OMX Tallinn 3.32

994.45    0.34%

Closed 01:04 PM EST
[[[1468415061000,994.452],[1468408881000,992.871],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468339501000,991.129],[1468338880000,991.047],[1468338880000,991.047],[1468338520000,991.164],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468337620000,990.835],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336780000,991.533],[1468336180000,991.384],[1468336180000,991.384],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468335280000,991.946],[1468334980000,992.094],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333660000,995.251],[1468333480000,996.252],[1468332880000,994.448],[1468332880000,994.448],[1468332460000,994.29],[1468331980000,994.664],[1468331980000,994.664],[1468331500000,993.775],[1468331380000,993.693],[1468330900000,993.37],[1468330660000,994.289],[1468330420000,993.766],[1468330060000,994.464],[1468329880000,992.667],[1468329460000,991.526],[1468328980000,992.766],[1468328980000,992.766],[1468328260000,992.822],[1468328260000,992.822],[1468327960000,992.728],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326820000,992.24],[1468326160000,992.24],[1468326160000,992.24]]]

S&P500 0.08

2152.22    0.00%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,2152.22],[1468445704000,2152.32],[1468443610000,2149.42],[1468428905000,2150.89],[1468365601000,2152.14],[1468365600000,2152.14],[1468365311000,2152.14],[1468365007000,2152.14],[1468364705000,2152.14],[1468364410000,2152.06],[1468364104000,2151.98],[1468363806000,2152.04],[1468363504000,2151.64],[1468363206000,2153.72],[1468362904000,2152.94],[1468362608000,2152.67],[1468362303000,2152.87],[1468362006000,2152.21],[1468361705000,2152.72],[1468361413000,2153.02],[1468361104000,2153.55],[1468360811000,2153.42],[1468360504000,2153.87],[1468360206000,2154.65],[1468359904000,2155.15],[1468359606000,2153.76],[1468359303000,2154.11],[1468359008000,2154.33],[1468358703000,2154.44],[1468358406000,2154.82],[1468358104000,2153.68],[1468357806000,2152.81],[1468357512000,2153.01],[1468357208000,2152.42],[1468356904000,2153.66],[1468356605000,2153.78],[1468356305000,2154.81],[1468356006000,2155.04],[1468355704000,2155.09],[1468355407000,2154.5],[1468355114000,2153.92],[1468354806000,2153.83],[1468354504000,2153.82],[1468354206000,2153.61],[1468353904000,2154.01],[1468353631000,2153.86],[1468353303000,2153.58],[1468353008000,2153.33],[1468352704000,2154.16],[1468352410000,2154.84]]]

NASDAQ -17.09

5005.73    -0.34%

Closed 11:00 PM EST
[[[1468450809000,5005.73],[1468445704000,5015.26],[1468443610000,5011.68],[1468428905000,5023.02],[1468365903000,5022.82],[1468365606000,5022.82],[1468365311000,5022.82],[1468365007000,5022.82],[1468364705000,5022.82],[1468364410000,5022.82],[1468364104000,5022.3],[1468363806000,5022.75],[1468363504000,5022],[1468363206000,5027.14],[1468362904000,5024.13],[1468362608000,5023.81],[1468362303000,5023.62],[1468362006000,5021.61],[1468361704000,5023.58],[1468361413000,5024.69],[1468361104000,5025.38],[1468360811000,5025.71],[1468360504000,5027.95],[1468360206000,5029.62],[1468359904000,5030.79],[1468359606000,5026.82],[1468359303000,5027.33],[1468359008000,5027.33],[1468358703000,5027.45],[1468358406000,5027.8],[1468358104000,5025.23],[1468357806000,5022.19],[1468357512000,5022.68],[1468357208000,5021.01],[1468356904000,5023.79],[1468356605000,5023.57],[1468356305000,5027.39],[1468356006000,5030.07],[1468355704000,5030.36],[1468355407000,5028.7],[1468355114000,5026.94],[1468354805000,5027.12],[1468354504000,5026.4],[1468354206000,5026.58],[1468353904000,5026.49],[1468353631000,5025.9],[1468353303000,5025.7],[1468353008000,5024.89],[1468352704000,5028.19],[1468352411000,5030.26]]]

OMX Vilnius 3.33

525.31    0.64%

Closed 01:00 PM EST
[[[1468414821000,525.307],[1468409181000,523.521],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468339501000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338640000,521.98],[1468338580000,522.011],[1468337980000,521.28],[1468337980000,521.28],[1468337500000,521.007],[1468337380000,521.249],[1468337020000,521.737],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335940000,521.035],[1468335340000,521.156],[1468335340000,521.156],[1468335100000,521.333],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468334080000,521.454],[1468333780000,521.333],[1468333480000,521.332],[1468333180000,520.968],[1468332700000,520.358],[1468332160000,520.181],[1468332160000,520.181],[1468331980000,520.302],[1468331500000,520.358],[1468331380000,519.748],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468330060000,519.627],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468328320000,519.617],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468326040000,519.861],[1468325980000,520.228],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984],[1468324060000,519.984]]]

FTSE100 6.17

6686.86    0.09%

Closed 04:55 PM EST
[[[1468428900000,6686.86],[1468415703000,6694.21],[1468409407000,6675.03],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348528000,6680.69],[1468348200000,6677.21],[1468348199000,6677.21],[1468347903000,6670.11],[1468347605000,6669.88],[1468347302000,6678.08],[1468347000000,6678.35],[1468346702000,6675.93],[1468346407000,6675.44],[1468346107000,6677.77],[1468345803000,6677.77],[1468345500000,6676.8],[1468345202000,6675.84],[1468344888000,6676.32],[1468344601000,6674.26],[1468344297000,6670.67],[1468343997000,6676.29],[1468343697000,6671.43],[1468343402000,6677.34],[1468343098000,6686.53],[1468342801000,6686.56],[1468342494000,6696.64],[1468342204000,6695.42],[1468341899000,6694.63],[1468341605000,6696.3],[1468341303000,6697.87],[1468341006000,6695.85],[1468340703000,6700.55],[1468340431000,6702.6],[1468340103000,6701.61],[1468339806000,6700.79],[1468339503000,6698.59],[1468339199000,6694.54],[1468338903000,6692.73],[1468338605000,6690.97],[1468338310000,6690.2],[1468338007000,6693.26],[1468337702000,6688.86],[1468337406000,6681.63],[1468337103000,6674.13],[1468336806000,6677.14],[1468336503000,6681.7],[1468336206000,6683.73],[1468335901000,6682.32]]]


Kõik postitused


Varatasku – miks ma püüdlen finantsvabaduse poole? (17)

30. dets. 2016
happiness-1


Vara Tasku

Varatasku Investeerimine

Inimestele, kes on minu blogist jõudnud rohkem kui ühe postituse läbi lugeda, ei tule üllatusena, et üks minu pikemaajalistest eesmärkidest on finantsvabadus. Arvatavasti jääb aga paljudele ehk lõpuni arusaamatuks, et miks ma selle poole püüdlen? Säästmise-investeerimise asemel oleks võimalus ka raha kohe kasutusse võtta ning selle eest soetada tooteid-teenuseid, mis nüüd ja kohe elukvaliteeti parandaksid. Miks lükata elu nautimine määramata tulevikku, kus võibolla tervis enam ei luba, jaksu ei ole või on aset leidnud mingi kolmas elu keerdkäik, mis takistused seab? Käesolevas postituses üritan sõnadesse panna oma mõttekäigu ja nägemuse selles osas, et miks finantsvabaduse poole püüdlemine väärib minu jaoks küünlaid ning mil moel näen oma elu sellest mõjutatuna.

Alustan postitust ühe lühikese TED Talkiga. Ettekanne põhineb 1960-ndate lõpus Stanfordi professori Walter Mischel poolt tehtud eksperimendil, kus erinevas vanuses lapsed jäeti 15 minutiks vahukommiga ruumi istuma. Neile lubati, et kui nad selle aja jooksul vahukommi ära ei söö, siis antakse neile teine lisaks. 2/3 lastest ei pidanud kiusatusele vastu ja sõid vahukommi enne aja täitumist ära. Aastaid hiljem toimunud jätkuuringus samade lastega tuvastati, et need 1/3 kes olid esialgses testis suutnud etteantud perioodi ära oodata, olid hilisemas elus erinevate näitajate põhjal paremal järjel (õpitulemused, saavutused, kehamassi indeks,…). Teemat on erinevate teadlaste poolt hilisemalt edasi uuritud ning leitud analoogset positiivset korrelatsiooni enesekontrolli ja elu kvaliteedi näitajate osas ka täiskasvanute osas. Mina ise olen arvamusel, et head asjad elus nõuvad vaeva ja pühendumist ning tihtipeale ka mõningasi ohverdusi ning järelandmisi praeguses hetkes – seda suurem on aga ka tulemus ja rahulolutunne kui lõpuks eesmärgini jõuda. Lihtne näide võiks olla näiteks reisi jaoks raha kogumine – kas kulutada summa X kuu jooksul erinevat sorti tarbimise peale või paigutada sama summa hoopis kuu alguses eraldi konto peale ja koguda kuni vajalik hulk käes? (ning saada reisimise läbi kogemused/mälestused kogu eluks). Olen enda puhul väga eredalt täheldanud, et kui kohe kuu alguses millegi jaoks raha kõrvale panna, siis suudan väga hästi kohanduda ning allesjäänud vahendite raames toimetada. Samal põhjusel arvestatakse ka maksud töölise palgafondist automaatselt maha, sest inimesele on psüholoogiliselt oluliselt kergem “ära anda” raha, mida ta veel füüsiliselt näinud/käega katsunud ei ole. Seega soovituseseks kõigile, kel on soov millegi jaoks raha koguda – kandke sobiv summa kohe palga saabudes eraldi kontole ära, sest nii on õnnestumise tõenäosus oluliselt suurem kui kuu lõpuks üritada tekitada kontole ülejääk. Veel parem on kui seadisatada püsikorraldus/avada kogumishoius, mille puhul etteantud kuupäeval tehakse automaatselt vastav ülekanne ära ning jääb inimfaktor üldse mängust välja.

Kuidas ma saavutan finantsvabaduse?

 

1) Tulude suurendamine – panustan aega ja energiat selle tarbeks, et parandada oma erialaseid ja isiklikke oskusi ning püüelda see läbi suurema tasustatuse poole. Karjäär on valdava osa inimeste ainuke (ja suurim) sissetuleku allikas, mille tõttu on kahtlemata väärt selle edendamisesse olulisel määral panustada. Alustasin ise oma töökarjääri õpipoisina 2011. aastal ja minu brutopalk oli sel hetkel 750 EUR. Aastaks 2016 on minu teenistus kasvanud 2350 EUR peale – vähem kui kuue aastaga on palk rohkem kui kolmekordistunud ning keskmine aastane palgakasv on olnud ~56%. Kui arvestan, et minu tuleviku tööstaaž on veel 15 aastat ning edasiseks palgakasvuks 7% aastas, siis jõuan veel selle ajaga teenida 550 000+ EUR netotulu, mis on kahtlemata päris märkimisväärne summa. Ma ei ole enda jaoks välistanud ka ettevõtlust – mida aeg edasi, seda rohkem mõtted sinnasuunas rändavad. Selle eeldus on aga jätkupidev areng ning et suudan pakkuda terviklikku teenust, mille järele turul on nõudlust ning samas pakkumine väike. Üha enam sihin oma arengut ka just selle tagamõtte ja suunitlusega.

2) Säästmine – kui veel aasta-kaks tagasi kasvasid koos minu palgaga samal määral ka kulud, siis eelkõige 2016. aastal olen oma kulutused suurema kontrolli alla võtnud. Ma ei ole küll aasta lõikes päris 50% klubis, kuid samas ega palju puudu ei jää. Sealjuures ei tunne ma, et oleksin millegist ilma jäänud või oma tegevusi koledasti piiranud. Kõik hobid-tegevused-reisimised olen ette võtnud samamoodi nagu ka varasematel aastatel ning kokkuhoid on pigem tulnud igasugustelt väikestelt mitteolulistelt ostudelt (mida muuseas ei pruugi ilma kulusid kirja panemata tähelegi panna). Soovitan kõigile kasvõi ühe kuu jooksul oma kulutusi järgida ning perioodi lõppus neid analüüsida – ma olen üsna kindel, et igaüks leiab sealt mõned artiklid, mille peale ei arvaks et nii palju raha läheb. Tänapäeval on jälgimine ka väga lihtsaks tehtud – tean, et nii Swedbank kui SEB pakuvad selle jaoks internetipangas eraldi funktsionaalsust. Kuigi minu enda põhirõhk saab tulevikus olema tulude suurendamisel, siis kahtlemata pööran väga suurt rõhku sellele, et kulud kontrolli all hoida

3) Investeerimine – paigutan oma säästetud raha investeeringutesse, et pikemaajaliselt säilitada ja kasvatada ostujõudu. Üksikaktsiate asemel soetan regulaarse vahemikuga laiapõhjalist indeksifondi. Kuigi oleks ka variant tugevamalt süübida investeerimise ja fundamentaalanalüüsi maailma, siis statistika on tugevalt selle poole kaldu, et enamik investoreid (ja fonde), mis oma portfelle aktiivselt majandavad jäävad turu keskmisele tootlusele alla. Kui enamik professionaalselt juhitud fondidest (mille taga on terve meeskond, kes aktsiate analüüsimisega tegeleb) ei suuda pikaajaliselt turu keskmist tootlust ületada, siis kes olen mina, et sinna poole püüelda? Jään oma liistude ja panustan selle asemel ressursi erialasele arenguele, kus usutavasti on lõppkokkuvõttes lootust hoopis suuremat tootlikuse kasvu saavutada (mille tõestuseks võiks just eredalt olla minu viimaste aastate palgakasv)

Miks ma püüdlen finantsvabaduse poole?

 

Nüüd aga põhiküsimuse juurde – miks ma kõike seda teen? Põhjuseid on väga mitmeid ning jagasin need kolme suuremasse kategooriasse.

TURVALISUS
Üks suuremaid plusse selle juures, et võlgasid ei ole ning tagala kindustatud, on meelerahu. Ma ei pea muretsema selle pärast, et kuidas ära maksta arved või tulla toime mõne suurema kulutusega, mida elu ette paiskama peaks. Magan öösiti rahulikult, elan õnnelikult ja stressivabalt ning see tõstab elu üleüldist kvaliteeti. Kohati tuleb samas ilmselt meil kõigil ka näiteks töö juures ette keerulisemaid aegu, kus tunned ennast negatiivselt ja ebakindlalt. Teadmine, et isegi kui kõik peaks halvima stsenaariumi järgi minema, on sul olemas vahendid mille abil raskemad ajad üle elada, aitab positiivse meelestatuse hoidmisele väga tugevalt kaasa. Samuti annab finantsiline tagavara võimaluse ja julguse alati oma arvamuse välja öelda ning võtta tööalaseid riske mida näiteks palgapäevast-palgapäevani elades teha poleks võimalik. Siia kuulub ka näiteks ettevõtlusega alustamine, sest oleks väga raske ennast sundida tegudele kui tead, et laenud-arved vajavad maksmist ning ebaõnnestumise korral ei ole töökohta ega ka raha.

VALIKUVABADUS
Minu arust üks olulisemaid küsimusi, mida endalt praeguse töö kohta küsida on: “Kas ma teeksin sama tööd ka siis kui mulle selle eest raha ei makstaks?” Mul on vedanud ja mulle tõsiselt meeldivad nii minu tööülesanded, keskkond kui kolleegid. Kas ma teeksin sama asja tasuta? Jah, aga kindlasti mitte täistööaja mahus. Finantsvabadus ei tähenda minu jaoks seda, et ma lõpetan töötamise täielikult ära ning sõidan ülejäänud eluks Arubale kokteile lürpima. Selle asemel tekib valikuvabadus teha tööd just sellises mahus ja iseloomus nagu ma ise parasjagu tunnen, et soovi on. Usun, et saaksin oma praeguse tööandjaga kokkuleppele osalises tööajas ning teha tööd ainult X tund nädalas, olgu see siis näiteks päeva-kahe ulatuses. On ka variant, et olles näiteks poolel teel finantsvabaduseni lepin ma kokku tingimuse, et kõik minu reeded on vabad. Inimesed muutuvad ajaga ja võibolla ma ei tahagi tulevikus sama tööd teha – finantsvabadus annaks võimaluse teha midagi muud, mis on hingelähedane, kuid mille eest saadav palk ehk tavatingimustel piisav ei oleks. Kui ma ei sõltu oma valikutes rahast, siis see variant on täiesti olemas. Samas kui tunnen, et vajan puhkust, siis sõidakski paariks kuuks kuhugi soojale maale ringi vaatama. Mida ma tahan öelda on see, et väga suure tõenäosusega teeksin ma ka pärast finantsvabaduse saavutamist mingil kujul tööd edasi. Sõltumatus rahast jätab lõputult valikuid kuidas oma elu korraldada ja mille poole püüelda. Täiendava märkusena mainin ära, et finantsvabadus ei tähenda minu jaoks katusekortereid ja luksusjahte – see ei ole minu jaoks prioriteet. Pigem tähendab see minu jaoks personaalset vabadust – olla sõltumatu rahast, kohustustest ning korraldada oma elu enda parima äranägemise järgi.

AEG
Osaliselt ka eelmiste punktidega seotud, kuid samas minu jaoks kindlasti eraldi kategooriat väärt. Ma tunnen, et on nii palju asju, mida ma tahaksin proovida-õppida-teha, kuid tavapärases töörütmis kipub lihtsalt ajast puudu jääma. Tahan, et mul oleks aega ja energiat pere jaoks. Mitte vajuda pärast tööpäeva väsinult diivanile laptopi ette, vaid rõõmsatujulisena ja puhununa suhelda oma elukaaslasega ja kuulata tema päeva rõõmud ja mured. Aega, et olla aktiivselt oma tulevaste laste ülekasvamise juures ning regulaarselt perega ühiseid ettevõtmise korraldada. Tahan, et mul oleks aega, et võtta ette oma elu eesmärkide nimekiri ning järjepidevalt seal kirjas olevad asjad ära teha-selgeks õppida. Paratamatult on praegusel juhul nii, et paljud asjad saavadki tehtud, kuid kuna töö võtab siiski ära valdava osas päevast, siis proportsionaalselt jääb muudeks tegevusteks aega vähem ja tuleb minna kompromisside teed pidi. Tahan ja korraldan oma elu selliselt, et tulevikus olen iseenda aja peremees.

Olen korduvalt erinevaid nurkasid pidi arutlenud, et mida ma elult soovin ja tunnen tugevalt, et finantsvabaduse saavutamine aitab nende soovidele kaasa. Raha ning finantsvabadus ei ole minu jaoks eesmärk omaette, vaid pigem vahend, mis aitab ülejäänud olulised eesmärgid saavutada. Just seetõttu jätkan oma valitud kursil ning usun ja loodan, et kunagi kauges tulevikus saate lugeda, kuidas olen lõpuks selleni ka jõudnud.

 

Ilmus algselt Varatasku blogis – Miks ma püüdlen finantsvabaduse poole?

Meeldis see postitus? Jaga seda oma sõpradega!

Linked In

“Varatasku – miks ma püüdlen finantsvabaduse poole?” on saanud 17 vastust

  1. Padjom ütleb:

    see on suhteliselt veider teema, muidugi kui tegu on oma ala profesionaaliga on see isegi ehk saavutatav, ma ei kujuta ette kuidas keskmine Villu oma 1000 eurose palga pealt pere toidaks ja jouaks veel markimisvaarselt saasta nii et koik onnelikud oleksid, see tundub jarjekordne haip olevat, ainukesed kes sellest kasu saavad on koolituste labiviijad ja blogijad. Facebook uputab “saa rikkaks” koolitustest/seminaridest.

    • Varatasku ütleb:

      Ütleksin, et mina ise ei erine just palju keskmisest Villust. Mul ei ole mingeid erilisi andeid või süllekukkunud varandust – mis mind edasi viib on pidev soov areneda ja elus edasi liikuda. Lähtun põhimõttest, et pikemas perspektiivis sõltub õnn ja edu ainult minu enda valikutest ja tegevustest ja mitte kellegist teisest. Ka tööalaselt ei saa keegi lihtsalt niisama professionaaliks (mina ise ennast veel professionaaliks ei pea, kuid liigun sinnapoole), selleks tuleb pikema perioodi vältel vaeva näha ja ennast arendada. Kui 1000-eurone palk ei rahulda ning töökohal arenguperspektiivid puuduvad, siis tuleb ennast kätte võtta ja töö kõrvalt sihipäraselt mingit uut oskust arendama hakata. Kelle jaoks on see mõttetöö, kelle jaoks midagi kätega tegemist – tööturul on alati oskustega inimeste järele nõudlus.

      Minu enda jaoks ei kaasne ega hakkagi tõenäoliselt antud blogiga mingit materiaalset kasu tulema. Küll pakub kirjutamine võimaluse ja motivatsiooni, et teatud teemade kohta rohkem lugeda ning omakeskis asjad selgeks mõelda. Samuti teeb tuju rõõmsaks kui kellegil on minu kirjutatust mingil kujul kasu olnud – olgu see siis mõni üksik mõttekilluke või näiteks esimesed sammud selles suunas, et kas või ühe kuu palk kõrvale koguda ja elada seeläbi finantsiliselt stressivabamat elu. Ka Sinu kommentaar annab mulle täiendava tõuke asju veel paremini teha – näidata, et keskmine Villu suudab ja saab küll, kui on ainult tahtmist.

    • G ütleb:

      Selles suhtes ma nõustun, et koolituse läbiviijad ja raamatumüüjad näevad siin kasumiteenimise võimalust. Samas ei käsi keegi nendel koolitustel käia (mina ei käigi ja raamatuid saab laenata raamatukogust).

      Ja nõustun ka teise punktiga, et tavapalgaga on suhteliselt raske investeerimisega tegeleda. Selleks tuleb kasvatada oma tulusid ja lisatöid teha. Seda rõhutavad ka paljud investeerimisega tegelevad inimesed.

      • Varatasku ütleb:

        Kuigi ma ise pole ühelgi finantsteemalisel-“rikkaks saamise” koolitusel käinud, siis ausalt öeldes ei näe, et kus probleem peitub. Kui koolitus aitab inimesel üle saada alguse ebakindlusest, annab motivatsiooni ning suunab esimeste reaalsete sammudeni, siis on ta ju eesmärki täitnud. Asi ei oma mõtet siis kui esineb nö “Igavase koolituja sündroom” – inimene käib järjest koolitustel kohal, kuid omandatud teadmistega midagi ette ei võta. “To know and not to do is really not to know.”

        Minule meeldib teadmised saada ise lugedes-uurides. Mõnele võibolla sobib paremini koolituse vorm. Hea koolitus on igatahes väga paljudest toodetest-teenustest mõistlikum raha paigutamise viis.

        • G ütleb:

          Ei ütlegi, et need koolitused ei ole kasulikud. Kuid on jäänud mulje, et koolitajad pigem teevad seda rahateenimise, mitte üldise heategevusliku eesmärgiga.
          See lihtsalt kõlab natukene häirivalt, kui öeldakse, et alguses tuleb investeerida “enda harimisse” ja “kinnisvarakoolitustesse” ja siis ise samal ajal neid koolitusi organiseerida ja nende pealt tulu teenida.
          Investeerimisblogidest jne ma saan tunduvalt rohkem aru, nad ei sunni enda tooteid peale. Nad teevad seda vabatahtlikult ja jagavad oma infot ja kogemusi.

        • Madis Müür ütleb:

          Miks peaks koolitaja enda aega tasuta jagama? Üldiselt on ikka päris palju eeltööd ka tehtud koolituste jaoks, see mis kohapeal toimub, on ainult jäämäe veepealne osa. Koolitustel on kindlasti oma koht olemas ja lisab omajagu väärtust. Ise olen erialast coachingut ostnud ka kuni $300/h eest ja vägagi ära on tasunud. See on investeering endasse, ei ole mõtet seda kuluna vaadata. Tihti toovad sellised endasse investeerimised sadu protsente tootlust mõne kuuga juba ja jäävadki tooma. Küll aga on pointi neid võtta erialaselt või nt ettevõtlusega seoses, investeerimise vallas nii kindel poleks. Investeerimisel on ajakulu ka küllaltki suur faktor, ei näe väga mõtet kuigi aktiivselt analüüsida asju kui endal erialaselt tunnitasu kõrgem on ja seda on võimalik kiirelt kasvatada, palju kiiremini kui investeerimises. Lükka lihtsalt paari indeksisse ära ja tegele aktiivsete tulude tõstmisega. Ega üle 10% pole investeerimises jätkusuutlik niikuinii ja seegi on pigem optimistlik, väikeettevõtluses on realistlik ka oma rahalt sadu % aastas saada kui asjalikult teha. Nt üks tuttav hakkas ka tegema sarnast pokkerivõistkonda nagu mul oli, andsin talle niisama tasuta soovitusi ja õpetasin mis vigu vältida, mis endal kümneid tuhandeid maksma läks. Osalt tänu sellele sai ta väga hästi oma putka käima, väga hästi viskab peale. Kindlasti oli selle vestluse väärtus tema jaoks tuhandetes €urides. Selliste coachingsessioonide eest oleks ise ka nõus nt €500/h maksma kui nii hästi ära tasub.

          • Priit ütleb:

            Ma saan aru Madis milliseid koolitusi Sina mõtled ja milliseid “koolitusi” G mõtleb. Nimelt alustajatele suunatud koolitusi. Ka mina olen seisukohal, et selliseid koolitusi on juba liigagi palju. Mõned pealkirjad mälu järgi – “Alustava investori koolituspäev,” “Kuidas alustada kinnisvarasse investeerimisega”, “Nõuandeid algajatele ühisrahastusse investeerimiseks” jne. Lisaks võimalus osta sarnaste pealkirjadega e-raamatuid. Mina ei ole nende koolituste otsene vastane, kuid kui algaja minult küsiks, kas neil osaleda või mitte, siis vastaksin, et tegelikult on sedasama infot võimalik täiesti tasuta saada. Kellele meeldib loenguformaat, vaadaku Youtube’st, kellele sobib lugemine – internet täis infot. Muidugi peab ikka oskama hinnata, kust seda lugeda, et binaarsete optsioonide, Onecoin’i või muu säärase otsa ei astu. Nii, et kui eesmärgiks on koolitustelt pelgalt algteadmisi saada, siis nendel osalemisel pole mõtet. Loomulikult, kui suudad piisavalt endale sisendada, et koolitus annaks just selle viimase tõuke alustamiseks, sealt leiab vajalikke tutvusi, motivatsiooni jne, siis võid ehk kaaluda.

            Mina ei ole mingi ekspert, aga investeerimishuvi tõus eriti viimasel aastal, on märkimisväärne ja see peaks tegema pigem ettevaatlikumaks, kui et julgustama suure huraaga kogunenud sääste kuhugile “alla panema.” Kui FB gruppides tõstab keegi ülepäeviti teema üles, et ostaks esimese üürikorteri, aga ei suuda otsustada, kas võtta üks või laenata ja osta kolm, kinnisvarakoolitusi toimub igal nädalavahetusel ja kõik on pungil rahvast täis, siis see ei ole signaal, et viimane aeg oleks ise selle vankri peale hüpata, vaid märk sellest, et tuleks kuhugile mujale vaadata.
            Ühisrahastuseski suur pidu käimas. Olen lugenud blogidest juba kommentaare, kus tagasiosugarantiiga laene võrreldakse tähtajalise hoiusega, portaalid ise kompavad piire kärpides 0,5% kaupa intresse, sest teavad, et veidi on nurinat, aga seni kuni uut raha tuleb, ei ole vaja ka rohkem maksta. Samuti neid kohti ja võimalusi, millesse on läbi ühisrahastuse võimalik investeerida, ei jõua varsti kokku lugedagi.
            Eks paistab kaua hoogu jagub, võib-olla veel hea mitu aastat, kuid lihtsalt kirjutasin enda tähelepanekut välja, kuidas mulle kogu see asi tundub.
            Nagu siin blogis mitmeid kordi mainitud, siis arvan minagi, et targem on ikka ennast arendada ja omale suuremad eesmärgid seada, kui kehva palga ja tühja kõhu kõrvalt iga kuu kümnekat säästa, et see kuskil portaalis välja laenata. Suurema teenistuse juures tekib vähegi enesekontrolli omaval inimesel nagunii ülejääk ning seda on tunduvalt kergem uut raha teenima suunata. Ning ärge unustage, et kui koolitajatel erinevaid kalkulaatoreid kasutades ongi võimalik näidata, et 30-40 aastaga on ka väiksemate summade puhul võimalik endale suhteliselt korralik pensionilisa teenida, siis põhinevad algandmed minevikutootlusel. Samuti pole ju mõtet vaid selleks elada, et omale pensionit koguda.

          • Taavi Pertman ütleb:

            Kuna Priit lahkelt minu koolituse ära mainis, siis mõtlesin, et panen ka paar omapoolset mõtet kirja.

            1. Esiteks, olen täiesti nõus, et praktiliselt kogu informatsioon on internetist tasuta leitav. Täpselt nagu sa ise mainisid, siis on seal ka väga väga palju täiesti mõttetut, valet, eksitavat ja ebaolulist informatsiooni.

            Ainuüksi minul on blogis üle 300 postituse. Kui sa tead, mida otsida, siis sa leiad selle üles, kui aga investeerimine ja kogu raha teema on sinu jaoks täiesti uus ja tundmatu ala, siis kulutad ilmselt kümneid tunde, et mingitki aimu saada, mida otsida ja seejärel veel lugematul hulgal tunde, et mingit hoomatavat pilti asjast kokku panna. Google’i otsingu puhul võib numbritele veel nullid otsa panna. Paljud inimesed isegi tänapäeval muidugi ei oska siiani ka otsingut kasutada.

            Minu arvates raamatute ja koolituste peamine point reeglina ei olegi sulle otseselt midagi unikaalselt uut edasi anda (kuigi tehakse ka seda), vaid panna sajad või tuhanded infoallikad sinu jaoks lihtsalt seeditavasse strukturiseeritud formaati ja pigem just ebaoluline info elimineerida.

            Lühidalt öeldes, et saaksid sama asja selgeks 100h asemel 10x kiiremini ja ilma liigse infomürata. Selles valguses on üks asjalik koolitus/raamat isegi madalapalgaliste tunnitasu arvestades küllaltki tugev kokkuhoid, kui õpitut ka rakendama hakata.

            Seda saab aga ainult siis teha, kui koolitaja on ise selle sorteerimistöö ära teinud ja enda kogemuste eest aja, energia ja rahalise panuse näol õppemaksud ära maksnud.

            Täpselt sama asja tehakse praktiliselt kõigis ülikoolides valdava osa erialadega (isegi arstiks õppimiseks on teoreetiliselt kogu info netis olemas, kuigi praktiseerida õnneks ei saa), ainult et kõvasti kõrgema õppemaksu eest ja liigagi tihti nii akadeemiliselt, et reaalse maailmaga kokkupuude kipub kaduma.

            Teine oluline aspekt just investeerimisalaste koolituste puhul ja Eestis on pigem sotsiaalne ja psühholoogiline. Liigagi paljudel inimestel ei ole rahaasjadest kellegagi rääkida ja see koolitus on nende jaoks esimene koht, kus nad üldse näevad, et neist teemadest on ok mõelda ning on olemas teisigi, kes seda teevad.

            See, kui sul on reaalsed inimesed ees, kes teevad ja saavutavad, eemaldab (vähemalt minu kogemusel) paljudel mingi bloki ja paneb liigutama. Ehk nö motiveeriv element, mida raamatust, blogist ega videost ei saa.

            Kui sul seda vaja, siis on ilmselt heaks kohaks Investeerimisklubi, kuna samade inimestega saab korduvalt kohtuda ja miks mitte siis ühel hetkel ka mingi seltskonnaga niisama “pubiõhtuid” või mastermindi tegema hakata.

            Kolmas oluline eelis koolitusel, mida küll väga harva kasutatakse, on võimalus küsimusi küsida. Seda nii esitluse kui pauside ajal. Paljudel juhtudel esinejad üks-ühele konsultatsioone ei tee või küsivad selle eest korralikke summasid. Koolituse käigus on sisuliselt võimalik see hinnang/”konsultatsioon” sageli kiiresti kätte saada, kui õigesti küsida oskad.

            2. See investeerimishuvi buumi jutt on minu arust naljakoht. Mulle meeldiks, kui see oleks tõesti nii, et kõik juba investeerivad.

            Kui oled mõnda eestlaste seas tehtud finantskirjaoskuse uuringut lugenud (iga paari aasta tagant tehakse), siis tead, et reaalselt kasvõi natukene investeerimisega tegeleb Eestis selline pigem ühekohaline protsent inimestest. See number on kahjuks ka üsna stabiilselt madal.

            Sellises olukorras väide, et mingi ulmeline investeerimishuvi buum on käimas, on umbes sama palju reaalsusega kooskõlas, kui enamus Fundwise projektide valuatsioone.

            Kui 1000-st saab 2000, siis 100% tõus küll, aga see ei muuda fakti, et ülejäänud 600-700k tööealisest elanikkonnast pole investeerimisest mitte midagi kuulnud ega sentigi investeerinud. Kui asja kontekstis vaadata, on tegemist pigem marginaalse huvi tõusuga, mis ilmselt peamiselt tingitud sellest, et palgad on aastaid kasvanud ja inimeste majanduslik seis paremaks läinud.

            Kui nüüd veel lisaks panna konteksti, et 90%+ elanikkonnast ei tea investeerimisest midagi ja tuleks sellega ühel või teisel moel tuttavaks teha, et nad pensionieas nälga ei peaks taluma, siis on väga naljakas väita, et neile liiga palju koolitusi oleks või et meil liiga palju sel teemal raamatuid on (alla kümne?).

            Olen muidugi valmis oma arvamust selle “buumi” osas muutma, kui järgmisest finantstarkuse uuringust tuleb välja, et 30% populatsioonist on vähemalt midagigi investeerinud. Arvestades, et sinu näites väljatoodud ühisrahastuses on max 5000 eestlasest investorit (siinhulgas ka need €5 mehed ja naised, kes aastaid kontole sisse pole loginud), siis tõsiselt kahtlen selle realistlikkuses.

            Küll aga olen nõus, et siinne ühisrahastusturg on nö jaeinvestorite “dumb money” ära kasutamas ja siit võib korralik põmakas nii mõnegi alustava investori jaoks ära käia üsna mitmes portaalis. Mis aga taaskord kinnitab, et häid koolitusi on liiga vähe. Blogis on ju kõik info olemas, aga ikka uued ja uued muudkui liituvad ka nende kahtlasemate ettevõtmistega ja astuvad sama reha otsa.

            Samuti olen nõus, et ühel ja samal inimesel pole erilist pointi mitmeid kordi sarnastel koolitustel käia.

            P.S. Ma ei oska kommenteerida teiste koolituste korraldajate motiive, aga isiklikult korraldame üritust pigem just sellepärast, et lugejad on seda küsinud ja välja toonud, et nad tahavad sellises formaadis õppida.

          • Madis Müür ütleb:

            Ega jah kui asi selge ja tegutsemas, siis pole tõesti mõtet rohkem käia, ehk ainult seltskonna pärast. Ise ka kipun vahest ära unustama, et kõigil päris nii seis pole ja on vaja sellist julgustavad üritusi ja teistega suhtlemist. Muidugi tuleb tähele panna, et ei tohi elukestvaks õppijaks jääda ja parim õppimine on ikkagi ise tegutsemine, läbi praktika. Edu!

          • Priit ütleb:

            Vabandan Taavi Pertmani ees selles osas, et minu välja toodud koolituse nimedest üks kattus tegelikult olemasoleva koolitusega. Need nimed pidanuks olema suvalised ega tohtinuks viidata mingile konkreetsele koolitusele, mis praegu toimumas on. Kinnitan veelkord, et ei ole otseselt koolituste vastu, veel vähem hakkan arvustama kellegi koolitust konkreetselt. Buumi osas jään siiski eriarvamusele. Eriti ühisrahastuses.

  2. RR ütleb:

    Ma võin öelda et ma suudan umbes 1000€ kuupalgast 40% säästa – see oli eelmise aasta eesmärk mille ma suutsin ka saavutada. Ja peres kasvab üks laps. Öeldakse, et kui on tahe, siis leitakse ka võimalused. Aga enamus inimesi ei taha ega viitsi ja selle asemel kirutakse valitsust.

    Sorry aga selline mulje on jäänud delfi taolistest kommentaariumitest ja rahva üldisest hoiakust.

  3. Priit ütleb:

    Lugesin kommentaare ja avaldaksin ka veidi arvamust. Esiteks leian, et iga inimene, kes vähegi tahab, suudab investeerimisega tegelema hakata ja ka säästa. See on lihtsalt hala ja lein, et oh mul nii väike palk, sellest ei jää nagunii midagi üle, ei hakka proovimagi jne

    Mis nendesse koolitustesse puutub, siis ega sinna ju keegi minema ei sunni. Algaja muidugi peaks arvestama, et need nõuanded, mis ta sealt saab, ei ole suure tõenäosusega oma raha väärt ja on kõik ka tasuta leitavad. Pigem tuleks seda kaaluda siis kui vaja motivatsiooni ja julgust koguda. Lisaks algajatele suunatud jutt on üldjoontes kõigil sama. Muidugi eks ta kurvaks teeb, kui juttu alustatakse sellega, et kiirlaenud on pahad ja neid ei tohiks võtta ning lõpuks jõutakse välja selleni, et hakake ise neid laene välja andma sest nii on nad ise kõige paremat tootlust saanud. Ühesõnaga jääb mulje, et kõige kiiremini saab rikkaks siis, kui hakata laenama kõrge protsendiga raha ühiskonna kõige haavatavamale osale. Eks see ole igaühe enda asi, aga minu arust ei mõju see kõik hästi selle taustal, kui nad ise nende laenude taustal räägivad kuidas nad kogu ühiskonda finantsiliselt harivad 😀 edukat uut aastat kõigile.

    • Padjom ütleb:

      vaidaksin vastu, pisikest raha ei ole motet finants intrumentidesse paigutada(laenud, vaartpaberid, etf jne), igalt poolt loed ainult “ohoo 5 prontsenti keskmiselt aastas” kui sul on aasta peale, k6va kogumisega, paar tuhat k6rvale pandud kahtlen et see on seda riski v22rt et aasta l6pus mingi pisike pisku k2tte saada v6i siis isegi kaotada, pigem elada mugavalt, teha t88d ja olla kahe jalaga maa peal.

  4. Madis Müür ütleb:

    Hea post! Kindlasti on mõtet enda rahalist seisu kindlustada. Ise sai aastaid kõvasti tööd sisse pandud ja säästetud, nüüd olen viimase poole aasta jooksul umbes 20-30h kuus töötanud. Raha on kulunud omajagu, aga ikka olen plussis selle aja peale 😀 Rahaline kindlustunne enam teema ei ole, vabadus ja valikuvõimalused on omajagu suurenenud. Nt suvaliselt teisipäeva hommikul mul pole valikus, et mis marsruuti pidi ma tööle lähen, vaid palju rohkem: kas üldse teen tööd ja mida teen, millisesse restosse, spaasse, spordisaali või kuhu deidile minna, hoopis jooma hakata või minna lennujaama ja vaadata, millise esimese lennuki peale võimalik saada on. Ja väga fun on! 🙂

  5. aa ütleb:

    huvi pärast- mis töö/erialaga autor tegeleb?

    • Varatasku ütleb:

      Et asja mitte liiga lihtsaks teha, siis huvi korral on sellekohane info nii minu blogist kui ka rahaasjad.ee lehelt võrdlemisi kergesti leitav 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



Uudiskirjaga liitumiseks
sisesta oma meiliaadress.