OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Varatasku – Õnne valem (3)

21. mai 2017
3178433727_39fe0f769e_o


Vara Tasku

Varatasku Eluhäkid

Kes meist ei tahaks olla õnnelik? Käia ringi muretu sammuga, kõrvuni naeratus peas nagu ning tunda elamisest püsivat rahulolu ja rõõmu. Kõlab ju hästi? Mina ise pean ennast väga õnnelikuks inimeseks – katus on alati pea kohal olnud, vanemad peksa ei andnud (vahepeal tehti isegi pai kui hea laps olin) ning raha ei olnud perekonnal ülemäära palju, kuid siiski piisavalt, et leivale ka vorstiviilu peale saaks lubada. Kuigi olen aeg-ajalt natuke pika juhtmega ja hajameelne, sain looduse poolt siiski kaasa piisavalt hea pea, et ennast kooli erinevatest astmetest läbi närida ja luua eeldused heaks töökohaks ja iseseissvaks eluks. Olen leidnud oma teise poole, kellega näen koos ühist tulevikku ja järelkasvu ning mul on mitmed väga head sõbrad, kelle peale tunnen, et saan alati loota. Osades elu aspektides on mul kahtlemata lihtsalt vedanud, kuid suures osas tunnen, et olen ise väikeste sammudena teed selles suunas sillutanud. Mind on juba aastaid paelunud ka inimese õnne ja rahuloluga seotud temaatika  ning olen aja jooksul selle kohta palju erinevat materjali lugenud. Käesolevas postituses püüan kirja panna põhimõtted ja ideed, mis mulle sümpatiseerivad on ning mille järgi ma ise elus toimetada üritan, et elada õnnelikumat ja paremat elu.

PS! Mu teine pool on korra viidanud, et jätan oma kirjutistes natuke ninatarga ja kõigeteadja mulle. Tegelikult olen ma täitsa sõbralik tolerast ja eesmärk ei ole mitte kellelegi oma arvamust peale pressida või väita, et minu lähenemine/mõttekäigud on ainuõiged. Eks kõik me mõtleme natuke omamoodi ja siin blogis jagan oma maailmavaadet. Sellega võib, aga ei pea nõustuma ja tegelikult on igasugune alternatiivne vastukaja minu poolt väga oodatud – erinevad seisukohad rikastavad.

Tervis

Kui asjad on sedasi, et 8 tundi päevast veedad kontoris istudes ning sama hulk kulub keskmiselt magamisele, siis tee endale teene ja planeeri alles jäänud ajale ka natukene füüsilist aktiivust. Ka päevas pool tundi kõndimist parandab füüsilist vormi ja enesetunnet, aitab öösiti paremini uinuda ning vähendab oluliselt riske mitmeteks tervisehädadeks. Minu enda jaoks on sportimine järjepideva rõõmu ja positiivsete emotsioonide allikaks. Raske on sõnadega kirjeldada seda tunnet kui oled trenni/võistluse ära teinud ning vajud seejärel puhkeasendisse – mõnus surin, rahulolu, saavutus… tunnen end oma kehas ja mõtteis nagu kuningas. Kahe sõnaga, liigutage ennast! Regulaarne füüsiline aktiivus on üsna garanteeritud viis, kuidas oma elu kvaliteeti mitmekülgselt parandada.

Samuti võiks natuke jälgida, mida endale suhu paned. Iga päev külmutatud pitsasid, friikaid ja igasuguseid fabrikaate sisse ajades muutud ise ka lõpuks pehmeks sardelliks. Ma olen selle osa ülikooli ajal läbi teinud – vähene liikumine ja ebatervislik toitumine tingis tõsiasja, et punu hakkas paisuma nagu rasedal naisel. Võimalikult palju võiks vältida igasuguseid töödeldud tooteid, mille puhul pole isegi aru saada, millest nad tehtud on. Selle asemel tarbida naturaalseid ja värskeid toiduaineid, mille nime oled kuulnud ja päritolu on arusaadav. Hea orientiir toidu osas võiks olla kui endalt küsida, et kas su vanaema antud toodet ostaks.

Last but not least – akoholi, tubaka ja muude mõnuainetega oleks mõistlik piiri pidada. Ütlen kohe ausalt ära, et mina olen antud soovitusele suurema osa oma nooruspõlvest vilistanud ja ilmselt kui mõni mu lähematest tuttavatest seda teksti lugema satuks, siis oleks kosta kõlavaid naerupahvakaid. Aeg liigub aga järjest edasi, mõistust tuleb rohkem pähe, prioriteedid muutuvad ning mõnuainete osakaal on minu elus viimastel aastatel tugevalt vähenenud ning endiselt vähenemas. Peamine soovitus kõigile, et ei laseks endale tekkida püsivat harjumust/sõltuvust, mis mõjub halvasti nii enesetundele, rahakotile kui ka tervisele.

Töö

Ideaalses maailmas teeksime me kõik tööd, mis meile meeldib ja saaksime selle eest vääriliselt tasustatud. Reaalsuses on aga asjad pisut keerulisemad ning paljud inimesed teevad tööd, mis neile väga ei meeldi või siis halvemal juhul on lausa vastukarva. Kuna me veedame töö juures väga suure osa oma ajast, siis olen seda meelt, et kui tunned töö vastu lausa vastikust, on aeg midagi ette võtta. Elu on liiga lühike, et vabatahtlikult suur osa oma ärkveloleku ajast veeta kannatades. Kui olukorda on võimalik lahendada praeguse ettevõtte juures (teine amet, osakond, kolleegid, muudad oma perspektiivi asjadele) siis tegutse selles suunas. Vastasel juhul hakka kõrvalt uurima, kus ja mida sinu oskuste profiilile pakutakse. Tegele enese arendamisega ja tee seda targalt – püüa aru saada, millised on sinu tugevused juba praegu ning milliste oskuste täiendava arendamisega on lootus leib lauale tuua. Panen siinkohal ka viite oma varasemale postitusele, kus olen kirja pannud oma põhimõtted, kuidas töö juures edukas olla.

Hoia finantsasjad korras

Finantsiline toimetulek on üsna kindlasti paljude inimeste elus murede ja stressi allikaks. Haakub eelmise punktiga, kuid kui töö eest saadav palk on sellisel tasemel, et ei võimalda isegi esmavajadusi (elukoht, toit, ..,) mõistlikult ära rahuldada, siis minu jaoks oleks tegemist jällegi kohaga, kus elus muutust otsida.

Kui pere sissetulek on tegelikult korralik, kuid elu käib ikkagi palgapäevast palgapäevani, siis võiks aru saada, kuhu raha läheb. Pane alustuseks ühe kuu jooksul kirja kõik kulutused ning vaata need seejärel tagantjärgi üle. Püüa esimese hooga leida kategooriad, kus annab oma käitumist võrdlemisi lihtsasti optimeerida ja seeläbi rahalist võitu saada. Kui kergemad muudatused tehtud, siis võib edasi otsida kohti natuke põhimõttelistemaks muudatusteks nagu elukoht, transport jms. Ei hakka siinkohal konkreetseid soovitusi jagama – huvi korral on kulude optimeerimise osas internetist väga palju materjali leida. Eesmärk on aga tekitada kuu jooksevkulutustest stabiilne ülejääk.

Maksa ära igasugused kõrgema intressiga tarbimislaenud – seda nii puhtalt finantsilisel kaalutlusel kui ka seetõttu, et võlast vaba olemine pakub meelerahu. Liisinguid ja järelmakse võiks üldjoontes tegelikult täielikult vältida (va eluase). Proovi võtta endale põhimõte: “Kui ma ei jaksa toodet kohe välja osta, siis järelikult praegusel hetkel selle jaoks piisavalt rikas”.

Hiljuti võttis minuga ühendust vana peretuttav, kes soovis kuni palgapäevani laenu võtta (“Juhtus X ja siis veel Y ning raha on otsas”). Igaüks võiks teha endale teene ja tekitada rahalise puhvri – esialgu piisab ka näiteks ühe kuu kulutuste ulatuses. On garanteeritud, et elu paiskab aeg-ajalt teele ootamatusi ja mitteplaneeritud väljaminekuid, millele palgapäevast palgapäevani elades katet võtta ei ole. Teed oma elu kordades lihtsamaks ja vähendad stressiolukordi kui oled selliste kulutustega juba varasemalt arvestanud ja ei pea jooksvalt hakkama laveerima või kellegilt raha laenama. Isiklikult olen tekitanud ~6 kuu kulutuste jagu rahapuhvri eraldi pangakontole ja tunnen, et see aitab meelerahu ja positiivse tunde hoidmisele tohutult kaasa. Tean, et mul on isegi töökaotuse või suuremate ootamatuste korral tagavara olemas ja saan rahulikult mõelda, kuidas asjadega edasi minna. Hea viis, kuidas raha kõrvalepanekut soodustada, on kohe palgapäeval soovitud summa eraldi kontole kanda ning seejärel majandada järgmise palvapäevani allesjäänud vahenditega. Ideaalis võiks selle püsikorralduse näol ka automatiseerida, sama võiks teha kõikide igakuiste arvete maksmisega.

Ära otsi õnne esemetest

Teeme tööd ja saame selle eest tasustatud. Kui kuu aega ära rassitud ja palk on arvele laekunud, siis võib ennast üsna lihtsasti avastada mõtlemas: “Nii, olen olnud tubli töömesilane ja väärin oma pingutuste eest midagi head”. Mõeldud-tehtud ja lähedki võtad uue ilusa telefoni, mõne riidehilbu või midagi kolmandat. Miks mitte ka näiteks praegusest vingem auto liisingusse? Igakuine makse ei tule ju üldsegi suur…

Alguses ongi tunne ülimalt hea, veri vemmeldab ja aju tulistab valimatult erinevas suunas signaale. Käid autoga linna peal ja teed mõned mittevajalikud teise käiguga kiirendused või lisatiirud (Soetasin hiljuti auto ja avastasin ennast mõned päevad just selliselt käitumas). Kutsud sõbrad ka külla ja teete auto ümber üheskoos ossikükke ning ahhetate “On ikka hea masin küll”. Möödub kuu ja tunne on endiselt päris hea, uus auto ikkagi ju. Läheb pool aastat mööda ja enam väga ei mõtle sellele – auto viib ühest kohast teise ja täidab oma eesmärki. Üsna pea on aga uus muutunud vanaks ja avastad ennast auto24 portaalist uusi isendeid sirvimas. See on inimese DNA-sse sisse kirjutatud, et aja jooksul harjume nii hea kui halvaga ja asjad mis varasemalt meeli erutasid, muutuvad lõpuks tavapäraseks.

Seega enne kui oma raha (ja aega) taaskord mõne uue vidina vastu hakkad vahetama, siis mõtle järele kas tegemist on ikka optimaalse paigutusega, mis sind pikas perspektiivis õnnelikuks teeb. Kõikide oma ostude puhul võiks mõelda ka ajalisse perspektiivi üle. Kui sinu tunniteenitus on näiteks 7 EUR neto ja soovid endale soetada 700 EUR eest uue iPhone, siis tähendab see, et vahetad 100 tundi oma elust selle vastu, et uus telefon saada. Tegelik ajakulu on veelgi suurem, sest töötasusesse ei ole sisse arvestatud aeg ja raha mis kulub näiteks töö ja kodu vahel liikudes, lõunapausid, tööriided jms. Võiks endalt küsida, et kas mingi konkreetne toode-teenus, mida osta plaanid on ikka väärt seda aega, mis raha teenimiseks panustama pidid.

Filmist Fight Club käis läbi tsitaat, mis minuga hästi resoneerub: “The things you own, end up owning you“. Mul ei ole palju asju ja samuti ei tunne ka, et need õnne eelduseks oleks. Selle asemel panustan oma raha ja aega kogemustesse, ühistesse ettevõtmistesste oma teise poole ja sõpradega. Täisväärtuslikud suhted ja meeldejäävad sündmused / ettevõtmised on palju püsivamad ja annavad õnnetundele rohkem kui igasugused vidinad. Ka investeerimise eesmärk ei ole minu puhul palju raha kokku kraapida ning luksuslikku elu elada, vaid osta endale järk-järgult rohkem aega, valikuvõimalust ja vabadust.

Lähedased suhted

Kõige pikemat ja põhjalikumat uuringut, mille käigus on samade inimeste käekäiku järjepidevalt elu erinevates faasides jälgitud, alustati 1930-ndatel Ameerikas. Välja valiti 268 meessoost õpilast Harvardist ning 456 poisslast Bostoni kõige vaesemast piirkonnast vanuses 11-16. Nende inimeste alguspunkt oli väga erinev – edukatest perekondadest pärit kasvandikud, kes olid jõudnud ühte parimasse kooli vs lapsed, kel mõningal juhul polnud kohta elamiseks ning kannatasid näljas. Praeguseks ligi 80 aastat kestnud uuringu vältel (~60 inimest on veel elus ja oma 90-ndates) kohtuti inimestega iga kahe aasta tagant ning koguti infot nii nende füüsilise kui vaimse tervise, töökoha, lähedaste suhete, hobide ja muu seonduva kohta.

Robert Waldinger, uuringu praegune vedaja, võtab oma TED Talkis  kogutud andmed lühidalt kokku selliselt:
“Kõige selgem järeldus, mida võime nende 75 aasta jooksul kogutud andmete põhjal teha on järgnev: Head suhted hoiavad meid õnnelike ja tervematena…punkt”

Minu jaoks on tegemist väga kaaluka infoga. Üksikisikutena on kõigil oma subjektiivne vaatepunkt, muutume ajas ning meil on nii enda kui teiste osas mingis suunas kallutatus. Meil on oma maailmapilt ja subjektiine arvamus selles osas, mis meil hästi mõjub ja õnnelikuks teeb. Antud juhul on võrdlemisi suurt valimimit õnnestunud järgida läbi kogu nende elu ja kogutud andmete põhjal tehtud järeldused. Seega, kui on soov kogeda pikemaajalist õnnetunnet, siis tasub panustada selles suunas, et hoida ja tekitada lähedasi ja tähendusrikkaid suhteid oma perekonna ning sõpradega.

Kasutan siinkohal võimalust, et tervitada oma kõige kallimat musipalli. Armastan Sind! 🙂

Ole tänulik

Maailm ja inimeste elu käib kiiretel pööretel, igal hetkel on midagi toimumas. Kogu valikute ning info- ja mürakülluses ei oska me tihtipeale hinnata kõiki neid mugavusi ja võimalusi, mis meile elu tavapäraseks toimimiseks loodud on. Kraanist tuleb puhas joogivesi ning poeletid on täis head ja paremat. Tervisemurede korral saame vajalikku arstiabi ning turvalisuse ja heaolu tagab politsei. Meie jaoks justkui isenesestmõistetav, kuid paljudes maailma piirkondades see nii pole. Tihtipeale räägitakse ka madalast palgatasemest ja ostujõust, kuid sealjuures võrdleme ennast maailma enim arenenud riikidega. Tegelikult kuulub 800-eurose netopalgaga keskmine eestlane maailma 8% rikkamate hulka (http://www.globalrichlist.com). Minu arust ei ole liialdamine kui öelda, et kõik me kes oleme Eestisse sündinud (vähemasti praegune noorem generatsioon), saime juba eos väikese lotovõidu ja keskmisest inimesest paremad eeldused heaks elus. Kindlasti on mõnel pool parem, kuid märkmisväärselt rohkemates kohtades on tingimused siiski oluliselt keerulisemad.

Õnnelik olemine ei tähenda, et sul on rohkem asju, mille üle tänulik olla, vaid et oled tänulik selle eest mis sul juba olemas on. Tihtipeale satuvad inimesed mõtlemise lõksu, kus nad tunnevad, et mingi tulevikus saavutatav eesmärk teeb neid õnnelikuks. “Kui ma ainult saaks uhkema maja/uue auto/kõrgema palga – siis olen ma õnnelik”. Katsu lahti saada mõtlemisest, et sul õnneks vaja pidevalt midagi juurde saada ning püüdle selle poole, et oled õnnelik nüüd ja kohe. Ära kiirusta ja torma, vaid võta aega, et märgata pisiasju mis su ümber aset leiavad – olgu see siis puuoksal laulev linnuke, ilus pilvemoodustis või kellegi heatahtlik tegu. Oska hinnata endale lähedasi inimesi ja ära muutu mugavaks – tihtipeale saame alles kellegist/millegist ilma jäädes aru kui olulised nad meie jaoks tegelikult on. Nüüd on õige koht, kus lähed teed kellelegi kallile pai – lihstalt niisama, et näidata et hoolid 🙂

Mõtle positiivselt ja väldi negatiivseid mõtteid nii palju kui võimalik. Oma aju on muuseas väidetavalt selles suunas võimalik ka treenida. Näiteks iga õhtu kui lähed magama, loetle mõtteis 3 asja mille eest oled tänulik. Need võivad olla väga pisikesed asjad – kasvõi see, et sa antud konkreetsel hetkel oled soojas kodus teki all kuni selleni, et päeval midagi väga hästi õnnestus. Kui seda mõtteharjutust igapäevaselt teha, siis lõpuks nii-öelda programmeerid oma aju ümber ja mõtled positiivsemalt ning oled õnnelikum. Minul endal on selleks otstarbeks alla tõmmatud mobiilirakendus nimega “Bliss”, mis mulle regulaarselt meelde tuletab, et on aeg olla tänulik.

Ära muretse (liiga palju)

Kõigil meil on mured. Erinevus tuleb sisse selles osas, et kui palju ja mille pärast muretseda ning mida nende osas ette võtta. Stephen Covey kategoriseerib oma raamatus “7 Habits of highly effective people” mured kahte kategooriasse. Esimene neist on selliste probleemide jaoks, mis küll võivad olla täiesti reaalsed, kuid mille üle sul suurt kontrolli ei ole. Siia alla käivad näiteks looduskatastroofid ja kehv ilm, minevikus toimunud isiklik trauma, ebameeldivad poliitilised otsused või sadistist ülemus. Teine kategooria on aga selliste murede jaoks, mida meil on võimalik oma tegevustega mõjutada. Me saame valida oma elukohta, toitumisharjumusi, töökohta, hobisid ning inimesi kellega me suhtleme. Edukad ning õnnelikud inimesed panevad rõhku nendele muredele, mida nad saavad oma tegevustega otseselt mõjutada ning ei vaeva liialt pead selliste probleemidega, mis nende kontrolli alla ei kuulu. Kui järele mõelda, siis tegelikult on ka minu poolt loetletud nö “mitte meie kontrolli all” olevad probleemide osas ühtteist siiski võimalik ette võtta. Me saame valida oma elukohaks piirkonna, kus looduskatastroofide tõenäosus on väike (Eesti on väga hea valik) ning kehva ilma korral riietuda vastavalt. Me ei saa muuta olematuks minevikus juhtunud traumaatilist sündmust, kuid me saame praeguses hetkes liikuda meelerahu ja juhtunuga leppimise suunas. Poliitika mõjutamiseks saame oma panuse anda valimiskasti juures või kui mingi asi on ikka väga vastukarva, siis organiseerida kodanikualgatus või piketeerida. Sadistlikku inimese olemust meil tõenäoliselt muuta ei õnnestu, kuid saame valida omapoolse taktika, kuidas olukorrale ja inimesele läheneda (ning töökohas on viimane variant ka kodinad kokku korjata ja lahkuda).

Mina olen endale võtnud põhimõtte, et kui avastan ennast mingi keerulises olukorras või mure ees, mis hinge närib, siis esimese asjana küsin endalt: “Mida saan käesoleval hetkel teha, et asjad paremini oleks”. See ajendab probleemi analüüsima, ei lükka vastutust kellegi teise peale ning suunab reaalsetele tegudele.  Püüan ka keerulisema mure korral, millele kohe ja kiiret lahendust pole, sundida ennast vähem muretsema ja negatiivseid mõtteid peast tõrjuda. Veel üks mõtteharjutus, mida sellistel puhkudel kasutanud olen, on püüda mure keerata oma mõtteis ümber väljakutseks ja arenguvõimaluseks. Seda taktikat olen eriti tihti rakendunud töö juures, kus aeg-ajalt tulevad ülesandepüstitused, millele vaatad suurte pundunud silmadega otsa ja mõtled, et mis portsu otsa ma nüüd küll sattunud olen. Kui suudad oma mõtteis teha muutuse “ma ei oska ja ei taha” –> “ma jagan selle keerulise ülesande väikesteks tükkideks, hakkan otsast pihta ning selle käigus õpin ja arenen”, siis lõpuks kaotad muretunde ning tuled olukorrast võitjana välja.

Tegele oluliste asjadega

Aeg on kallis vara ja keskmisel tööinimesel tekib tõenäoliselt pidevalt tunne, et aega võiks rohkem olla. Tänapäeval on meile on loodud ka meeletult võimalusi, meelelahutust ja tähelepanu hajutajaid ning seetõttu on võrdlemisi kergesti võimalik oma aeg ära sisutada nii et ei märkagi kui õhtu juba käes ja aeg magama minna. Kõik taandub tegelikult lõpuks siiski meie endi valikutele, kuidas me otsustame oma aega sisustada. Siinjuures on aga ülimalt oluline, et eelisjärjekorras panustada aega sinule endale oluliste asjade tarbeks. Kui tunned, et oluline on perekond, siis leia aega ja jaksu ka pärast kurnavat tööpäeva oma teise poolega rääkida ja tema mured ära kuulata. Tegele oma lastega ning jälgi ja panusta nende arengusse. Kui tunned, et sinu jaoks on oluline mõni hobi, siis tekita endale aeg ja tegele sellega regulaarselt. Mõtle läbi, mis on need olulised asjad konkreetselt sinu jaoks ja suuna teadlikult oma prioriteedid nende suunas. Vastasel juhul on oht, et vaikerežiimis kulgedes kujundab elu ennast ise ja sa tegelikult ei jõuagi asjadeni, millest tõeliselt hoolid. Just need on aga elu aspektid, mis silma särama panevad ning tüürivad meid rahulolu ja õnnetunde poole.

Anna rohkem kui võtad

Teadlaste poolt on tehtud mitmeid eksperimente, kus inimestele antakse kätte väike summa raha ning seejärel on neil valik – kas kulutada raha iseenda peale või anda see kellegi teise aitamiseks. Järjepidevalt on jõutud tulemuseni, et inimesed kes kasutasid raha teiste aitamiseks, kogevad hilisemalt suuremat õnnetunnet kui need, kes kulutasid summa iseenda peale. Sealjuures ei ole oluline rahasumma suurus, vaid aitamise tegu ise. Heategu ei pea olema rahaline, vaid sama efekti annab ka füüsiline või vaimne panus, mis on tehtud kellegi teise hüvanguks. Märka hädasolijaid ja nõrgemaid ning anna oma võimaluste piires panus, et neid aidata. Nii tood päikesekiire kellegi teise päeva ja sealjuures tõstad oma õnnetunnet.

Kokkuvõtteks oskan öelda, et õnn on keeruline, aga kahtlemata väärt eesmärk mille poole püüelda. Kuigi mingis osas on inimeste mõtlemine ja maailma tajumine dikteeritud bioloogiliste kaasasündinud faktorite poolt, siis kahtlemata on väga suur osa meie endi kujundada. Kahel erineval inimesel võib esineda üks ja sama olukord, milles üks tunneb õnne samal ajal kui teine rahulolematust ja trotsi. Õpi kontrollima oma emotsioone ja tundeid ning püüdle alati positiivsete mõtete suunas. Näe rasketes olukordades võimalust isiklikus arenguks ja ole lahendustele orienteeritud, selle asemel et süüdistada ja kurta. Vali õnnetunne nüüd ja kohe, mitte kusagil kauges tulevikus sõltuvana X ja Y saavutamisest. Loo ja hoia täisväärtuslikke suhteid oma lähedastega. Ole tänulik ja oska hinnata asju, mis sul olemas. Ela praeguses hetkes, mitte minevikku kahetsedes või tuleviku üle muretsedes. Ära ela ainult iseenda jaoks, vaid anna maailmale ja teistele midagi tagasi.  Soovin tulihingeliselt, et te kõik leiaksite oma tee õnneliku elu suunas.

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Varatasku – Õnne valem” on saanud 3 vastust

  1. E. ütleb:

    Aitäh! See oli nii õigel ajal ilmunud artikkel!

    Võiksid kirjutada ka enesearengut soosivatest raamatute soovitustest veel ja sellest, kuidas elimineerid oma päevast need tähelepanu hajutajad (näiteks, et ei avastaks end jälle facebooki scrollimas või pidevalt telefoni kontrollimas).

    • Varatasku ütleb:

      Võta heaks! 🙂 Enesearengu raamatutest, blogidest ja podcastidest oskaks ühtteist soovitada küll. Püüan mingi hetk need kokku koguda ja jagada.

  2. Majandaja ütleb:

    Super hea postitus 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.