Facebook
Varatasku välismaakleri juures
19. sept. 2017
Vara Tasku
Varatasku Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Kirjutasin mõnda aega tagasi postituse, milles viitasin, et mul küpseb plaan oma investeerimistegevused üle kolida välismaakleri juurde. Peamiseks põhjuseks tõin siis välja märkimisväärselt odavamad tehingu- ja haldustasud võrreldes Eesti pankadega. Mul on rõõm teile teatada, et praeguseks hetkeks on konto välismaakleri juures avatud ning ka esimene aktsiaost sooritud. Kolimisega kaasnes tegelikult päris palju nüansse ja püüan need järgneva postitusega kokku võtta.
Milline välismaakler?
Jäin oma valikule kindlaks ning avasin konto Hollandi börsimaakleri LYNX juures. Kaalusin ka Interactive Brokersit, kuid eelkõige tõukas sealt eemale kõrge minimaalne summa sisenemiseks (10000$ IB vs 3000 EUR Lynx). Ka oli minu jaoks määrava tähtsusega faktoriks IB poolt rakendatav igakuine 10$ minimaalne haldustasu. Selle summa alla lähevad küll ka aktsiate ostmisega seotud tehingutasud, kuid enda puhul ma ei näe, et suudaksin antud limiiti täis kulutada. Pigem näen tulevikus maksimaalselt ette ühe ostu kuus, tõenäoliselt aga keskmiselt ikkagi veel vähem. Seega kuigi hinnakirjajärgselt on IB-s näiteks Amsterdami börsilt 1500 EUR eest aktsiaid soetades tehingutasu 4 EUR, siis peaksin ikkagi kuu lõikes kokku maksma 10$. Võrdluseks, et LYNX-s igakuist haldustasu ei võeta ja Amsterdami börsilt sama summa eest aktsiad soetada maksis 5,8 EUR. Vastuargumentideks minu valikule LYNX osas võib välja tuua asjaolu, et mitmelt poolt on kuulda olnud, et IB laseb reaalsuses hakata toimetama väiksema summaga kui 10000$. Samuti kaob IB-st 100000$ portfelli puhul ära kirjeldatud minimaalne igakuine haldustasu (mis tähendab, et sealt maalt alates oleks mul odavam toimetada IB-s). Samas oleks kuus ühe ostu tehes aastane võit kõigest 21,6 EUR (tehingutasude erinevus 1,8 EUR x 12 kuud) ning eraldi tuleks arvestada ka raha, mis 100K portfelli saavutamiseni kaotsi läks.
LYNX konto avamise protsess
Konto avamise protsessis midagi üle mõistuse keerulist ei olnud. Tegin oma registereerimisavalduse LYNX Soome kontori kaudu ja kuigi inglisekeelset varianti ei leidnud, siis brauserisse sisseehitatud tõlkefunktsionaalsuse abil sain vajaminevad andmed kenasti täidetud. Registreerimisel pidi veel kaasa panema koopia isikut tõendavast dokumendist ning samuti mõni Eesti firma käest laekunud isikulise arve, mis tõestaks elukohta. Huvitaval kombel neile Telia internetiarve ei sobinud ning pidin juurde saatma veel Eesti Energia arve, mis oli neile rohkem meeltmööda. Kui see oli tehtud, siis saabus mõne aja pärast kiri konto andmetega ning instruktsioonidega, kuhu konto aktiveerimiseks esimene ülekanne teha. Pärast ülekannet läks veel päevake aega ning konto avamise viimase sammuna tuli veel suhelda nendepoolse telefonitoega, et kinnitada ära e-maili aadress kuhu hakkab edaspidi laekuma erinevat sorti kontoga seotud info.
Välismaakler ja investeerimiskonto?
Alustan käesolevat lõiku lahtiütlejaga – mul ei ole juriidilist haridust ning minu teadmised tulumaksust ja seotud seadusandlusest on pinnapealsed. Ma ei jaga maksunõu ning järgnev seisukoht on ainult üks viis seaduse tõlgendamiseks. Kõik investeerimisega seotud otused peaks iga inimene iseseisvalt läbi mõtlema ning vajadusel konsulteerima maksunõustajaga.
Investeerimismaastiku üldine konsensus on, et välismaakleri kaudu investeerides (mis ei ole krediidiasutus), tuleb ohverdada võimalus kasutada investeerimiskonto süsteemi. Pöördusin selles osas EMTA poole ja uurisin nendelt, kas mul oleks võimalik teha reaalsed aktsiatehingud LYNX keskkonnas ja sealjuures jätkata oma praeguse LHV investeerimiskonto kasutamist. Pärast kuu aega kestnud kirjavahetust ning erinevate aspektide kooskõlastamist, sain EMTA poolt kinnituse, et kui kõik tehingud (sissemaksed, müügitehingud, dividendid) käivad korra läbi minu praeguselt LHV investeerimiskontolt (ja on täidetud muud tulumaksuseadusest tulenevad tingimused), siis on korrektne jätkata oma finantstulu deklareerimist investeerimiskonto süsteemis. See tõenäoliselt ei tähenda aga seda, et mul tulevikus ei võiks antud tõlgenduse osas tekkida probleeme ja vaidlusi. Kuna tegin kirjavahetuses aga nendele konkreetse näite (kus loetlesin üles tegevused sissemakseks/väljamakseks/dividendide liigutamiseks) ja sain nendepoolse kirjaliku kinnituse, et selliselt on korrektne jätkata investeerimiskonto süsteemis, siis mingi tagala on ehk tuleviku vaidlusteks olemas.
Teiselt poolt kavatsen natukene muuta ka oma investeerimissrateegiat ning püüelda lihtsuse ja eksimisvõimaluste vähendamise poole. Selle jaoks ma:
* Ei jätka enam investeerimist Vanguard FTSE All World ETF-i (praegused VWRL osakud LHV kontol hoian alles), vaid soetan edaspidi dividende automaatselt reinvesteerivaid ETF-e. Kui ma jätkaks VWRL-ga, siis oleks vajadus 4x aastas laekunud dividendid kuidagi LHV kontole kantida (sealjuures kuna dividendid laekuvad USD, siis LHV-sse neid otse kanda ei saaks ja peaks kõigepealt tegema valuuta konverteerimise). Kuna reaalsuses ma reinvesteeriks dividendid nii või teisiti uuesti, siis nii omapoolsete tegevuste vähendamiseks kui ka maksuefektiivsuse seisukohalt (praegused VWRL dividendid läksid kapitalikasvu alla) on mul mõistlikum jätkata akumuleerivate ETF-dega.
* Ei plaani endiselt jooksvalt aktsiaosakuid müüa, vaid ostan järjepidevalt juurde ja seejärel hoian neid. Investeerimiskonto süsteem jätab mulle siiski võimaluse aktsiaid vajadusel ka jooksvalt müüa ning lükata sealjuures tulumaksukohustust sissemaksete arvelt edasi.
Kuhu investeerin?
Minu portfelli põhikomponendiks saab edaspidi olema iShares Core MSCI World UCITS ETF. Tegemist on fondiga, mis järgib MSCI WORLD indeksit ning investeerib ~1650 erinevasse suurde (large cap) ning keskmise suurusega (mid cap) ettevõtetesse. Firmad pärinevad 23 erinevast arenenenud riigist ning katavad sealsetel börsidel ~85% turukapitalisatsioonist.
Erinevus VWRL-ga, millesse olen siiamaani oma investeeringud suunanud, peitub peamiselt selles, et iShares Core MSCI World UCITS ETF ei investeeri arenevate riikide aktsiatesse. Täpsemalt on ETF investeeringud jaotunud järgnevalt:
iShares ETF dividende välja ei maksa ning reinvesteerib need automaatselt, mis sobib minu uue strateegiaga. Hea artikli ETF-de valikukriteeriumite kohta (mis kajastab ka antud fondi) on kirjutanud dividendinvestor.
Põhimõtteline muutus portfelli varade jaotuses
Olen otsustanud, et lisaks eelnevalt kirjeldatud ETF-le, mis investeerib suurtesse (large cap) ja keskmise (mid cap) suurusega ettevõttetesse, toon oma portfelli sisse ka väikeettevõtted (small cap)
Keeruline on täpselt paika panna konkreetseid vahemikke, millised on suur-, keskmised, ning väikettevõtted, kuid Investopedia klassifitseerib neid näiteks järgnevalt:
* Suurettevõtted – turukapitalisatsioon suurem kui 10 miljardit dollarit
* Keskmise suurusega ettevõtted – 2 kuni 10 miljardit dollarit
* Väikese suurusega ettevõtted – 300 miljonit kuni 2 miljardit dollarit
Võrdluseks ja kõrvalepõikena nii palju, et iShares Core MSCI World UCITS ETF alusindeksisse kuuluvate ettevõttete keskmine turukapitalisatsioon on ~22,8 miljardit dollarit ning mediaan ~10 miljardit.
Põhjus miks ma soovin oma portfelli tuua ka väikeettevõtted, põhineb eelkõige USA finantsakadeemiku Paul Merriman uurimustel. Tegemist on endise finantsnõustajaga, kes sellest maailmast praeguseks taandunud ja tegeleb eelkõige inimeste finantsteadlikkuse tõstmisega. Olles kuulanud väga palju tema podcaste ja lugenud erinevaid artikleid, ei ole mina kordagi suutnud tuvastada võimalikke huvide konflikte või soovi omakasu eesmärgil inimestele midagi müüa. Olles ise tegelenud pikalt ka aktiivse kauplemisega soovitab Merriman keskmisele investorile hästi hajutatud ning madalate kuludega indeksfondi portfelli. Tema väited ja soovitused põhinevad pikaajalisel ajaloolistel tootlustel ning kodulehelt võib leida artikleid ja tabeleid, mis kajastavad erinevate aktsia varaklasside tootlust isegi nõnda varasest ajast kui 20. sajandi algus.
Laias laastus tahan liikuda lähemale tema Ultimate Buy & Hold aktsiaportfellile
Antud tabelis on võetud vaatluse alla periood 1970 – 2015 (46 aastat) ning toodud välja erinevate varaallokatsioonidega teoreetiliste portfellide tootlused sellel vahemikul. Tabelis toodud lühendite selgitused:
* US LCV = USA Large Cap Value = USA väärtusettevõtted
* US SCB = USA Small Cap Blend = USA väikeettevõtted (väärtus- ja kasvuettevõtted segamini)
* US SCV = USA Small Cap Value = USA väikettevõtted (väärtus)
* US REITs = USA Real Estate Investment Trusts = USA kinnisvara investeerimisfondid
* Int’l LCB = International Large Cap Blend = Rahvusvahelised (USA-st väljas) suurettevõtted (väärtus- ja kasvuettevõtted segamini)
* Int’l LCV = International Large Cap Value = Rahvusvahelised suurettevõtted (väärtus)
* Int’l SCB = International Small Cap Blend = Rahvusvahelised väikettevõtted (väärtus- ja kasvuettevõtted segamini)
* Int’l SCV = International Small Cap Value = Rahvusvahelised väikeettevõtted (väärtus)
* EM = Emerging markets = Arengumaade riigid
* EM S+V = Emerging Markets Small + Value = Arengumaade väikeettevõtted (väärtus)
Antud uurimuse põhjal on näha, et kuigi ka ainult S&P 500 on pikema aja jooksul näidanud väga head tootlust, siis lisades juurde teisi aktsia varaklasse on võimalik saada päris märkimisväärselt paremat tootlust ning seda sealjuures võrdlemisi sama riskitasemega (varade hinna väärtuse kõikumisega). Kui kõrvutada omavahel S&P 500 portfelli aastast standardhälvet ja sellele järgnevaid portfelle, kus on lisatud juurde erinevaid varaklasse, siis on näha, et tootluse suurenedes on hinna kõikumise ulatuses jäänud sisuliselt samaks.
Laias laastus võib öelda, et kui ma ostaksin edaspidi ainult iShares Core MSCI World UCITS ETF, siis antud ETF katab ära S&P 500 (võibolla pole olemas kõiki ettevõtteid, kuid suurem jagu siiski ), US LCV, INT LCV ja INT LCB. Iseenesest võiks puhtalt antud ETF-ga teoreetiliselt saada juba väga hea tulemuse.
Lisades juurde aga ka USA ja rahvusvahelised väikeettevõtted, võib varasema ajaloo põhjal öelda, et on lootust saada suuremaid tootlusnumbreid sealjuures portfelli riskitaset terviklikuna tõstmata. Kuigi teoorias (ja praktikas) on väikeettevõtted suurema riskitasemega kui suurettevõtted, siis erinevaid varaklasse kombineerides ei liigu nende hinnad ajas päris sama rada pidi ja statistiliselt nö tasandavad teineteise liikumisi.
Milline Small-Cap ETF?
Minu valituks ETF-ks osutus MSCI World Small Cap indeksit järgiv SPDR® MSCI World Small Cap UCITS ETF.
Kuigi indeksi koosseisu kuulub kokku üle 4000 erineva ettevõttes 23 arenenud riigist, siis antud konkreetne ETF indeksit üks-ühele ei järgi ning sinna kuulub pisut üle 2300 ettevõtte. ETF kogukulukuse määr (TER) on 0,45% ning fondi praegune varade maht 182 miljonit dollarit. ETF paigutatud varade maht võiks olla ehk pisut suurem, kuid samas on tegu võrdlemisi värske ETF-ga (tuli börsile 2013-11-25). Fond on akumuleeriv ehk reinvesteerib dividendid automaatselt.
ETF riikide jaotuses on taaskord üle 50% allokeeritud USA-le ja ülejäänud on laiali jaotatud erinevate arenenud riikide vahel:
SPDR® MSCI World Small Cap UCITS ETF ettevõttete keskmine turukapitalisatsioon on 3,5 miljardit dollarit. Seega kui võtta aluseks varasemalt välja tootud jaotus Investopedia alusel, siis võiks antud ETF tegelikult liigitada isegi medium cap alla. Kui aga võrrelda keskmist turukapitalisatsiooni minu teise tulevase portfelli osalise iShares Core MSCI World omaga (22,8 miljardit dollarit), siis on vahe märgatav.
Antud fondi soetan ma Saksamaa Xetra börsilt EUR-des ning esimesed 52 ühikut soetasin 57,1 EUR tükihinnaga – kogusumma 2970 EUR. Minu praegune plaan näeb ette antud ETF osakaalu hoida 20 kuni 30% ringis kogu aktsiaportfellist. Täppisteadust taga ei aja – püüan lihtsalt jooksvate investeeringutega jaotust nendes piirides hoida. Kui peaksid tekkima suuremad käärid, siis vajadusel müün võitvat poolt ja ostan kaotajat juurde.
Sellised arengud on siis minu investeeringutea seoses toimunud-toimumas. Kuidas tunduvad need muudatused lugejatele? Võibolla teen ma midagi sisuliselt valesti või olen ma midagi kahe silma vahele jätnud ja saaks toimida paremini/efektiivsemalt? Kommenteerige, kiitke, kritiseerige 🙂 Algusfaasis tehtud vead on oluliselt odavamad ja olen igasuguse konstruktiivse tagasiside eest väga tänulik.
