Facebook
Riskid ühisrahastuses
20. veebr. 2016
Kaido Koorits
Rahaasjad.ee asutaja Investeerimine
Enimloetud artiklid
- Teekond kahemiljonise investeerimisportfellini 11.01.2022 22:58
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024 00:09
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023 03:11
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023 15:29
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023 22:15
Viimased artiklid
- Aktsiahinna bet ja kas avalikud kasvuettevõtted on tõesti skämm ja läbi nagu väidetakse? 22.01.2024
- Tahavaatepeeglist ralli sõitmine ja mis siis järgmine aasta realiseeruvad täna teada uudised on? 20.12.2023
- Uus väljakutse, kasvavad riskid 06.12.2023
- Madise september-oktoober 2023 kokkuvõte, blogi jääb ebaregulaarseks 31.10.2023
- Madise juuli-august 2023 kokkuvõte 06.09.2023
Ühisrahastus kogub järjest hoogu, iga aastaga mahud enam kui kahekordistuvad. Paljudele inimestele on ühisrahastus esimeseks sammuks investeerimismaailma ja tundub, et suur osa ühisrahastusse liikuvast rahast ongi selline uuem ja riskialtim. Teisisõnu, tihti pole varasemat kriisi üle elatud ja riske võetakse ehk liiga kergekäeliselt. Parema ülevaate saamiseks oleks mõistlik võimalikke murekohti lahata.
Suuremas plaanis jaotuvad riskid kahte osasse, saidipõhised ja projekti- või laenupõhised riskid. Kindlasti on need vähemalt osaliselt ka omavahel seotud, suurem hulk riske projektides või laenudes tõstab ka saidi jaoks riske ja nende suurema materialiseerumise korral võib ka saidi jätkusuutlikkus küsitavaks muutuda.
Kõigepealt projektipõhised riskid. Ka kõige parema järelevalve silme alt lipsavad vahetevahel petturid ja pettused läbi, mingi (loodetavasti kaduvväike) osa inimestest paratamatult ei tegutse parimate kavatsustega. Vähemalt kinnisvara ühisrahastuse puhul Eesti saidid õnneks tunduvad võtvat taustakontrolli tõsiselt, aga ega seegi 100% edu ei garanteeri. Reaalselt pole veel nähtud ühisrahastuskeskkonda suurema petturiga tegelemas, ei saa garanteerida sellisele juhtumile positiivset lahendust. Varem või hiljem mingi selline pauk tuleb, kus suurem raha on mängus, on alati pettuse oht olemas.
Heade projektide puhul on ka tegelikult riske lõputult: arendaja saab autoõnnetuses surma, tulekahju, tõsisem ehituspraak, arendaja pankrott mõne teise projekti tõttu, intresside üldine tõus, igasugused force majeure tüüpi õnnetused jnejne. Ka asjalik arendaja võib tõsisemate raskuste ilmnedes mingi rändom refleksi ajel autorollotama, enda tagumikku katma hakata. Ega Nick Leesoni eesmärk ka polnud enda tööandjat pankrotti ajada, üks halb asi viis teiseni. Sarnane keiss võib kinnisvaras või mujal ka juhtuda.
Kõik sellised asjad võivad eraldi juba mõne projekti käpuli ajada. Rahablogijate postide järgi ca 10-20% Bondora laenudest on kas punases või viivises, tõenäoliselt midagi sarnast juhtub ka kinnisvara ühisrahastuses vähemalt väiksemas mahus, mitte kunagi ei õnnestu kõik sada protsenti. Selliste asjade vastu aitab ainult hajutamine ja seda tuleks teha mitte ainuüksi mitme keskkonna vahel vaid ikka mitme varaklassi vahel.
Ja me pole veel jõudnud majanduslangusenigi. Sellise keskmise languse korral kui nt SKP kukub ca 5-10%, kinnisvara hinnad 15-25%, tehingute arv kukub poole võrra, tööpuudus kasvab üle kümne protsendi, palgad alanevad ja laenutingimused karmistuvad. Hapude laenude protsent tõuseb, kinnisvaras müügiperiood pikeneb, ei saa enam loodetud ajavahemikuga ära müüa objekte ja projektid satuvad viivisesse. Madalama hinna, kõrgema intressikulu ja lisandunud viiviste tõttu kindlasti mõned projektid ka pankrotistuvad. Raske öelda mis protsent raskustesse satuks, aga tõenäoliselt ikka kahekohaline protsent. Täiusliku tormi ehk 2008 aasta stsenaariumi kordudes, kus hinnad kukkusid ligi 50% ja müüki mõnda aega peaaegu ei toimunudki läheks tõenäoliselt enamus praeguseid projekte ja ka ühisrahastusportaale kummuli. Rahustuseks võib öelda, et see stsenaarium on hetkel siiski olematu tõenäosusega.
Saitidega kaasnevad ka samuti omad riskid. Hiinas on suurusjärgus 1500 ühisrahastuskeskkonda, millest paarkümmend protsenti ongi petuurkad, kust ei olegi võimalik raha tagasi saada. Eestis esmapilgul selliseid ei tundu olevat, aga ikkagi ei tasu kogu panust kindlasti ühele keskkonnale panna. Korralike saitidega kaasneb ka riske: turvarisk (häkkimine), likviidsussrisk (ettevõttel ei pruugi jätkuda vahendeid tegevuse jätkumiseks), juhtimisriskid (näiteks liiga agressiivne laienemine turu languse ajal), õiguslikud riskid (seadusandluse muutub investoreile ebasobivas suunas), võtmetöötajate kaotamine. Kindlasti on neid veel.
Kindlasti tasub mõelda ka, mis võib juhtuda saidiga majanduslanguse tingimustes. Sellistel aegadel alustatakse omajagu vähem arendusi kui headel aegadel ja ka investorite kindlus on kahanemas, palju vähem diile rahastatakse ja keskkondade tulud kukuvad kokku. Kiirlaenu võtjate puhul samuti suureneb töökaotuse tõenäosus ning palgad võivad alaneda, mis omakorda vähendab nende laenude teenindamise võimet. Ka riskikapitalistidel on sellistel aegadel vähem huvi rahastada oluliselt kokku tõmbuvat äri, saidi rahalised vahendid võivad otsa saada ja lisaraha kaasamine on raskendatud. Sellistel aegadel paraku esineb ka kõige rohkem probleemseid juhtumeid, mitukümmend protsenti tarbimislaenudest on punases, arendajate pankrotid jnejne. Tasub kaaluda, mis võimalused on, et ühisrahastuse töötajad ilma palgata ja võimaluseta advokaatidele tasuda üritaks hobi korras või puhtalt missioonitundest pankrotipesadest võlgnevusi kätte saada. Ühisrahastus enda suhteliselt väikse kuukäibe juures ei pruugi piisavalt varu suuta kokku korjata mustadeks päevadeks, pigem ei ole enamus saite veel kasumiski. Sektor pole suuremates mahtudes ka veel ühtegi tõelist kriisi üle elanud, üleliia optimistlik ei maksa olla, tume stsenaarium võib olla tume.
Ühisrahastusega kaasneb kindlasti omajagu riske ja tasub neist teadlik olla ja arvesse võtta enne investeerimisotsust. Ainuüksi tootlusnumbri vaatamine pikemas perspektiivis kasu ei too, riske tuleb ka arvesse võtta ja oma investeeringuid hajutada nii keskkondade kui varaklasside vahel. Turvalist investeerimist!
