Facebook
Miks ma avasin konto välismaise maakleri juures? (3)
11. sept. 2016
Dividend Investor
Dividend Investor Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Olen juba aastaid olnud seisukohal, et ennekõike peaks investor käituma maksuefektiivselt ja alles seejärel kuluefektiivselt. Tegu ei ole minu subjektiivse arvamusega, vaid nõnda dikteerivad lihtsad arvutused. Eraisikust investoril on ennekõike mõistlik kasu lõigata investeerimiskonto süsteemist ehk kasutada võimalust lükata edasi tulumaksukohustus ja alles seejärel uurida võimalusi kuluefektiivselt investeerida. Ka selles blogis olen korduvalt sel teemal arutlenud. Alustava pikaajalise investeerimishorisondiga investori jaoks kehtib kõik ülaltoodu jätkuvalt ka täna.
Kõik muutub
Teisalt kõik siin maailmas muutub. Mõned aastad tagasi maksu- ja kuluefektiivsuse arvutusi tehes oli mu investeerimisportfell palju-palju väiksem. Suve hakul avastasin, et nii aktsiaturgude tõusu toel kui ka täiendava säästetud kapitali investeerimise tulemusena on mu investeerimisportfelli turuväärtus kasvanud nõnda suureks, et minu tänane maakler küsib juba märkimisväärseid haldustasusid. Viimastel kuudel olen pidanud igakuiselt väärtpaberikonto haldustasuna maksma juba rohkem kui 20 eurot kuus. See on kokku juba ligi 250 eurot aastas. Mõelgem korraks teistpidi – kui palju peab investeerima, et teenida aastas 250 eurot dividenditulu. Minu kui dividendivoogu taotleva investori jaoks on see täiesti tavaline mõttemall. Arvestades, et Tallinna börsilt leiab nii mõnegi 5% dividenditootlusega aktsia, peaks 250-eurose aastase dividenditulu saamise nimel investeerima 250/0,05=5000 eurot. Globaalse ulatusega dividendiaktsiatesse investeerivate börsil kaubeldavate fondide hetke dividenditootlus jääb sinna 3,5% kanti. Sellisel juhul oleks vaja 250-eurose aastase dividendivoo saamiseks investeerida koguni 250/0,035=7143 eurot. Need on juba päris suured summad.
Soodsamate tasude otsingul
Seega otsustasin ühel hetkel, et teen uuesti ringi peale välismaistele maaklerteenust pakkuvatele ettevõtetele. Eelkõige otsisin soodsaid haldus- ja tehingutasusid, aga teisalt ka kauplemiskeskkonda ja hinnakirja, mis sobiks mitte ainult päevakauplejale, vaid ka pikema investeerimishorisondiga investorile.
Esiteks alustasin otsinguid krediidiasutuste seast. Teadupärast saab hetkel kehtiva seaduse alusel investeerimiskonto avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses. Sellisel juhul säilib sarnaselt mõne Eesti kommertspanga konto kasutamisele võimalus lükata tulumaksukohustus edasi. Seega saab nõnda tegutseda maksuefektiivselt.
Jõudsin oma otsingutel ka mõningate tulemusteni, kuid oma portfelli hetke turuväärtust (ja ka tulevikuprojektsioone) aluseks võttes ja arvutusi tehes avastasin, kulud kuigi palju ei vähene. Tehingutasu oleks väikeste summade (500 eurot) puhul praktiliselt võrdne Eesti pankade poolt pakutavaga ja märkimisväärsed erinevused tuleksid sisse alles nõnda suurte tehingusummade nagu 5000 eurot puhul. Siis oleks tehingutasu kõnealuses pangas olnud ligi 50% soodsam. 5000 eurosed tehingud on hetkel selgelt üle minu jõu ja võimaluse korral eelistan hajutamise eesmärgil teha pigem väiksemate summadega tehinguid. Väärtpaberikonto haldustasudes oleks võit mu praeguse maakleriga hetke portfelli turuväärtust arvestades olnud täitsa märkimisväärne (ligi 30-40%), kuid hinnakirja kohaselt oleks tõenäoliselt lisandunud paar täiendavat kuluartiklit.
Maaklerfirmad
Lisaks krediidiasutustele ehk sisuliselt siis pangalitsentsi omavatele ettevõtetele, pakuvad väärtpaberite ostu/müügi ja hoidmise teenust ka maaklerfirmad. Need on ettevõtted, kellel on luba vahendada väärtpaberite tehinguid (ja sageli ka teostada klientide finantsnõustamist). Anglo-ameerika õigusruumis (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) on üpris levinud praktika, et ka suurpangad registreerivad väärtpaberitehingute vahendamiseks eraldiseisva juriidilise keha ehk maaklerfirma. Näiteks TD-Ameritrade on Kanada suurpanga Toronto-Dominion Bank’i poolt omatav väärtpaberitehinguid vahendav maaklerfirma.
Lisaks suurpankade poolt loodud maaklerfirmadele eksisteerib ka rohkelt iseseisvaid madalaid tehingutasusid pakkuvaid niinimetatud säästumaaklereid. Neil üldjuhul krediidiasutuse tegevusluba ei ole ja seetõttu ei saa seal avatud kontot deklareerida kui investeerimiskontot. Sellise maakleri juures kontot avades kaotab Eesti eraisikust investor tänase seaduse mõistes õiguse ja võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata.
Kuluefektiivsus vs. maksuefektiivsus
Tulles tagasi oma kevad-suviste uue maaklerfirma otsingute juurde jõudsin lõpuks selleni, et ükski sobiv krediidiasutuse tegevusluba omav maakler mulle silma ei jäänud. Küll aga leidsin ühe uue ja Euroopa turul tegutseva maaklerfirma, kelle hinnakirja ja muid tingimusi uurides lõi silm särama.
Esiteks panin tähele, et konto avamisel on miinimumsumma 3000 eurot. Ja seda vaatamata vanusele. Teadupärast pakuvad osad maaklerid võimalust avada konto väiksema esmase sissemaksega vaid noortele. Minu jaoks see antud hetkel kuigi kriitiline ja praktiliselt oluline info ei olnud, kuid nõnda väikest miinimumsummat kohanud ka ei olnud. Seega on tegu üpris alustajasõbraliku maaklerfirmaga.
Teiseks, ja minu jaoks väga oluliseks, tähelepanekuks oli väärtpaberikonto haldustasu. Hinnakirja uurides avastasin, et väärtpaberite hoidmisele tasu ei rakendata. Uskmatu nagu ma olen, kirjutasin maaklerfirmale ja küsisin üle, kas see vastab tõele. Selgus, et nii ongi – igakuiseid haldustasusid ei ole.
Seega olin uue maakleri näol leidnud potentsiaalse lahenduse, kus mul oleks võimalik säästa aastas ligi 250 eurot väärtpaberikonto haldustasude pealt. Teisalt, kuna tegu on krediidiasutuse tegevusluba mitteomava ettevõttega, tuleks mul loobuda investeerimiskonto süsteemi eelisest ja võimalusest lükata tulumaksukohustus tulevikku. 250-eurone sääst tundus piisavalt ahvatlev, et hakata arvutama. Kui suur siis oleks lõplik kasu? Kumb kaalub teise üle – kas kulu- või maksuefektiivsus?
Veel olulisi detaile ja sisendeid
Veel enne kui arvutuste kallale asusin, võtsin uuesti ette leitud maaklerfirma hinnakirja. Pidades oma tehingute kohta detailset päevikut, tean täpselt kui palju tehinguid ma keskmiselt kuus/aastas teen ja kui palju ma olen kokkuvõttes maksnud nii tehingutasudeks kui ka haldustasudeks. Lisaks on mul kirjas ka viimne kui üks valuutavahetuse tehing. Ka ses osas ei ole mu praegune maakler (LHV) esirinnas korjates iga minu valuutavahetuse tehingu pealt keskmiselt 0,7-0,8%, halvimal juhul (õhtusel-öisel ajal valuutat vahetades) ka koguni kuni 2% vahetatavast summast.
Uue maaklerfirma puhul nagu öeldud väärtpaberikonto haldustasusid ei ole, keskmine tehingutasu on 60-75% odavam kui minu praeguse maakleri puhul ja valuutavahetus on 99.4% soodsam. Seega kui praegu maksan eurosid dollariks vahetades 0,7-0,8%, siis uue maakleri puhul on kursivahe 0,004%.
Asun arvutama
Olles kõik vajalikud sisendid Exceli tabelitesse sisse trükkinud, oli aeg hakata arvutama. Alustuseks soovisin välja arvutada kui palju säästaksin võrreldes oma praeguse maakleriga juhul kui kannan poole olemasolevast portfellist üle uue maakleri juurde ja suunan ka kogu hetkel vaba kapitali sinna. Arvestasin nii säästu väärtpaberikonto haldustasudelt kui ka valuutavahetustehingutelt. Arvutused näitasid, et esimese aasta sääst oleks ligikaudu 350 eurot. Edaspidine iga-aastane kulusääst võrreldes praeguse maakleriga ulatuks 220 euro piirimaile.
Kaasates arvutustesse ka tehingutasud, oleks sääst esimesel aastal kokku ligi 375 eurot. Siin võtsin arvesse selle, et kuna tehingutasud on madalamad, siis suure tõenäosusega teen rohkem ja väiksemate summadega tehinguid kui olen teinud seni. Seega suunates oma veel investeerimata säästud uue maakleri juurde, konverteerides selle raha osaliselt ümber välisvaluutasse ja teostades tehinguid soodsamate tehingutasudega, võimaldab see mul esimesel aastal säästa 375 eurot. Järgmistel aastatel, eeldades dividendide reinvesteerimist, tavapärast valuutavahetuse ja tehingute tegemise praktikat, oleks iga-aastane sääst vähemalt 230 eurot kalendriaasta kohta.
Kaotan tulumaksu edasilükkamise võimaluse
Kuigi ülaltoodud numbrid on piisavalt suured ja ümberlülitumine tundub igati mõistlik, tuleb tervikpildi tarbeks siiski veelkord meenutada, et uue, krediidiasutuse tegevusluba mitteomava, maakleri juures kontot avades kaotan võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata. Dividendimakseid ja sealt saadud tulu see üldjuhul ei puuduta. Küll aga väärtpaberite müügist teenitud kasumit. Seega uue maakleri juures peaksin iga kord (täpsemalt öeldes küll alles järgmisel kalendriaastal) pärast kasumlikku müügitehingut teenitud kasumilt maksma 20% tulumaksu.
Olen varem kirjutanud, et investeerimismaailm on ettearvamatu – vaatmata sellele, et soetame mõne instrumendi eesmärgiga olla pikaajaline investor, siis ikka tuleb ette erakorralisi sündumusi ja olukordi, mil müük on mõistlik valik. Näiteks saan tuua siinkohal ühele minu portfelli kuulunud ettevõttele tehtud ülevõtupakkumise, kus ülevõttev ettevõtte ei olnud teps mitte olnud korralik dividendimaksja ja seepärast minu investeerimisstrateegiaga kokku ei läinud. Mõistlik oli lõigata kasu kõrge hinnaga tehtud ülevõtupakkumisest ja väljuda oma esialgselt pikaajaliseks planeeritud investeeringust. Tegin seda investeerimiskonto süsteemi raames, mistõttu teenitud kasumilt kohe tulumaksu tasuma ei pidanud.
Juhul kui teha selliseid kasumiga lõppevaid tehinguid krediidiasutuse tegevusluba mitteomava maakleri juures, peab järgmisel aastal need kasumid Maksuametile deklareerima ja nendelt tasuma ka tulumaksu. Seega sellise maakleri juures kontot avades võidaksin küll erinevates tasudes, kuid peaksin regulaarselt deklareerima ja tasuma tulumaksu.
Lähtuvalt kulusäästu numbritest saab välja arvutada nii-öelda tasakaalupunkti, mil sääst kuludelt on võrdne tekkiva tulumaksukohustusega. Teisisõnu leidsin, et kui ma esimesel aastal ei teeni rohkem kui 1800 eurot realiseeritud kasumit (ja edaspidi rohkem kui 1100-1200 eurot aastas), siis on kuluefektiivne majandamine ja maakleri vahetus mõistlikud. Kui teenitud kasuminumbrid kerkivad kõrgemale, olen praegusega võrreldes kehvemas seisus, sest tekkiv tulumaksukohustus on suurem kui kulusääst. Seda võrdlust/arvepidamist on tegelikult mõistlik pidada kumulatiivselt ehk siis kui esimesel aastal ühtegi kasumiga lõppevat müügitehingut ei ole, siis teisel aastal on tasakaalupunkt juba 1800+1200=3000 euro juures.
Mis maaklerist on jutt?
Olen nüüdseks ilma seni maakleri nime mainimata päris detailselt kirjeldanud, mis mulle uue maakleri puhul meeldib ja miks ma otsustasin seal konto avada. Ma ei plaani seda sugugi saladuses hoida. Vastupidi, kuna on palju aspekte, mis mulle antud maakleri juures meeldivad, võtsin pärast konto avamist ja kauplemissüsteemidega tutvumist maakleri esindajatega ühendust ning uurisin võimaluste kohta pakkuda soodustingimustel liitumist ka dividendinvestor.ee lugejatele. Ilmnes, et sellesisulist programmi maaklerfirmal ei olnud ja ühtegi sooduskupongi või sooduskoodi ei väljastata[1].
Nüüd maaklerfirma enda juurde. Tegu on Hollandist alguse saanud ja seal registreeritud maaklerfirmaga LYNX.
LYNX’ile pandi alus 2006. aastal ja tänaseks on firma tegev 7 riigis – Hollandis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Tšehhis, Slovakkias ja Soomes. Viimase viie aasta jooksul on LYNX korduvalt ja eri riikides valitud küll parimaks uustulnukaks, küll madalamate kuludega maaklerfirmaks või lihtsalt parimaks maakleriks. Põhjus on lihtne – tegu on väga madalate kulude, kuid samal ajal väga võimalusterohke kauplemisplatvormiga maakleriga. Kaubelda saab nii aktsiate, optsioonide, futuuride kui ka valuutaga. Ühesõnaga on tegu väga soodsate tasudega universaalmaakleriga.
Pisut hinnakirjast
Eelnevalt sai mainitud üht minu jaoks väga olulist tasuliiki – väärtpaberikonto haldustasu. LYNX hoitavate väärtpaberite pealt hooldustasu ei küsi. Kui tavaliselt käib sellise hinnastamistaktikaga kaasas passiivsustasu kehtestamine (näiteks juhul kui ei ole viimase 6 kuu jooksul ühtegi tehingut tehtud, tuleb maksta ühekordne tasu x eurot/dollarit), siis LYNX hinnakirjas sellist lisaklauslit ei ole.
Hinnakiri on pikk ja instrumendi-/börsipõhine. Konto avamise riigist sõltuvalt eksisteerivad ka mõningased hinnaerinevused. Näiteks olgu siinkohal välja toodud, et Euroopa börsidel noteeritud aktsiate ja ETF-idega saab kaubelda keskmiselt 0,10% tehingutasu määraga, kus tehingutasu miinimum on fikseeritud 5,80 eurot ühe tehingu kohta (Soome hinnakirja kohaselt). USA aktsiate puhul on tehingutasu 1 sent aktsia kohta või minimaalselt 5 dollarit ühe tehingu kohta. Üle 2000 aktsia ostmisel langeb tehingutasu poole võrra ehk 0,5 sendile aktsia kohta.
Eraldi olgu ära märgitud veel kord ka valuutavahetamisel võetav marginaal 0,004% ehk 0,4 baaspunkti, euro-dollari valuutapaari puhul on nii-öelda tehingutasu miinimumiks 4 dollarit ühe valuutavahetuse kohta.
Detailne hinnakiri soome keeles ja Soomes konto avanud kliendile on kättesaadav sellelt lingilt.
Kuidas avada kontot?
LYNX’is konto avamiseks on tarvis arvestada 3000 eurose esmase sissemaksega. See on minimaalne kontole kantav summa. Teisisõnu peaks igal investoril see summa olemas olema enne kui asutakse täitma konto avamise avaldust.
Mina avasin konto LYNX’i Soome kontori kaudu. Seda saab teha sellel leheküljel. Lisaks avalduse täitmisele tuleb maaklerile saata ka koopia isikut tõendavast dokumendist ja elukoha kinnituseks mõni kommunaalarve koopia. Sellel viimasel peaks siis näha olema kontot avada sooviva isiku nimi ja kodune aadress. Protsess iseenesest oli lihtne, selge ja kiire. Mõne päevaga peaks olema konto avatud. Minul läks aega veidi rohkem, sest mulle määratud kliendihaldur jäi vahepeal paariks päevaks haigeks.
Järgmiseks tasub juba oodata kinnituskirja konto avamise kohta ja instruktsioone, kuidas kanda kontole raha. Raha tuleb kanda maakleri Citigroup’i Saksamaa haru pangakontole märkides raha saajana ära kontot avada sooviva isiku nime ja LYNX’i poolt antud kliendi-/kontonumbri.
Kuna minu soome keele oskus on praktiliselt olematu, lugesin esialgu kogu kriitiliselt vajaliku dokumentatsiooni läbi veebitõlke abiga. Alles hiljem leidsin tee inglisekeelsete materjalide juurde. Seega need, kel soome keele oskus kuigi hea ei ole, on kindlasti hea teada, et vajalik materjal on olemas ka inglise keeles. Seda materjali leida ei olnud veebiavarustest kuigi lihtne, seega lisan abiks otselingi – kogu vajalik dokumentatsioon on inglise keelsena leitav sellelt LYNX’i rahvusvaheliselt lehelt.
Kuna tegu on üpris rikkalike võimalustega kauplemisplatvormiga, siis plaanin lähiajal anda ka ülevaate, kuidas platvormi enda vajaduste järgi seadistada ja kuidas teha tehinguid aktsiate ja ETF-idega.
Lahtiütleja: Käesolev blogipostitus ei sisalda endas soovitust. Tegu on informatiivse ja isiklikul kogemusel baseeruva ülevaatega. Otsuse maakleri sobivuse ja valiku osas teeb iga investor ise.
[1] Läbipaistvuse huvides olgu siinkohal öeldud, et maaklerfirma pakkus soodustust hoopis mulle juhul kui avalikustan oma blogipostituses, mis firmaga on tegu.
Ilmus algselt Dividendinvestor.ee blogis: Miks ma avasin konto välismaise maakleri juures?
Tänud huvitava ja informatiivse blogi eest!
Kirjutasin EMTA-le aasta tagasi alljärgneva kirja:
“Kas selline skeem on korrektne?
1. Avan Eestis eraisiku pangakonto – deklareerin tuludeklaratsioonis kui investeerimiskonto
2. Kannan sellele vahendeid – deklareerin investeerimiskonto sissemaksena
3. Kannan sealt kontolt välismaaklerfirma(Interactivebrokers) kontole, kus soetan finantsvarasid s.o. aktsiaid – ei deklareeri midagi. Siinkohal märgin ära, et Interactive brokers ei ole krediidi asutus.
4. Kui välismaakleri kontole laekuvad dividendid – deklareerin need sissemaksena, sest on USA-s juba maksustatud ja ei kuulu eestis uuesti maksustamisele.
5. Kannan raha välismaaklerifirma kontolt investeerimiskontole – ei ole vaja midagi deklareerida.
6. Kannan raha investeerimiskontolt välja – deklareerin investeerimiskonto väljamakse. Maksan tulumaksu sellelt väljamaksete osalt mis ületab sissemakseid.”
Ja vastuseks sain:
“jah, need sammud on korrektsed, nii saabki finantsvaratulu investeerimiskonto süsteemis deklareerida ja maksukohustust edasi lükata”
Aitäh jagamast!
Kuna selline asi seaduses otsesõnu kirjas ei ole ega ole sealt ka otseselt välja loetav, siis siinsetel lugejatel tasub igaühel isiklikult sarnane kinnitus saada enne kui nõnda tegutsema asutakse.
hoia see e-kiri kindlasti alles…juhul kui vastupidist tahavad tulevikus väitma hakata (kuigi isiklikult tundub, et see mta vastus on ebapädev)