, närvilisem, vahemaad on pikemad, igal pool on ummikud, narkarid, pätid ja kaabakad, purjus soomlased, korruptsioon, tuul ja sada muud häda. Jube.
Täitsa nõus sinuga tegelikult, aga rohkem värvi lisamiseks tegin ka postuse ja proovisin sinu väidetele midagi positiivset vastukaaluks leida 🙂 https://taavi.golive.ee/2018/04/06/kas-palgatootajana-on-voimalik-saavutada-finantsvabadust/
Vastasin seal all veidi
Tere Madis. Kas märtsi kokkuvõte ka tuleb?
Tere Kristo, poole peal olen sellega, täna-homme panen üles.